SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 39
Downloaden Sie, um offline zu lesen
EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE
2015
Jaanika Meriküll, Birgit Strikholm,
Natalja Viilmann
Esitluse teemad
• Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad
• Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas
– Eesti ekspordi näitajad
• Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus rahvusvahelises
võrdluses
Konkurentsivõime käsitlus
• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline
kasv
 SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus;
 rikkus; heaolu; rahulolu; õnnelikkus
• Konkurentsivõime suhteline tugevnemine
 Sisemaiste hindade alanemine ja kulude vähenemine teiste
riikide suhtes
 Ekspordi turuosa suurenemine
 SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv
 Hinnangute positsiooni paranemine edetabelites 3
HINNAPÕHISED KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD
Euro kurss muutus 2014. aastal väga ulatuslikult
Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi
• Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta viimases kvartalis euro odavnes
• Euro kallinemine suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes hoogustus. Vene sihtturg sisuliselt kadus ära
Euro nominaalne vahetuskurss Eesti kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes
Allikas: Euroopa Keskpank
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Nominaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)
NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2013 2014
Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes
NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39
NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (NEER)
Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist
paljudel turgudel
• Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuuluvate partnerite korvi (EA) suhtes 0,3%
• Eesti suhtelised hinnad tõusid EA+19 korvi suhtes keskmiselt 0,5%, kuid alanesid IV kvartalis
aastavõrdluses 0,5%
• Reaalkurss kallines suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes 1,3%
Eesti vääringu reaalkurss THI baasil kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes
Allikas: Euroopa Keskpank
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2013 2014
Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes
HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39
95
100
105
110
115
120
125
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)
HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39
HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (REER)
Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid
8
• SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta kolme kvartali jooksul
aastavõrdluses 3,7%, tööjõu ühikukulu baasil 7,9%
• Kahe näitaja erinevus näitab, et tööjõu kallinemist on keerulisem lõpphinda üle kanda ning kasumite
osakaal on vähenenud
Eesti vääringu reaalkursi muutus EA+20 korvi suhtes THI, SKP deflaatori ja tööjõu ühikukulu (ULC) baasil
Allikas: Euroopa Keskpank
90
100
110
120
130
140
150
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi indeks (I kv 2004=100)
HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi a/a muut kvartalite kaupa
HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi
turuosa vähenemist
9
• Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei tohi ignoreerida
• Väga suurt mõju on siiski avaldanud hinnavälised tegurid
Euroopa Liidu riikide reaalkursi näitajad THI baasil ja ekspordi turuosa kasv
Allikas: Euroopa Keskpank
BE
BG
CZ
DK
DE
EE
IE ELES
FR
IT
CY LV
LT
LU
HU
MT
NL
AT
PLPT
RO
SI
SK
FI
SE
UK
-2
-1
0
1
2
3
4
5
-5 -3 -1 1 3 5 7 9
REERikeskminekasv,%
Ekspordi turuosa aasta keskmine kasvumäär, %
Euroopa liidu riigid (EL-27) aastatel 1995-2013
EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
Eesti majanduse avatus on suur
11
Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastal
Allikas: Eurostat
• Kaupade ja teenuste eksport moodustas 2013. aastal 86% SKPst; Eesti on Euroopa Liidu
riikide seas seitsmes
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
LU IE* SK HU MT NL EE LV BE CZ SI BG LT AT DK CH DE PL SE CY HR RO PT FI NO ES UK IT EL FR
Eksport Import
Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste
kui ka ekspordihindade muutused
• Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aasta kolme kvartali jooksul 0,5%, kuid hinnad alanesid keskmiselt 1,4%
• Teenuste maht kasvas aastaga 4% ja hinnad tõusid 3,3%
12
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kumulatiivne kasv (2004=100)
Allikas: statistikaamet
100
150
200
250
300
350
Kaubad
Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
100
120
140
160
180
200
Teenused
Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga
maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda
• Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1 promilli
13
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv (2000=100)
Allikad: IMF, Maailmapank, WTO
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eesti ekspordi turuosa jooksevhindades,2000 = 100
maailmas kokku ELs Põhjamaades
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
300
20002001200220032004200520062007200820092010201120122013
Eesti ekspordi turuosa püsivhindades, 2000=100
Turuosa Maailma ekspordi maht
Eesti reaaleksport
Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur
• Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida palju kiiremast
liikumisest teiste riikidega võrreldes
14Euroopa Liidu riikide ekspordi kvaliteedi keskmine tase teiste riikide suhtes
Allikas: H. Vandenbussche (2014), Euroopa Komisjon
Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna
Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Hausmann (2007)
Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi
keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul
• Kiirem kasv eeldab tempokamat liikumist keerukamate eksporttoodete suunas
16Allikas: Euroopa Keskpank, CompNet
BG
CZ
DK
DE
EE
IE
EL
ES
FR
IT
CY
LV LT
HU
MT
NL
AT
PL
PTRO
SI
SK
FI
SE
UK
25000
30000
35000
40000
45000
50000
55000
60000
65000
10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000 100000 110000 120000
ekspordikeerukuseindeksEXPY
2011.aastal
keskmine tootlikkus (jooksevhindades, USA dollarites) 2011. aastal
Ekspordi lisandväärtus on oluline
OECD näide: iPod
Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 dollarit
Selle lisandväärtus jaguneb järgmiselt:
– 75 dollarit kasum -> USA (Apple)
– 73 dollarit erinevad kulud -> USA (Apple)
– 14 dollarit 16 koostisosa -> muud USA firmad
– 75 dollarit seadmed -> Jaapan (Toshiba)
– 60 dollarit 400 koostisosa -> muud riigid
– 2 dollarit (0,7% lõpphinnast) jääb Hiinasse
Allikas: N. Yamano, "Current developments and future expansions of the TiVA“ -> Personal
Computing Industry Center, University of California Irvine
Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene
liikumine ja töökohtade loomine
• Eesti on saanud suurel määral välisotseinvesteeringuid
• Ligi kolmandik Eesti ettevõtetes hõivatutest töötab välisomandisse kuuluvas ettevõttes
18Allikas: Eurostat
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
LU EE CZ HU PL SK IE SE RO DK NO AT UK LV BE NL MT* FI LT BG SI HR ES FR PT DE IT CY
Välisomandisse kuuluvate ettevõtete hõive osatähtsus kogu hõives
Vahekokkuvõte
• Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka
paljude teiste riikide turgudel. Konkurentsivõime nõrgenes aga Venemaal, kus
kohalik hinnakasv ei suutnud kompenseerida rubla kursi langust
• Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa
maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda, püsivhindades 1,5 korda
• Eesti ekspordi kasvu määravad üha enam hinnavälised tegurid
• Eesti ekspordi kvaliteet on aastatega tõusnud, sealjuures paljude teiste
Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Kvaliteedi tõus annab võimaluse
tõsta hinda konkurentsivõimet ohustamata
• Ekspordi keerukuse näitaja aitab samuti selgitada hinnaväliste tegurite
tähtsust. Eesti puhul viitab see näitaja keskmisest kiirema majanduskasvu
võimalikkusele
EESTI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE
TOOTLIKKUS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES
Taust ja struktuur
• Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European
Firms’ Exports and Productivity Distributions“
• 14 Euroopa riigi, sh Eesti mikroandmed Euroopa Keskpanga võrgustikust CompNet
• Alapeatüki eesmärk on võrrelda, kui palju on eksportivad ettevõtted mitteeksportivatest
tootlikumad, kui palju kõrgemat palka nad maksavad ning kui palju on nad suuremad ->
ekspordipreemiad
– Ekspordipreemiad enne ja pärast kriisi
– Ekspordipreemiad ekspordi staatuse kaupa: püsivalt eksportivad, ekspordiga
