Eesti Panga avatud seminar 06.06.2013

1. Töölepingu seaduse reform ja selle mõju
tööjõu mobiilsusele
Liina Malk
Eesti Pank
Majandusuuringute allosakond
Eesti Panga avatud seminar, 6. juuni 2013 1

2. Ettekande kava
• Uuringu taust
– Alates 1. juulist 2009 Eestis uus töölepingu seadus
• Teoreetiline raamistik
– Tööhõive kaitse regulatsioon: mis, miks ja milliste mõjudega?
→ Uurimiseesmärk
• Empiiriline kirjandus
– Rahvusvaheline
– Eestis uuritud
• Andmed ja metoodika
– Eesti ja Leedu tööjõu-uuringute mikroandmed, 2007-2011q3
– Tööjõu mobiilsuse mõõtmine aastaste voogude meetodil
• Ülevaade Eesti ja Leedu tööjõuvoogudest
– Seaduse mõjude hindamine diferents-diferentsis meetodil
• Lühidalt sihtgrupi (Eesti) ja kontrollgrupi (Leedu) tööturust
• Tulemused
– Tööjõuvood hõivest välja
– Tööjõuvood hõivesse
– Töökohtadevaheline mobiilsus
– Ümberpaiknemised kokku
• Kokkuvõte
2

3. Uuringu taust
Alates 1. juulist 2009 Eestis uus töölepingu seadus (TLS)
• Eesmärk: Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu
paindlikkus
• Peamine muudatus: töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulutuste –
koondamishüvitise ja koondamisest ette teatamise kohustusliku aja –
vähendamine
3

4. Teoreetiline raamistik
Tööhõive kaitse seadusandlus (Employment Protection Legislation – EPL)
• Mis on?
– Töösuhteid reguleeriv normistik
• Töölepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused
• Miks vaja?
– Riskide maandamiseks
• Töötajatele hõive- ja sissetulekukindluse tagamiseks
• Tööandjatele tööks vajaliku tööjõu hulga olemasolu tagamiseks
– Koondamiste korral töötajatele n-ö kohanemisaja pakkumiseks
• Etteteatamistähtaeg uue töökoha otsimiseks ning hüvitis sissetuleku kaotuse
tasandamiseks
• Millised mõjud?
+ Panustab töösuhete stabiilsusesse
• Soodustab investeerimist inimkapitali -> ettevõttespetsiifiliste teadmiste-oskuste
arendamine -> produktiivsuse kasv
– Negatiivne mõju nii töösuhete lõpetamistele kui ka sõlmimistele
• Väiksem tööjõu mobiilsus
• Takistab majanduse ümberstruktrueerumist produktiivsematele tegevusaladele
? Netoefekt hõivele 4

5. Uurimiseesmärk
Töösuhte lõpetamisega kaasnevad madalamad kulutused →
→ töösuhte lõpetamiste ja sõlmimiste kasv
→ tööjõu mobiilsuse suurenemine
↓
Uurimiseesmärk: hinnata TLS reformi mõju tööjõu mobiilsusele
5

6. Kirjandus: rahvusvaheline
• Enamik uuringutes on tuvastatud EPLi oluline negatiivne mõju hõivest
välja ja hõivesse liikumistele (nt Boeri ja Jimeno, 2005; Haltiwanger et al.,
2006; Kugler ja Pica, 2008), kuid hinnangud hõive ja töötuse tasemetele
on olnud erinevad:
– Vähendab hõivet (nt Heckmann ja Pages, 2000)
• Eriti noorte ja naiste
– Suurendab töötust (nt Feldmann, 2009; Djankov ja Ramalho, 2009)
• Samas, leitud suurendav mõju pikaajalisele töötusele, kuid vähendav
mõju lühiajalisele töötusele (nt DiTella ja MacCulloch, 2005; Nickell, 1997)
• Kugler (1999): EPL paindlikumaks muutmine suurendab töötusest välja
liikumist rohkem kui töötusesse liikumist
– Netoefekt null, kuna tööle võtmisi sama palju vähem kui vallandamisi
(Jackman et al. 1996)
• On leitud, et EPL vähendab töökohtadevahelist mobiilsust (nt Gielen ja
Tatsiramos, 2012), kuid:
– Bassanini ja Garnero (2013): ebaoluline tegevusala vahetamisel
– Boeri ja Garibaldi (2009): ebaoluline alaliste lepingute puhul 6

