Õiglane kaubandus 2

Hinweis der Redaktion

1. Võimalikud vastused Millele viitab mõte „Rohkem kui sõnakõlks“? See tähendab, et õiglase kaubanduse süsteem on tõesti kogukondadele oluline. Selle tagamiseks on õiglase kaubanduse süsteemil standardid ja talunikke kontrollitakse pidevalt. Nimeta multifilmis mainitud õiglase kaubanduse põhimõtted Talunikele ja töölistele õiglase hinna tagamine Ei lapstööjõule Taludes paremate töötingimuste tagamine Talunike kogukondade arendamine Keskkonna austamine GMO-sid ei kasutata Põllumajanduskemikaalide kasutusele kehtivad piirangud Mahetootmise soodustamine
2. Õiglase kaubanduse põhimõtted ei ole b. Odavamad hinnad poes d. Naised ei tööta h. Rahvusvahelistele korporatsioonidele turuvõimaluste loomine k. Konkurentsivõimetumad tooted turul m. Kallimad hinnad poes
3. Arutelus viita eelmise esitluse näidetele kakao-, kohvi-, suhkru- ja banaanitööstusest.
4. Taustateave Tihti saavad tootjad arengumaades kasvatatava toote eest nii väikest hinda, et see ei kata isegi nende tootmiskulusid. Seetõttu on tootjate sissetulek ebakindel ja sõltub suuresti maailmaturu kõikumistest. Tagatud minimaalne hind katab tootmiskulud ja annab kasvatajatele kindla elatise. Nendele talunikele, kes on Fairtrade sertifitseeritud tootjaorganisatsiooni liikmed, tagatakse õiglase kaubanduse miinimumhind, mille panevad paika õiglase kaubanduse standardid. See kaitseb talunikke maailmaturul toimuvate hinnakõikumiste eest, kuna miinimumhind on alati tagatud, olenemata turu kõikumisest. Kui turuhind on õiglase kaubanduse miinimumist kõrgem, makstakse turuhinda.
5. Taustateave Lapstööjõu – tihti ekspluateeritava lapstööjõu – kasutamine on jätkuvalt paljudes arengumaades aktuaalne teema. Sageli töötavad lapsed pikad päevad järjest, kannavad väga rasket koormat jne. Lisaks sellele takistab töötamine neil koolis käia, lugema ja kirjutama õppida ning haridust omandada. Õiglase kaubanduse süsteem tagab, et sunnitööd ega alla 15-aastaste laste tööjõudu ei kasutata. See ei tähenda, et lapsed ei võiks olla toodete tootmisega seotud, kui nad õpivad näiteks traditsioonilist käsitööd ja nende valmistatud tooteid müüakse. Sellised tegevused ei mõjuta laste heaolu ja neid tegevusi ka jälgitakse, et tagada laste heaolu.
6. Taustateave Arengumaades on ohutus ja töötingimused alati olnud ja on jätkuvalt aktuaalne teema. Õiglase kaubanduse lähenemise kohaselt on ekspluateerimine pigem vaesuse ja ebavõrdsuse sümptom kui põhjus. Seetõttu pööravad õiglase kaubanduse organisatsioonid tootjate taludes valitsevatele tingimustele suurt tähelepanu ning proovivad teadlikkust suurendada ja tervise ja ohutusega seotud tegevusi parandada. Tagatakse inimväärsed töötingimused, sealhulgas õigus ohutule ja hügieenilisele keskkonnale, töötunnid ei ole kurnavad ning karmi või ebainimlikku kohtlemist ei lubata. Lisaks ei ole vastuvõetav ükski rassil, seisusel, rahvuslikul päritolul, religioonil, vanusel, puudel, perekonnaseisul, seksuaalsel sättumusel, ühingusse kuulumisel või poliitilistel vaadetel põhinev diskrimineerimisjuhtum.
7. Taustateave Arengumaades kipub tootmine keskkonda kahjustama, näiteks siis, kui kasutatakse palju kemikaale ja pestitsiide. Näiteks kasutatakse seal jätkuvalt neid pestitsiide, mis on Euroopa Liidus ja USA-s keelatud. Fairtrade Internationalil on nimekiri pestitsiididest, mida õiglase kaubanduse tootmistegevuses ei ole lubatud kasutada, ning organisatsioon nõuab, et pestitsiide käsitsevad inimesed oleksid läbinud koolituse ja teaksid, kuidas neid õigesti kasutada. Üldiselt julgustatakse õiglase kaubanduse tootjaid maksimaalselt kohalikke toormaterjale kasutama, pestitsiidide kasutust minimeerima, pinnase viljakust säilitama, veevarusid mõistlikult kasutama ja jäätmeid vähendama. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on keelatud.