alustavad ja eksporti lõpetavad ettevõtted
– Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida?
• … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus
• Lähtuvalt heterogeensete ettevõtete Melitzi (2003) mudelist peaks rohkematele
turgudele sisenema just tootlikumad ettevõtted
– Rahvusvahelisest avatusest tuleneb agregeeritud tootlikkuse kasv
• Empiiriliselt on eksportivad ettevõtted kodumaistest tootlikumad, maksavad kõrgemat
palka ja lõpetavad väiksema tõenäosusega tegevuse (Wagner (2012))
• Ekspordipreemiad erinevad riigiti märgatavalt, suuremad preemiad on seotud (ISGEP
(2008)):
– madalama SKPga elaniku kohta (nõrgad kodumaised ettevõtted, tugev ekspordist
õppimise efekt)
– majanduse väiksema avatuse, kaugematele sihtturgudele eksportimise ja kehvema
institutsionaalse keskkonnaga (eksportturgudele sisenemise kulud on suuremad)
• Keerukas on hinnata, miks eksportijad on tootlikumad: kas positiivse selektsiooni või
eksportimisest õppimise tõttu?
– Wagner (2012): selektsiooni efekt on tugev, eksportimisest õppimise efekt nõrgem
Metoodika
• Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted
• Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kriisi 2008–2012
• Vähemalt 20 töötajaga ettevõtted
– Tagab parema võrreldavuse riikide vahel
– Hispaaniast kõik ettevõtted, sh vähem kui 20 töötajaga
• Eksportiv ettevõte on ületanud Euroopa Liidu sisese INTRASTATi statistilise läve, nt
2012. aastal oli see Eesti jaoks 100 000 eurot, teistes riikides kõrgem/madalam, et
tagada sama koguekspordi kaetus (97% väärtusest)
– Väga väikesed eksportijad on võetud kõigis riikides mitteeksportijate alla
• Preemiad on arvutatud kahekohalise EMTAKi koodi tasandil ning võetud riigi
keskmine <-> kontrollime tootmise struktuuri
• Jätame välja vähem kui 10 eksportijaga tegevusalad (Eestist koks ja naftatooted,
farmaatsia ja metallitootmine)
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
• Preemiad keskmiselt 20%, mis on
suurem kui varasemate uuringute
10% (ISGEP (2008))
– Kontrollitakse ainult tegevusala,
aga mitte ettevõtte suurust ega
palka
• Suured erinevused riikide vahel
– KIE riikides on preemiad
protsentides suuremad (De
Loecker (2007), Hagemejer and
Kolasa (2011), Masso ja Vahter
(2014)), eurodes väiksemad
• Eesti eksportiv ettevõte loob
lisandväärtust aastas 2500 eurot
rohkem kui mitteeksportija
– Preemia vähenes pärast kriisi
25%ni, seotud eksportijate
suurema osakaaluga (64% ->
70%)
0
.1.2.3.4.5
HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
05
1015
HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
Palkade ekspordipreemia
• Eksportijad maksavad kuni
30% kõrgemat palka kui
mitteeksportivad ettevõtted
• Palkade preemia väiksem
kui lisandväärtuse oma
– Kapital saab
eksportimisest suurema
osa preemiast kui tööjõud
• Eesti eksportijad maksavad
umbes 15% kõrgemat palka,
nende palgakulud on aastas
1500 eurot suuremad
0
.1.2.3.4
HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
02468
10
HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia
• Preemiate suurus kõige
suurem
– Eksportijad keskmiselt
kaks korda suuremad
kui mitteeksportivad
ettevõtted
• KIE riigid ei eristu
• Eesti eksportijad on
kodumaistega võrreldes
suhteliselt väikesemad
– Vaid 50% suuremad
– Eestis on vähe väga
suuri üle 250 töötajaga
ettevõtteid
0
.5
1
1.5
2
HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
0
50
100150200
HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012
• Suured eksportijad on kõige
tootlikumad
• Tegevusala sees ei ole uued eksportijad
mitteeksportijatest märgatavalt
tootlikumad
– Erandid: LT, HU, RO, SK, SI, ES
• Püsivalt eksportivad ettevõtted on
kõrgeima tootlikkusega
• Eestis erineb uute ja lõpetavate
eksportijate tootlikkus sama tegevusala
mitteeksportijatest vähe
• Preemiad ei tulene selektsioonist
• Riigi tasandil on uute eksportijate
tootlikkus siiski 25% kõrgem ->
ekspordiga alustatakse tootlikematel
tegevusaladel
– püsivalt eksportijad = 111
– ekspordi alustajad = 011
– eksporti lõpetavad = 110
0
.2.4.6.8
10
.2.4.6.8
1
EESTI LEEDU
SOOME
10 suurimat eksportijat Püsivalt eksportijad Eksportijad kokku
Ekspordi alustajad Eksporti lõpetavad
Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
aastatel 2004–2012
• 1– esimene tootlikkuse detsiil,
2 – teine tootlikkuse detsiil jne
• Rohkem eksportijaid kõrgema
tootlikkusega rühmades (Melitz