7. Kirjandus: Eestis läbiviidud uuring
2012. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise, Centari ja Turu-uuringute
poolt läbiviidud uuring TLS mõjude kohta (Masso, Järve et al. 2013)
→ Hõlmas mh ökonomeetrilist modelleerimist
• Eesmärk: hinnata, kas uus TLS mõjutas koondamisi?
– St, kas koondamise tõenäosused on enne ja pärast seaduse jõustumist erinevad?
• Andmed: Eesti Maksu- ja Tolliameti administratiivandmed, 2005-2012 (I pa)
• Meetod mõjude identifitseerimiseks:
– Vaadati koondamishüvitise suuruse muutust erineva staažiga inimeste jaoks
• Kuni 5 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 50%
• 5-10 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 67%
• Üle 10 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 75%
– Hinnati, kuidas muutus koondamise tõttu hõivest väljumise tõenäosus erineva
staažiga töötajate jaoks
• 1-5 aastase staažiga vs 5-10 aastase staažiga (vaadeldes vaid neid, kelle staaž jääb
veidi alla 5 ja veidi üle 5 aasta)
• Tulemus: mõju suuruse indikaatoriks olev koefitsient positiivse märgiga, kuid
statistiliselt ebaoluline
→ Reformi olulist mõju koondamiskäitumisele ei tuvastatud 7

8. Andmed
• Riiklik tööjõu-uuring
– Euroopa Liidu tööjõu-uuringule esitatavad nõuded sätestatud Euroopa
Liidu Nõukogu määrusega, sh küsimustik (selle nn kohustuslik
miinimum)
– Tuginemine Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodikale
→ Eri riikide andmete võrreldavus!
• Eesti tööjõu-uuring 2007-2011q3: kokku ~83 tuhat vaatlust
• Leedu tööjõu-uuring 2007-2011q3: kokku ~242 tuhat vaatlust
• Tööjõu-uuring disainilt roteeruv paneel, st ühte majapidamist küsitletakse
mitu korda, st samad indiviidid korduvad valimis üle aja
– Selles uuringus paneeli dimensiooni ei kasutata (Leedu andmete puhul
pole võimalik leibkonnaliikmeid üle aja jälgida)
8

9. Metoodika: tööjõu mobiilsuse mõõtmine
• Mobiilsuse mõõtmine tööjõuvoogude (worker flows) meetodil
– Aastased vood, st vaadeldakse tööturuseisundit (töökohta) küsitlushetkel ja
aasta tagasi
• Voogude funktsioonide (st liikumise tõenäosuse) hindamine probit mudelitega
– Sõltuv tunnus:
1. Liikumine hõivest töötusesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse
2. Sunnitud liikumine hõivest töötusesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse
3. Liikumine hõivest välja aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse
4. Sunnitud liikumine hõivest välja aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse
5. Liikumine hõivesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid töötusesse või
mitteaktiivsusesse
6. Liikumine töötusest hõivesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid töötusesse
7. Töökoha vahetamine aasta jooksul, võrreldes nendega kelle tööandja jäi samaks
8. Ümberpaiknemine, st kas hõivesse, hõivest välja või ühelt töökohalt teisele liikumine
aasta jooksul, võrreldes nendega, kes ei liikunud
– Seletavad tunnused: vanus, sugu, haridus, abielus/kooselus, SKP kasv
(viitajad kuni 4q)
9

10. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivest välja
10
Majanduskriisile iseloomulik järsk tõus hõivest välja liikumise määras...

11. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivest töötusesse
11
...ja samuti hõivest töötusesse liikumise määras.

12. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivesse
12
Samuti kriisile iseloomulik langus hõivesse liikumise määras, mis hakkas taastuma
majanduse ja tööturu olukorra paranedes ning seda Eestis veidi kiiremini.

13. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: töökohtadevaheline
liikumine
13
Majanduslanguse perioodile on iseloomulik töökohtadevahelise liikumise
kahanemine tulenevalt vähenenud vakantsidest ent suurenenud konkurentsist
neile. Eestis aga oli see langus suurem.

14. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: ümberpaiknemised kokku
14
Ümberpaiknemise määra kasv tulnud suurenenud liikumistest hõive ja mittehõive vahel.