8. Taustateave Õiglase kaubanduse süsteem proovib tagada, et naistele makstaks alati nende panuse eest tootmisprotsessi, ja kui naised teevad meestega sama tööd, makstakse neile sama tasu kui meestele. Rasedate naiste ja imetavate emade erilised tervise ja ohutusega seotud vajadused peavad olema rahuldatud. Uganda kohvikasvataja lugu „Naisena on õiglase kaubandusega tegelemisest väga palju abi. Kohvi transporditakse veoautoga, nii et me ei pea seda seljas kandma. Nüüd saame me kohviärist aru ja õiglane kaubandus on meile õpetanud, kuidas kohvi kvaliteeti parandada. Samuti aitab see naistel kohvi müüa, meil on nüüd hea turg. Õiglane kaubandus annab naistele ka sõnavabaduse.” (Jennipher Wettaka, Gumutindo Coffee Co-operative, Mount Elgon, Uganda)
9. Taustateave Paljud väikesed pereettevõtted, ühendused ja ühistud on peavoolu turgudelt välja jäetud või pääsevad neile ligi vaid läbi ebatõhusate kaubandusahelate. Õiglase kaubanduse süsteem soodustab tootmise traditsioonilisi vorme ja selle ostjad kauplevad väiketootjatega, kes oleks muudel juhtudel turgudelt tõrjutud. Õiglane kaubandus lühendab ka kaubandusahelaid ja vähendab seotud vahendajate arvu, nii et tootjad saavad oma kaupade eest kõrgemat lõplikku müügihinda. Paraguay suhkrukasvataja lugu 1975. aastal alustati tagasihoidlikult ja nüüdseks on Paraguay Manduvira Ühistust saanud maailma juhtiv maheda ja Fairtrade sertifikaadiga suhkru tootja ja eksportija. „Kui me alustasime, ei olnud meil midagi, ja Fairtrade aitas meil turule pääseda. Saksamaalt ja Šveitsist tuldi meie juurde, öeldes: „Te suudate enamat!” Nüüd on meil üle 28 erineva kliendi ja me müüme suhkrut üle kogu maailma.” (Andrés González Aguilera, Manduvira juhataja)
10. Taustateave Lisaks ostuhinnale makstakse õiglase kaubanduse süsteemis eraldi tasu, mis on mõeldud tootvate kogukondade sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks – tervishoiu-, haridus- või muude asutuste remondiks, tööjõu tõhustamiseks jne. Talunikud ja kasvatajad ise otsustavad, kuidas seda raha kulutada. Nad annavad õiglase kaubanduse organisatsioonile raha kasutamise kohta aru. Kuna lisatasu investeeritakse tihti sotsiaalsetesse projektidesse, siis tihti saab lisatasust kasu terve kogukond, mitte vaid õiglase kaubanduse talunikud ja nende pered. Peruu banaanitootjate lugu Peruu Asociación de Bananeros Orgánicos Solidariose (BOS) banaanitootjad said 2003. aastal Fairtrade sertifikaadi. Peale äritegevusse investeerimise on nad lisatasu kasutanud selleks, et aidata liikmetel ravikindlustust saada, lastele stipendiume pakkuda, noorte jalgpallimeeskonnale särgid teha ja samuti mikrolaenudeks.
11. Taustateave Õiglase kaubanduse organisatsioonid käituvad oma töötajate, liikmete, tootjate, partnerite ja teiste sidusrühmadega õiglaselt. Juhtimine on läbipaistev, organisatsioonid vastutavad ja suhtluskanalid on kogu tarneahela ulatuses kõikidel tasanditel avatud.
12. Taustateave Väga tihti puuduvad arengumaade tootjatel esmased juhtimisoskused, mis võimaldaks neil rohkem end ära majandada ja vähem maailma keerulisest kaubandussüsteemist sõltuda. Õiglase kaubanduse abil õpivad tootjad oma tööd juhtima, tootmisvõimekust suurendama ja turgu mõistma, nii et neil on oma elu üle suurem kontroll ja mõjuvõim.
13. Taustateave Õiglane kaubandus hoolib väiketootjate ja keskkonna heaolust, mitte kasumi maksimeerimisest. Õiglase kaubanduse tehingud arvestavad kõikide tootmiskuludega – sealhulgas loodusvarade kaitsega ja talunike nende vajaduste rahuldamisega, mis puudutab tulevasi investeeringuid. Sellised kulud peegelduvad hindades ja maksmistingimustes – nt tagatakse, et tellimuste eest tasutakse õigeaegselt ning vajadusel makstakse kuni 50% avanssi, vältimaks väiketootjad pankroti. Kaubandussuhted jäävad pikalt püsima ja põhinevad solidaarsusel, usaldusel ja vastastikusel austusel. Pikaajalised kaubanduskokkulepped tagavad tootjatele stabiilsuse.