(2003))
• Seos tootlikkuse ja eksportimise
vahel nõrgem Soomes, tugevam
Leedus
– Leedus on eksportivate
ettevõtete osakaal väiksem, eriti
madala tootlikkusega rühmades
• Eestis on seos tootlikkuse ja
eksportimise vahel pigem tugev
– 46% ettevõtetest ekspordivad
madalaimas ja 82% kõrgeimas
tootlikkuse detsiilis
0
.2.4.6.8
0
.2.4.6.8
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
EESTI LEEDU
SOOME
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning
riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus
aastatel 2004–2012
• Eesti ekspordipreemiad on suuremad
madalama sissetulekutaseme tõttu ning
väiksemad eksportijate suure osakaalu
tõttu
29
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
Preemiatööjõutootlikkuses%des
0 20 40 60 80
Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2008 (r=-0.580**)
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
Preemiatööjõutootlikkuses%des
.3 .4 .5 .6 .7 .8
Keskmine eksportivate ettevõtete osakaal, 2008 (r=-0.703***)
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
.3 .4 .5 .6
Keskmine ekspordi osakaal müügitulus, 2008 (r=0.472)
Viimase osa kokkuvõte
• Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja
palkade ekspordipreemiad on suured
– Eesti eksportiva ettevõtte tootlikkus on keskmiselt 25% kõrgem kui
mitteeksportiva ettevõtte oma
– Eesti eksportiv ettevõte maksab keskmiselt 15% kõrgemat palka kui
mitteeksportiv ettevõte
– Preemiad on pärast kriisi vähenenud, arvatavasti eksportijate suurema
osakaalu tõttu
• Eesti ekspordiga alustavate ja eksporti lõpetavate ettevõtete tootlikkus ei erine
märgatavalt sama sektori mitteeksportivate ettevõtete omast
– Ekspordiga alustavad ettevõtted tulevad tootlikumatelt tegevusaladelt,
riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem
• Eestis on kõrgem tootlikkus seotud tugevalt eksportijate suurema osakaaluga
TÄNAME KUULAMAST!
KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…
LISASLAIDID
Export premia in TFP
0
.2.4.6
HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
-1
0123
HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
The role of industry structure in country-level premias
• If country-level premias are
higher than the industry-
level premias -> export is
concentrated to high-
productivity sectors
• SK!!!
• Crisis:
– within-industry drop in
exporters’ productivity
in FI
– shifts in export
structure in LT, SI
– shifts in within-
industry productivity
in RO, ES
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Average premia in industry Average premia in country
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
Export premia by status – at country level0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Top 10 exporters Permanent exporters Exporters
New Exiters
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
Export premia by exporting status - TFP0
.5
10
.5
10
.5
10
.5
1
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Top 10 exporters Permanent exporters Exporters
New Exiters
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
Share of exporters – manufacturing only
Sample: All firms
Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters
% exporters
(Reference paper)
Reference paper
BELGIUM 3469 13934 24.9% 23.7% Amiti et al. (2012)
ESTONIA 1280 4613 27.7% 23.9% Masso and Vahter (2014)
FINLAND 2368 12923 18.3%
ITALY 47151 99593 47.3%
LATVIA 1060 2140 49.5%
PORTUGAL 9308 33641 27.7%
SLOVENIA 2763 5327 51.9% 45.8% De Loecker (2007)
SPAIN 5953 67656 8.8%
Sample: More than 20 employees
Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters
% exporters
(Reference paper)
Reference paper
BELGIUM 2395 3849 62.2% 80.3% ISGEP (2008)*
ESTONIA 714 956 74.7%
FINLAND 1400 2333 60.0%
FRANCE 10477 18631 56.2% 67.3% Mayer and Ottaviano (2007)
ITALY 22650 30967 73.1% 69.3% ISGEP (2008)*
LATVIA 831 1081 76.9%
POLAND 9286 15192 61.1%
SLOVAKIA 2078 2548 81.6%
SLOVENIA 1031 1217 84.8% 81.3% ISGEP (2008)*
Distribution of employment by firm size
(Benatti et al. (2014))
38
Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita.
20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-2012 (Lopez-
Garcia (2015))
0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5
x 10
4
0
0.5
1
1.5
2
2.5
x 10
-4
rescaled labour productivity
density
Kernel density
CROATIA
ESTONIA
HUNGARY
LITHUANIA
MALTA
POLAND
ROMANIA
SLOVAKIA
SLOVENIA