15. Metoodika: seaduse mõjude hindamine
Diferents-diferentsis meetod (difference in differences - DID)
• Idee:
– Konstrueerida seadusemuudatuse poolt mõjutamata indiviididest
kontrollgrupp
– Võrrelda siht- ja kontrollgrupi näitajaid enne ja pärast seadusemuudatust
• Muutus sihtgrupis – Muutus kontrollgrupis = Seadusemuudatuse mõju
• Eeldused:
– Sihtgrupp ja kontrollgrupp võimalikult sarnased
– Sihtgrupi ja kontrollgrupi vaadeldavad näitajad järginud samasugust
(paralleelset) trendi, mis ilma seadusemuudatuseta oleks pidanud jätkuma
• Regressioonis:
– Fiktiivsed muutujad siht- ja kontrollgrupi ning samuti ajaperioodi (enne ja
pärast seadusemuudatust) jaoks
– Nende interaktsioonimuutuja -> seadusemuudatuse mõju
15
ittitiitit uPostReformStatePostReformStateXP 21

16. Eesti ja Leedu tööturud
• Tööturu institutsionaalsed raamistikud sarnased
– Ametiühingute tagasihoidlik roll
– Palkade paindlikkus
– Erinevused:
• Töötuskindlustus
– Vabatahtlik töötusesse liikumine Leedus kaetud, Eestis mitte
– Hüvitise maksmise periood Eestis pikem
• Maksud
– Eestis töötuskindlustusmakse tõus
– Leedus tulumaksu langus
• Tööturu struktuurid sarnased (tööealise elanikkonna jaotused
soo, vanuse, hariduse jm lõikes)
• Tööturu trendid kuni 2009. aastani sarnased
• SKP dünaamika sarnane (kuigi Eesti mõnevõrra ees olnud)
16

17. Eesti ja Leedu: SKP kasv ja töötuse määr
17
-25.0
-20.0
-15.0
-10.0
-5.0
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
GDP_Estonia GDP_Lithuania
Unemployment_Estonia Unemployment_Lithuania

18. Tulemused: hõivest välja liikumine
18
SKP kasvu
kontrollimata:
• Hõivest töötusesse
liikumisele mõju
väiksem: 0.011
• Sunnitud hõivest
töötusesse liikumisele
mõju statistiliselt
ebaoluline (0.003)

19. Tulemused: hõivesse liikumine
19
SKP kasvu kontrollimata
näitab töötusest hõivesse
liikumisele statistiliselt
olulist mõju: 0.053

20. Tulemused: töökohtadevaheline liikumine
20
SKP kasvu kontrollimata näitab
nõrgemat mõju: -0.018
Kontrollides lisaks tegevus- ja
ametialasid ilmneb mõnevõrra
tugevam mõju: -0.022.

21. Tulemused: ümberpaiknemised kokku
21
SKP kasvu kontrollimata näitab
nõrgemat mõju: 0.009

22. Tulemuste robustsus
22
Erinevuste hinnangud poolaastate kaupa muutuvad oluliseks pärast TLS reformi

23. Kokkuvõte
TLS reformi järgselt:
• Suurenes tööjõu mobiilsus
– TLS-il tööjõu ümberpaiknemise tõenäosusele positiivne mõju
• Suurenes hõivest välja liikumine
– TLS-il suurendav mõju tööhõivest välja liikumise tõenäosusele
• Suurenes tööhõivesse liikumine
– Hõivesse liikumise tõenäosuse hindamisel ei tuvastatud TLS-i statistiliselt olulist mõju
• Vähenes töökohtadevaheline liikumine
– TLS-il negatiivne mõju töökohtadevahelise liikumise tõenäosusele
↓
Eesti tööturg on töölepingu seaduse reformi järel muutunud küll paindlikumaks ning tööjõu mobiilsus
on suurenenud, kuid:
– Ümberpaiknemine toimus rohkem hõive ja töötuse kui töökohtade vahel.
– Oodatud positiivset mõju hõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestunud antud uuringu
regressioonanalüüsis tuvastada.
! Kuid tulemuste tõlgendamisel oluline silmas pidada:
– DID-meetodi eeldus
– Aastased tööjõuvood
– Vaatlusperiood
– Ei ole eristatud tähtajatuid ja tähtajalisi töösuhteid
23

24. TÄNAN!
KÜSIMUSED, KOMMENTAARID...
Liina.Malk@eestipank.ee
Toimetis “Relaxation of Employment Protection and its Effects
on Labour Reallocation” on kättesaadav Eesti Panga kodulehel:
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/toimetised
24