14. Taustateave Mitteametlikku õiglase kaubanduse võrgustikku kuuluvad rahvusvaheline Fairtrade’i süsteem, Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (WFTO) ja Euroopa Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (EFTA).  Rahvusvaheline Fairtrade’i süsteem tegeleb Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemiga ja märgiga. See hõlmab järgnevaid organisatsioone:- kolm tootjate võrgustikku (Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas) 25 Fairtrade’i organisatsiooni (sealhulgas riiklikud Fairtrade’i organisatsioonid, mis annavad välja litsentse, kasutamaks toodetel Fairtrade’i sertifitseerimismärki, ja reklaamivad oma territooriumil Fairtrade’i) Rahvusvaheline Fairtrade Märgistamise Organisatsioon (Fairtrade Labelling Organisations International - FLO) (paneb standardid paika) FLO-CERT – üleilmse Fairtrade’i süsteemi sõltumatu sertifitseerimisorgan. Fairtrade’i süsteem esindab umbes 70 riigis 1,3 miljonit Fairtrade’i talunikku ja töölist. Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (WFTO) on üleilmne esindusorgan, millel on üle 400 liikmesorganisatsiooni, mis järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid. WFTO tegutseb 5 regioonis üle 70 riigis; Aafrikas, Aasias, Euroopas, Ladina-Ameerikas ning Põhja-Ameerikas ja Vaikse ookeani ääreriikides, selle üleilmne juhatus ja piirkondlikud juhatused on valitud ning organisatsioon võimaldab läbi poliitika, eestkoste, kampaaniate, turunduse ja järelevalve tootjatele ligipääsu turule. Euroopa Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) on 9 Euroopa riigis (Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Madalmaades, Hispaanias, Šveitsis, Ühendkuningriigis) tegutsevast 10 õiglase kaubanduse importijast koosnev ühendus. Selle eesmärk on toetada liikmesorganisatsioonide tööd, julgustada koostööd tegema ja tegevust koordineerida. Importijatel on samuti täita oluline roll õiglase kaubanduse ja kauplemisalase õigluse kohta teadlikkuse suurendamise osas. EFTA suurimad liikmed on Gepa Saksamaal ja CTM Altromercato Itaalias. Õiglase kaubanduse lühiajalugu 1958 – USA-s avati esimene „õiglase kaubanduse” pood. 1967 – Madalmaades asutati õiglase kaubanduse impordiorganisatsioon „Fair Trade Original”. 1988 – esimene õiglase kaubanduse märgis Max Havelaar (Madalmaad). 1997 – asutati Fairtrade Labelling Organizations International (FLO). 2002 – õiglase kaubanduse toodete eristamiseks kasutati esimest korda sertifitseerimismärki FAIRTRADE (joonis 1). 2002 – üle kogu maailma tähistati esimest korda maailma õiglase kaubanduse päeva. 2004 – alustas tegevust Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon.
15. Taustateave Kaks eraldiseisvat üksust tegelevad Fairtrade sertifitseerimissüsteemi kontrollimisega – üks paneb standardid paika (FLO) ja eraldiseisev sertifitseerimisorgan (FLO-Cert) jälgib seda, kas tootjad ja kauplejad järgivad Fairtrade standardeid. Teisisõnu kontrollitakse teel põllult riiulile kogu tarneahelat. FLO aitab tootjatel ka Fairtrade sertifikaate saada ja väljastab kauplejatele litsentse, et nad saaksid tootel kasutada Fairtrade märgist.
16. Taustateave Õiglase kaubanduse tooteid saab osta ökopoodidest (nt Mahemarket, Biomarket, Looduspere) ja juba ka paljudest tavapoodidest (nt Prisma, Rimi, Selver, Maxima, Konsum jt) 2015.a. kevadeni saab allkirjastada petitsiooni õiglasema šokolaadi eest siin: makechocolatefair.org. Tegemist on kampaaniaga, mis nõuab šokolaaditootjatelt kakaotalunikele õiglase tasu maksmist ning nende toetamist kakao kasvatamisel. Kui pole kakaod, pole ju ka šokolaadi! Materjalide saamiseks kirjuta aadressil fairtrade@fairtrade.ee
17. Lisateave õiglase kaubanduse kohta Fairtrade International - www.fairtrade.net Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (WFTO) - www.wfto.com WFTO Europe - wfto-europe.org Euroopa Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon - www.european-fair-trade-association.org Fair for Life sertifitseerimisprogramm - www.fairforlife.org Näiteid brändide kohta, mis järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid Adini Online – www.adinionline.co.uk Altromercato – www.altromercato.it Bio Partenaire’ile kuuluv ORGANIC FAIR TRADE - www.biopartenaire.com/en GEPA – The Fair Trade Company - www.gepa.de/en Green&Black’s nomads Fair Trade Clothing – www.nomadsclothing.com Rapunzelile kuuluv märk HAND IN HAND - www.rapunzel.de/uk/fairtrade-hand-in-hand.html The Body Shop Community Fair Trade - www.thebodyshop.com/values/CommunityFairTrade.aspx Näiteid ettevõtete kohta, kes pakuvad muuhulgas ka õiglase kaubanduse märgistusega tooteid Marks&Spencer (šokolaad jt maiustused, tee jm), Meira (kohv), Dansukker (suhkur)