17. märtsil 2016 tutvustasid keskpanga ökonomistid Peeter Luikmel ja Anu Randveer euroala majanduse hetkeolukorda ja tegid ülevaate poliitilistest sündmustest, mis on seda kõige rohkem mõjutanud.
2. Euroopa Liit on sattunud vihma käest räästa
alla
• Rändekriis
• Suurbritannia Euroopa Liidust välja astumise võimalus
• Terrorismioht
• Kreeka ja teised
• Ukraina/Venemaa
• Euroopa Liidu ja maailma majanduskasvu aeglustumine
• Ebavõrdsuse suurenemine
• Rasketest aegadest väsinud rahvas
7. Miks on rändekriisile lahenduse
leidmine keeruline?
• ELi jaoks vajalike otsuste tegemine on sisepoliitiliselt keeruline.
– Euroskeptitsism, rahvuslus ja äärmuslus;
– uued parteid ja nõrgad valitsused;
– süvenev väärtuste lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel;
– Saksamaa-Prantsusmaa koostöö rände küsimuses ei toimi.
• Ühise lahenduse puudumise tõttu on mitmed ELi liikmesriigid
kehtestanud piirikontrollid. Seetõttu on ohus ELi ühisturu üheks
alussambaks oleva Schengeni süsteemi püsimine.
9. Mis toidab euroskeptilisi meeleolusid
Suurbritannias?
• Negatiivne kuvand EList,
• vastumeelsus ELi mahukate regulatsioonide suhtes,
• suurema suveräänsuse taotlus,
• immigratsioonivastased meeleolud.
10. Mida Brexit kaasa toob?
• ELi suuruselt teine majandus
• Oluline finantskeskus
• Eesti kaheksas ekspordisihtriik ELis ja finantssektori mõju väike.
• ELi ja Eesti tuleviku seisukohast on olulisem see, et lahkub
regulatsiooni vähendamise ja vaba turu eeskõneleja ning tegus
ühisesse julgeolekusse panustaja.
• Teised lahkuda soovijad?
12. Mõju majandusele
• Isegi kui kõige mustemad stsenaariumid ei teostu, siis ebakindlus
tuleviku suhtes lükkab edasi tarbimiskulutusi ja investeeringuid.
• Rahva kõikuva kindlustunde ja populistlike parteide esiletõusu tõttu
on Euroopa riigijuhtidel keeruline majanduse elavdamiseks
vajalikke struktuurseid reforme ellu viia. Kuigi ELi majanduskasvu
kiirendamiseks vajalikud, on struktuursed reformid poliitiliselt
kulukad, sest nende positiivse mõju ilmnemine võtab aega.