Ardo Hanssoni ettekanne majanduskonverentsil "Eesti majanduse kurss 2016. aastal" 11.11.2015

1. Miks on täna majanduskasvu raskem
saavutada kui 10 aastat tagasi?
Ardo Hansson
Majanduskonverents Eesti majanduse kurss 2016. aastal
11.11.2015

2. Järelejooksmisest on saanud
sörkimine
Allikas: Eurostat
• Perioodil 2000-2007, st enne kriisi ületas Eesti majanduskasv ELi
keskmist 5,5 protsendipunkti võrra (kasvuerinevus oli kolmekordne)
• Viimasel kahel aastal edestas Eesti ELi keskmist kasvu umbes 1,5
protsendipunkti võrra
-15
-10
-5
0
5
10
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kasvu erinevus (pp)
Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv (%)
Eesti majanduskasv (%)

3. Eesti majandust on käigus hoidnud
kodumaise nõudluse suurenemine
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 2014
Varud ja statistiline vahe
Netoeksport
Kapitali kogumahutus
põhivarasse ja väärisesemed
Valitsemissektori
lõpptarbimiskulutused
Eratarbimiskulutused
Majandukasv
Allikas: statistikaamet
• Tarbimine on kasvanud tänu paljudele teguritele: tööpuuduse
vähenemisele, hõive suurenemisele, palkade ja sotsiaalsiirete tõusule,
tulumaksu määra vähendamisele, tulumaksuvaba miinimumi tõusule ja
hinnataseme alanemisele
(%)

4. Eesti lähinaabrite majanduste
seis on eripalgeline
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
Soome
Rootsi
-18%
-15%
-12%
-9%
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
Venemaa
Läti
Leedu
Allikad: Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa statistikaamet ja keskpank, Soome keskpank ja rahandusministeerium
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv
• Konkurentsivõime taastamine on Soomele suureks väljakutseks
• Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine piirab siinse piirkonna
kasvuvõimet ka järgmis(t)el aasta(te)l

5. Maailmamajandus on järgmisel aastal
nõrk, kasv on ebaühtlane ja ebakindel
Allikas: IMF WEO
• Suured arenevad majandused on silmitsi kasvuraskustega
• Toormeeksportijaid rõhub madal toormehind
• Arenevatele riikidele võib USA intressitõus tekitada lisaprobleeme
Maailma majanduskasv 2016. aastal
10% või rohkem
6–10%
3–6%
0–3%
SKP kahaneb
andmed puuduvad
IMFi prognoos aprillis 2015 IMFi prognoos oktoobris 2015

6. 0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
3 kuu EURIBOR
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
euroala
majanduskasv
euroala
inflatsioon
Euroala majanduskasvu väljavaade
on samuti tagasihoidlik
Allikas: Euroopa Keskpank
• Keskpangad saavad pakkuda leevendust, aga mitte lahendust
• Kuni inflatsioon püsib allpool eesmärki, jäävad ka intressimäärad madalaks
• Varaostukava jätkub plaani järgi septembrini 2016
prognoos prognoos

7. Eestil on ülejäänud ELi ja euroala
riikide ees palju eeliseid
• Efektiivne ja paindlik tööturg
• Ettevõtete jaoks head rahastamisvõimalused, tugev
pangandussektor
• Oluliselt langenud erasektori laenukoormus
• Võimalus olemasolevaid tehnoloogiaid üle võtta
(konvergeeruva majanduse eelis)
• Äritegemise lihtsus, vähene bürokraatia
• Suhteliselt madalad tööjõukulud
• Korras riigirahandus, sh madal riigivõlg

8. Mis siis piirab kiiremat kasvu?
Allikas: Eesti Statistika, Eesti Pank, Euroopa Komisjon
• Kasvuvõimekuse alustala on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus
• ELi keskmisest kiirem majanduskasv on kriisijärgsel ajal saavutatud
suures osas hõive tõusu arvel
• Hõive jõud kasvuallikana on raugemas, sest elanikkond kahaneb
-15
-10
-5
0
5
10
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
tootlikkuse kasvu panus (pp) hõive kasvu panus (pp) SKP kasv (%)

9. Tööturul aktiivsete inimeste
osakaal on teinud läbi suure arengu
54
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Euroopa Liidu keskmine Eesti Soome Rootsi
Allikas: Eurostat
Tööturul aktiivsete inimeste osakaal vanusegrupis 15-74 a (%)
• Eesti osalusmäär edestab Soome näitajat, kuid Rootsiga võrreldes
on veel arenguruumi – senisest veelgi aktiivsem tööturul osalemine
aitaks kasvatada Eesti majanduse mahtu