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelArdo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelEesti Pank
 
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017Eesti rasketööstuse ülevaade 2017
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017Swedbank AS
 
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?Eesti Pank
 
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017Eesti Pank
 
Eesti makromajandus 2017
Eesti makromajandus 2017Eesti makromajandus 2017
Eesti makromajandus 2017Swedbank AS
 
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtlusele
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtluseleMaailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtlusele
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtluseleEesti Pank
 
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstus
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstusSwedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstus
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstusSwedbank AS
 
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
 
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017Swedbank AS
 
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevik
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevikMaailma ja Eesti majanduse lähitulevik
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevikEesti Pank
 
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017Swedbank AS
 
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
 
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017Eesti Pank
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaatedArdo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaatedEesti Pank
 
Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbanki tööstusuuring 2017Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbanki tööstusuuring 2017Swedbank AS
 
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017Swedbank AS
 
Tööturu Ülevaade 2/2016
Tööturu Ülevaade 2/2016Tööturu Ülevaade 2/2016
Tööturu Ülevaade 2/2016Eesti Pank
 

Was ist angesagt? (20)

Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelArdo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
 
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017Eesti rasketööstuse ülevaade 2017
Eesti rasketööstuse ülevaade 2017
 
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?
Ülo Kaasik. Mis viib majanduse kiiremale kasvule?
 
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017
Eesti tööturu ülevaade. Aprill 2017
 
Eesti makromajandus 2017
Eesti makromajandus 2017Eesti makromajandus 2017
Eesti makromajandus 2017
 
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtlusele
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtluseleMaailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtlusele
Maailmamajandus ning selle mõju meie majandusele ja ettevõtlusele
 
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstus
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstusSwedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstus
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017: töötlev tööstus
 
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016
 
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
Ehitusmaterjalide tööstuse ülevaade 2017
 
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevik
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevikMaailma ja Eesti majanduse lähitulevik
Maailma ja Eesti majanduse lähitulevik
 
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017
Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017
 
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
 
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017
Finantsstabiilsuse ülevaade 19.04.2017
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaatedArdo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse ja finantssektori väljavaated
 
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
 
Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbanki tööstusuuring 2017Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbanki tööstusuuring 2017
 
Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017
 
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017
Swedbank Economic Outlook Update kevad 2017
 
Tööturu Ülevaade 2/2016
Tööturu Ülevaade 2/2016Tööturu Ülevaade 2/2016
Tööturu Ülevaade 2/2016
 
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
 

Ähnlich wie Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015

Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?Eesti Pank
 
Konkurentsivõime Ülevaade
Konkurentsivõime ÜlevaadeKonkurentsivõime Ülevaade
Konkurentsivõime ÜlevaadeEesti Pank
 
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvadÜlo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvadEesti Pank
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langus
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langusArdo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langus
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langusEesti Pank
 
Probleemid toidukaupade tarneahelas
Probleemid toidukaupade tarneahelasProbleemid toidukaupade tarneahelas
Probleemid toidukaupade tarneahelasMaaeluministeerium
 
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusestArdo Hansson Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusestEesti Pank
 
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Eesti Pank
 
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017Eesti Pank
 
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitika aastatel 2004-2013
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitikaaastatel 2004-2013Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitikaaastatel 2004-2013
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitika aastatel 2004-2013Maaeluministeerium
 
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedArdo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedEesti Pank
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Eesti Pank
 
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...Swedbank AS
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaatedArdo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaatedEesti Pank
 
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Pank
 
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
 
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majandusesToomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduseslepakas
 
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatelArdo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatelEesti Pank
 
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
 

Ähnlich wie Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015 (20)

Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
 
Konkurentsivõime Ülevaade
Konkurentsivõime ÜlevaadeKonkurentsivõime Ülevaade
Konkurentsivõime Ülevaade
 
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvadÜlo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad
Ülo Kaasik. Välisturud kasvavad tasahilju, surved tööturul jätkuvad
 
RM pressikonverents 22.10.2010
RM pressikonverents 22.10.2010RM pressikonverents 22.10.2010
RM pressikonverents 22.10.2010
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langus
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langusArdo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langus
Ardo Hansson. Eesti majanduse kurss 2015. aastal – kasv versus langus
 
Probleemid toidukaupade tarneahelas
Probleemid toidukaupade tarneahelasProbleemid toidukaupade tarneahelas
Probleemid toidukaupade tarneahelas
 
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusestArdo Hansson Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson Eesti ja euroala majandusest
 
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
 
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2017
 
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitika aastatel 2004-2013
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitikaaastatel 2004-2013Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitikaaastatel 2004-2013
Eesti toiduainetööstus ja ühine põllumajanduspoliitika aastatel 2004-2013
 
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsedArdo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed
Ardo Hansson, Eesti majanduse arengud ja tulevased väljakutsed
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
 
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...
Keijo Kohv: ehitusmaterjalide tootmise sektor Swedbanki tööstusettevõtete küs...
 
