Eesti Konkurentsivõime Ülevaate esitlus ajakirjanikele 5. märtsil 2013

1. EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT
2013

2. Miks me seda teeme?
• Euroala riikide majandusolukorra erinevustega kaasnevad ka
riikidevahelised erinevused inflatsioonis - euroala hinnastabiilsuse
saavutamiseks on aga oluline tagada, et need erinevused oleksid
kooskõlas konkurentsivõime säilitamisega
• Euroala ühise rahapoliitika tõhusaks toimimiseks on vajalik
majandusarengu riskide varajane tuvastamine ja nende lahendamine,
kuna ka väiksemate euroala riikide riskid võivad mõjutada teise riike ning
euroala tervikuna
– Konkurentsivõimega seotud riskide tuvastamine ja nende varane
lahendamine on üks euroala kui rahaliidu võtmeülesannetest
• Hinnastabiilsuse tagamise pikaajaline eesmärk – toetada majanduskasvu
kestlikkust
– Oluline on teada, millised on majanduskasvu potentsiaalsed allikad
2

3. Esitluse teemad
• Hindade ja kulude konkurents
– Eesti reaalse vahetuskursi dünaamika
– Reaalse vahetuskursi tasakaalulisuse hindamine
• Eesti ekspordi konkurentsivõime
– Suhtelised ekspordihinna indeksid; ekspordi turuosa
– Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi kasvu EL turule
3

4. Konkurentsivõime käsitlus
• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasv
SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus
• Konkurentsivõime suhteline tugevnemine
Sisemaiste hindade ja kulude kasv teiste riikide suhtes
Ekspordi turuosa suurenemine
SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv
• Euroala riikide keskpankade analüüsid
Riikidevaheliste suhteliste hindade ja kulude konkurents (REER-id)
Ekspordinäitajate dünaamika rahvusvahelistel turgudel
Laiemat käsitlust ei tohi unustada!
4

5. HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

6. Eesti vääringu nominaalkursid 16, 36 ja 56 partnerriigi
valuutade suhtes
• kurss oli fikseeritud euro suhtes, teised näitajad hüplikumad
• 2012: kursi odavnemine (1,7% a/a) võis survestada Eesti hindu, kuid
võimaldas meie eksportööridel saada välisturgudel ka teatud eeliseid
Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad 6
Allikas: ECB

7. THI-l põhinevad REERid (=HKId) 16, 36 ja 56 partnerriigi
valuutade suhtes
• viimase 14 a. ületas Eesti TH kasv euroala partnerite omi 1,33 korda
• 2012: Eesti inflatsiooni erinevus ülejäänud euroala riikide omast 1,5 pp
• 2012: Eesti REER odavnes 56 partnerite suhtes 0,2% (a/a) => Eesti
hinnakonkurentsivõime on viimase aastaga pisut kasvanud
Eesti HKI dünaamika THI baasil
Allikas: ECB 7

8. Ajaloolised IMFi hinnangud Eesti vääringu reaalkursi
kõrvalekaldele tasakaalust
• Kriisieelselt viitasid Eesti krooni reaalkursi teatud ülehinnatusele
• 2010-2012: võis euro reaalkurss olla Eesti jaoks pigem alahinnatud
MB-alumine MB-ülemine ES-alumine ES-ülemine ERER
30
20
10
0
-10
-20
2007 2008 2009 2010 2011 2012

9. EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

10. Eesti kaubaeksport on kiiresti kasvanud
• 2012.a. eksportis Eesti keskmiselt 3,7 korda enam kui 2000.a.
• sh EL-siseselt 2,7 korda enam; EL-st välja 10,8 korda enam
EL27 välisturule EL27 siseturule
800
700
600
500
400
300
200
100
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eesti kaubaekspordi maksumus (mln eur), EL sise- ja välisturule
Allikas: Eurostat
10

11. Eesti kaubaekspordi kasvu panustasid nii hinnad kui ka
mahud
• Riigi võime teenida ülemaailmsetel turgudel tulu teistest riikidest kiiremini võib
realiseeruda nii eksporditavate mahtude kui ka hindade arvelt
•Eesti ekspordi hind kasvas keskmiselt 1,4, maht 2,3 korda (2000.a. suhtes)
EL-27 Eesti Soome Rootsi EL-27 Eesti Soome Rootsi
140
230
130 210
120 190
170
110
150
100
130
90 110
80 90
Kaubaekspordi kumulatiivne hindade (vasakul) ja mahtude kasv (2000=100)
Allikas: Eurostat
11