10. Eesti tööviljakuse eeliskasv üle-jäänud
ELi suhtes on kahjuks raugenud
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti töötajate tootlikkus ELi keskmisega võrreldes (%)*
Allikas: Eurostat
• Ostujõuga korrigeeritult moodustab Eesti töötaja tunnitoodang
keskmiselt 63% ELi vastavast näitajast
* Arvutuse aluseks on töötunni jooksul loodav lisandväärtus,
ostujõuga korrigeeritud

11. “Tipule” lähemal olles tuleb
edasiminek raskema vaevaga
0
5
10
15
20
25
30
35
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Saksamaa Soome Eesti
Masinaid ja seadmeid töötaja kohta (tuhat eurot)
Allikas: Eurostat
• Praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri, -sisseseadet ja -
tehnoloogiat on varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada
• Mahajäämus tootmise sisseseade osas on rikkamate riikidega võrreldes
jõudsalt vähenenud, kuid siiski ulatuslik

12. Majanduse investeeringu-
mahukus on alanenud
5%
10%
15%
20%
25%
5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000
InvesteeringuteosakaalSKP-s
Ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta (EUR)
Eesti (2000-2007)
Allikas: Eurostat
Eesti praegune
positsioon
• Võrreldes varasemaga kulutatakse investeeringutele väiksema osa tuludest
• Stimuleerimata muutuseid majandusstruktuuris toimub Eesti tulutaseme
ühtlustumine üha aeglasemas tempos
Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetulekutase ELis (2000-2007 keskmine)

13. Investeeringud ei jää kinni rahastamis-
võimaluste puudumise taha
Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastane muutus*
Allikas: Eesti Pank
• Eesti ettevõtete hinnang laenu-keskkonnale pole oluliselt muutunud
• Eesti ettevõtete võõrfinantseerimise aktiivsus on suurenenud
• Laenuaktsiivsus kinnitab suuri konjunktuurierinevusi tegevusalade vahel
* august 2015 võrreldes augustiga 2014
16.3%
4.2%
7.8%
6.5%
9.2%
-3.4%
-21.9%
-300 -200 -100 0 100 200
kaubandus
kinnisvara ja ehitus
muud sektorid
tööstus
taristu
primaarsektor
logistika
miljon eurot

14. Eesti ettevõtete finantsolukord
on seni püsinud tugev
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank, Euroopa Keskpank
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
võlg/SKP võlg/omakapital lühiajalised
võlakohustused/
likviidsed
finantsvarad
Eesti euroala
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
I
pa
II
pa
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
• Ülejäänud euroalaga võrreldes on Eesti ettevõtetel suhteliselt vähem
võlakohustusi ning maksevõime on hea

15. Töötajate töökohale sobivus on seni
osutunud üle ootuste heaks
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Vabade ametikohtade arv Eestis
Allikas: Eesti Statistika
• Vabade ametikohtade arv ei viita veel tööjõunappuse järsule
süvenemisele, kuid järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealiste arv
peaaegu 30 tuhande inimese võrra ning probleem süveneb

16. Saabumas on hetk, mil avaldub majan-
duse kohanemisvõime tööjõu nappusega
Allikas: Eesti Statistika
0
2
4
6
8
0
400
800
1200
1600
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
ettevõtlussektori tööjõukulud
mln eurot tuhat eurot
kogukasum
tööviljakus hõivatu kohta
mln eurot
• Eesti ettevõtete kasum suhtena lisandväärtusesse on seni veel Euroopa Liidu
keskmise juures, kuid kasumite vähenemine on murettekitav
• Kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, siis võib tekkida
stagnatsioon

17. Eesti majanduskasvu kiirenemine on
eelkõige potentsiaali tõstmise küsimus
• Nõudluse stimuleerimine ei võimalda sissetulekutaset kestlikult tõsta
• Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest
-16%
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti majanduskasv
Allikad: Eesti Statistika, Eesti Pank
prognoos2000.–2007. a
keskmine
aastakasv 8%

18. KOKKUVÕTTEKS
• Peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates on Eesti
praegune umbes 2% suurune kasv ootuspärane tulemus. Lähinaabrite
majandusolukord paraneb aegamisi ning seda ümbritseb suur ebakindlus.
• Eesti majandusel on võimekust kasvada praegusest kiiremini, pikemas
perspektiivis on jõukohane 3-4% suurune kasv. Selle ületamiseks ilma, et
majandus üle kuumeneks, on tarvis täiendavaid struktuurseid reforme.
• Nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised ja valitsus peaks pikaajaliste
plaanide tegemisel arvestama, et majanduse kasvupotentsiaal on ja jääb
märksa aeglasemaks kui oli olnud enne kriisi.
• Sisenõudluse jõud kasvuallikana järgmisel aastal raugeb. Ettevõtete jaoks
muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine, põhirõhk peaks
olema hinnavälisel konkurentsieelisel.
• Tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei
toimu senisest kiirem moderniseerimine, võib tulemuseks olla stagnatsioon.