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaatedArdo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated
Ardo Hansson. Eesti majanduse areng ja tööturu väljavaated
 
Toiduliit 2014
Toiduliit 2014Toiduliit 2014
Toiduliit 2014
 
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamineEesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine
Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine
 
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016
 
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majandusesToomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
 
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatelArdo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel
 
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal
 

Mehr von Eesti Pank

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Pank
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Pank
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Eesti Pank
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Eesti Pank
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Pank
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsEesti Pank
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesEesti Pank
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Pank
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollEesti Pank
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastEesti Pank
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Eesti Pank
 

Mehr von Eesti Pank (20)

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic Sanctions
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
 

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015

  • 1. EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE 2015 Jaanika Meriküll, Birgit Strikholm, Natalja Viilmann
  • 2. Esitluse teemad • Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad • Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas – Eesti ekspordi näitajad • Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus rahvusvahelises võrdluses
  • 3. Konkurentsivõime käsitlus • Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasv  SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus;  rikkus; heaolu; rahulolu; õnnelikkus • Konkurentsivõime suhteline tugevnemine  Sisemaiste hindade alanemine ja kulude vähenemine teiste riikide suhtes  Ekspordi turuosa suurenemine  SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv  Hinnangute positsiooni paranemine edetabelites 3
  • 5. Euro kurss muutus 2014. aastal väga ulatuslikult
  • 6. Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi • Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta viimases kvartalis euro odavnes • Euro kallinemine suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes hoogustus. Vene sihtturg sisuliselt kadus ära Euro nominaalne vahetuskurss Eesti kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes Allikas: Euroopa Keskpank 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Nominaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100) NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39 -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2013 2014 Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39 NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (NEER)
  • 7. Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist paljudel turgudel • Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuuluvate partnerite korvi (EA) suhtes 0,3% • Eesti suhtelised hinnad tõusid EA+19 korvi suhtes keskmiselt 0,5%, kuid alanesid IV kvartalis aastavõrdluses 0,5% • Reaalkurss kallines suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes 1,3% Eesti vääringu reaalkurss THI baasil kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes Allikas: Euroopa Keskpank -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2013 2014 Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39 95 100 105 110 115 120 125 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100) HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39 HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (REER)
  • 8. Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid 8 • SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta kolme kvartali jooksul aastavõrdluses 3,7%, tööjõu ühikukulu baasil 7,9% • Kahe näitaja erinevus näitab, et tööjõu kallinemist on keerulisem lõpphinda üle kanda ning kasumite osakaal on vähenenud Eesti vääringu reaalkursi muutus EA+20 korvi suhtes THI, SKP deflaatori ja tööjõu ühikukulu (ULC) baasil Allikas: Euroopa Keskpank 90 100 110 120 130 140 150 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi indeks (I kv 2004=100) HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi a/a muut kvartalite kaupa HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