12. Eesti ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda
samaulatuslikku muutust lisandunud väärtuses
• Kaudselt võib Eesti ekspordi lisandväärtust hinnata ettevõtete statistika
andmete abil lõpptoodangu maksumuse ning lisandväärtuse kohta
• Eesti ekspordi lisandväärtus on ekspordi maksumusest ligi 4 korda väiksem ning
selle kasv on olnud mõõdukam
Kaubaekspordi (ilma naftata) maksumuse kasv
Kaubaekspordi (ilma naftata) lisandväärtuse kasv
240%
220%
200%
180%
160%
140%
120%
100%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kaubaekspordi (ilma naftata) kogumaksumuse ja lisandväärtuse kumulatiivne
kasv (2004=100)
Allikad: ESA, Eesti Pank
12

13. Eesti ekspordi turuosa kasv sihtturgudel
• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kaubanduspartnerite impordis
kasvas viimasel kümnendil 72%
• 2011-12 kasvas Eesti ekspordi turuosa 6,8%
turuosa võit nõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku
350
300
250
200
150
100
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv (jooksevhindades, I kv 2002 = 100)
Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank 13

14. Eesti ekspordi turuosa maailmas
• WDI (World Development Indicators) andmetel on Eesti kaupade ja teenuste
ekspordi turuosa globaalsetel turgudel suurenenud perioodil 1999-2010 ligi 17%
• Eesti ekspordi turuosa maailmas kasvas vähem ulatuslikult võrreldes Eesti
turuosa suurenemisega otsestel sihtturgudel
• St, et Eesti välispartnerite kauplemise aktiivsus kasvas sel ajal ülemaailmsetest
näitajatest aeglasemalt
•Olles esindatud suhteliselt aeglaselt laienevatel turgudel, kasvas Eesti ekspordi
osakaal maailma ekspordis oluliselt aeglasemalt, kui selle turuosa otsestel
sihtturgudel
14

15. Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi ennakkasvu EL turul
- CMS, constant market share analüüs
• Toodete kompositsiooni efekt ei ole kuigi suur
• Turu efekt on Eesti jaoks valdavalt positiivne
• Kõige suurem on konkurentsivõime mõju
Konkurentsivõime mõju Turu efekt Toodete efekt Ekspordi kasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012(8)
15
Allikad: COMEXT andmebaas, Eesti Pank

16. Laiemat käsitlust ei tohi unustada!
• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2011 tõusnud 6,3 korda. Rootsis
2 korda, Soomes 1,9 korda ja USAs 1,7 korda (jooksevhindades, USDs)
• 1995. aastal tootis Eesti ühe elaniku kohta 23% sama perioodi USA
näitajast, 2011. aastal tugevnes see 46%ni (ostujõu pariteedi arvestades)
EL27 EST LVA LTU
FIN SWE USA
120%
100%
80%
60%
40%
20%
0%
1995
1997
1998
2000
2001
2002
2004
2005
2007
2008
2010
2011
1996
1999
2003
2006
2009
Riikide SKP per capita ostujõu pariteedi terminites USA taseme suhtes
Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank 16

17. Kokkuvõtteks
• Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel tugevnenud. See areng
ei ole olnud alati ühtlane ja tasakaalukas ning kriisiaastatel on paljud Eesti
majanduse näitajad oluliselt muutunud
• Praegu võib euro reaalkurss olla Eesti jaoks veidi alahinnatud
• Eesti kaubaekspordi maksumuse suurenemine oli 2/3 ulatuses seotud
eksporditavate koguste ning 1/3 eksporthindade kasvuga
• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimasel
aastakümnendil 72%, turuosa maailma ekspordis - ligi 17%
• Eesti ekspordi kasvu EL turul on positiivselt panustanud partnerite ja tootevaliku
struktuuri efekt, oluliseks kujunes ka konkurentsivõime mõju
• Sissetulekute suurenemiseks on esmatähtis Eesti ekspordi lisandväärtuse kiirem
kasv. Oluliseks väljakutseks on aga tasakaalu ohustavast liigkiirest hinnakasvust
hoidumine
17

18. Tänan tähelepanu eest!