  • 9. Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi turuosa vähenemist 9 • Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei tohi ignoreerida • Väga suurt mõju on siiski avaldanud hinnavälised tegurid Euroopa Liidu riikide reaalkursi näitajad THI baasil ja ekspordi turuosa kasv Allikas: Euroopa Keskpank BE BG CZ DK DE EE IE ELES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PLPT RO SI SK FI SE UK -2 -1 0 1 2 3 4 5 -5 -3 -1 1 3 5 7 9 REERikeskminekasv,% Ekspordi turuosa aasta keskmine kasvumäär, % Euroopa liidu riigid (EL-27) aastatel 1995-2013
  • 11. Eesti majanduse avatus on suur 11 Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastal Allikas: Eurostat • Kaupade ja teenuste eksport moodustas 2013. aastal 86% SKPst; Eesti on Euroopa Liidu riikide seas seitsmes 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% LU IE* SK HU MT NL EE LV BE CZ SI BG LT AT DK CH DE PL SE CY HR RO PT FI NO ES UK IT EL FR Eksport Import
  • 12. Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste kui ka ekspordihindade muutused • Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aasta kolme kvartali jooksul 0,5%, kuid hinnad alanesid keskmiselt 1,4% • Teenuste maht kasvas aastaga 4% ja hinnad tõusid 3,3% 12 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kumulatiivne kasv (2004=100) Allikas: statistikaamet 100 150 200 250 300 350 Kaubad Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks 100 120 140 160 180 200 Teenused Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
  • 13. Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda • Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1 promilli 13 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv (2000=100) Allikad: IMF, Maailmapank, WTO 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti ekspordi turuosa jooksevhindades,2000 = 100 maailmas kokku ELs Põhjamaades 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 20002001200220032004200520062007200820092010201120122013 Eesti ekspordi turuosa püsivhindades, 2000=100 Turuosa Maailma ekspordi maht Eesti reaaleksport
  • 14. Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur • Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida palju kiiremast liikumisest teiste riikidega võrreldes 14Euroopa Liidu riikide ekspordi kvaliteedi keskmine tase teiste riikide suhtes Allikas: H. Vandenbussche (2014), Euroopa Komisjon
  • 15. Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Hausmann (2007)
  • 16. Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul • Kiirem kasv eeldab tempokamat liikumist keerukamate eksporttoodete suunas 16Allikas: Euroopa Keskpank, CompNet BG CZ DK DE EE IE EL ES FR IT CY LV LT HU MT NL AT PL PTRO SI SK FI SE UK 25000 30000 35000 40000 45000 50000 55000 60000 65000 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000 100000 110000 120000 ekspordikeerukuseindeksEXPY 2011.aastal keskmine tootlikkus (jooksevhindades, USA dollarites) 2011. aastal
  • 17. Ekspordi lisandväärtus on oluline OECD näide: iPod Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 dollarit Selle lisandväärtus jaguneb järgmiselt: – 75 dollarit kasum -> USA (Apple) – 73 dollarit erinevad kulud -> USA (Apple) – 14 dollarit 16 koostisosa -> muud USA firmad – 75 dollarit seadmed -> Jaapan (Toshiba) – 60 dollarit 400 koostisosa -> muud riigid – 2 dollarit (0,7% lõpphinnast) jääb Hiinasse Allikas: N. Yamano, "Current developments and future expansions of the TiVA“ -> Personal Computing Industry Center, University of California Irvine
  • 18. Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene liikumine ja töökohtade loomine • Eesti on saanud suurel määral välisotseinvesteeringuid • Ligi kolmandik Eesti ettevõtetes hõivatutest töötab välisomandisse kuuluvas ettevõttes 18Allikas: Eurostat 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% LU EE CZ HU PL SK IE SE RO DK NO AT UK LV BE NL MT* FI LT BG SI HR ES FR PT DE IT CY Välisomandisse kuuluvate ettevõtete hõive osatähtsus kogu hõives
  • 19. Vahekokkuvõte • Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka paljude teiste riikide turgudel. Konkurentsivõime nõrgenes aga Venemaal, kus kohalik hinnakasv ei suutnud kompenseerida rubla kursi langust • Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda, püsivhindades 1,5 korda • Eesti ekspordi kasvu määravad üha enam hinnavälised tegurid • Eesti ekspordi kvaliteet on aastatega tõusnud, sealjuures paljude teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Kvaliteedi tõus annab võimaluse tõsta hinda konkurentsivõimet ohustamata • Ekspordi keerukuse näitaja aitab samuti selgitada hinnaväliste tegurite tähtsust. Eesti puhul viitab see näitaja keskmisest kiirema majanduskasvu võimalikkusele
  • 20. EESTI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE TOOTLIKKUS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES
  • 21. Taust ja struktuur • Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European Firms’ Exports and Productivity Distributions“ • 14 Euroopa riigi, sh Eesti mikroandmed Euroopa Keskpanga võrgustikust CompNet • Alapeatüki eesmärk on võrrelda, kui palju on eksportivad ettevõtted mitteeksportivatest tootlikumad, kui palju kõrgemat palka nad maksavad ning kui palju on nad suuremad -> ekspordipreemiad – Ekspordipreemiad enne ja pärast kriisi – Ekspordipreemiad ekspordi staatuse kaupa: püsivalt eksportivad, ekspordiga alustavad ja eksporti lõpetavad ettevõtted – Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
  • 22. Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida? • … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus • Lähtuvalt heterogeensete ettevõtete Melitzi (2003) mudelist peaks rohkematele turgudele sisenema just tootlikumad ettevõtted – Rahvusvahelisest avatusest tuleneb agregeeritud tootlikkuse kasv • Empiiriliselt on eksportivad ettevõtted kodumaistest tootlikumad, maksavad kõrgemat palka ja lõpetavad väiksema tõenäosusega tegevuse (Wagner (2012)) • Ekspordipreemiad erinevad riigiti märgatavalt, suuremad preemiad on seotud (ISGEP (2008)): – madalama SKPga elaniku kohta (nõrgad kodumaised ettevõtted, tugev ekspordist õppimise efekt) – majanduse väiksema avatuse, kaugematele sihtturgudele eksportimise ja kehvema institutsionaalse keskkonnaga (eksportturgudele sisenemise kulud on suuremad) • Keerukas on hinnata, miks eksportijad on tootlikumad: kas positiivse selektsiooni või eksportimisest õppimise tõttu? – Wagner (2012): selektsiooni efekt on tugev, eksportimisest õppimise efekt nõrgem
  • 23. Metoodika • Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted • Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kriisi 2008–2012 • Vähemalt 20 töötajaga ettevõtted – Tagab parema võrreldavuse riikide vahel – Hispaaniast kõik ettevõtted, sh vähem kui 20 töötajaga • Eksportiv ettevõte on ületanud Euroopa Liidu sisese INTRASTATi statistilise läve, nt 2012. aastal oli see Eesti jaoks 100 000 eurot, teistes riikides kõrgem/madalam, et tagada sama koguekspordi kaetus (97% väärtusest) – Väga väikesed eksportijad on võetud kõigis riikides mitteeksportijate alla • Preemiad on arvutatud kahekohalise EMTAKi koodi tasandil ning võetud riigi keskmine <-> kontrollime tootmise struktuuri • Jätame välja vähem kui 10 eksportijaga tegevusalad (Eestist koks ja naftatooted, farmaatsia ja metallitootmine)
  • 24. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia • Preemiad keskmiselt 20%, mis on suurem kui varasemate uuringute 10% (ISGEP (2008)) – Kontrollitakse ainult tegevusala, aga mitte ettevõtte suurust ega palka • Suured erinevused riikide vahel – KIE riikides on preemiad protsentides suuremad (De Loecker (2007), Hagemejer and Kolasa (2011), Masso ja Vahter (2014)), eurodes väiksemad • Eesti eksportiv ettevõte loob lisandväärtust aastas 2500 eurot rohkem kui mitteeksportija – Preemia vähenes pärast kriisi 25%ni, seotud eksportijate suurema osakaaluga (64% -> 70%) 0 .1.2.3.4.5 HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 05 1015 HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  • 25. Palkade ekspordipreemia • Eksportijad maksavad kuni 30% kõrgemat palka kui mitteeksportivad ettevõtted • Palkade preemia väiksem kui lisandväärtuse oma – Kapital saab eksportimisest suurema osa preemiast kui tööjõud • Eesti eksportijad maksavad umbes 15% kõrgemat palka, nende palgakulud on aastas 1500 eurot suuremad 0 .1.2.3.4 HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 02468 10 HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  • 26. Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia • Preemiate suurus kõige suurem – Eksportijad keskmiselt kaks korda suuremad kui mitteeksportivad ettevõtted • KIE riigid ei eristu • Eesti eksportijad on kodumaistega võrreldes suhteliselt väikesemad – Vaid 50% suuremad – Eestis on vähe väga suuri üle 250 töötajaga ettevõtteid 0 .5 1 1.5 2 HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 0 50 100150200 HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  • 27. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012 • Suured eksportijad on kõige tootlikumad • Tegevusala sees ei ole uued eksportijad mitteeksportijatest märgatavalt tootlikumad – Erandid: LT, HU, RO, SK, SI, ES • Püsivalt eksportivad ettevõtted on kõrgeima tootlikkusega • Eestis erineb uute ja lõpetavate eksportijate tootlikkus sama tegevusala mitteeksportijatest vähe • Preemiad ei tulene selektsioonist • Riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem -> ekspordiga alustatakse tootlikematel tegevusaladel – püsivalt eksportijad = 111 – ekspordi alustajad = 011 – eksporti lõpetavad = 110 0 .2.4.6.8 10 .2.4.6.8 1 EESTI LEEDU SOOME 10 suurimat eksportijat Püsivalt eksportijad Eksportijad kokku Ekspordi alustajad Eksporti lõpetavad
  • 28. Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades aastatel 2004–2012 • 1– esimene tootlikkuse detsiil, 2 – teine tootlikkuse detsiil jne • Rohkem eksportijaid kõrgema tootlikkusega rühmades (Melitz (2003)) • Seos tootlikkuse ja eksportimise vahel nõrgem Soomes, tugevam Leedus – Leedus on eksportivate ettevõtete osakaal väiksem, eriti madala tootlikkusega rühmades • Eestis on seos tootlikkuse ja eksportimise vahel pigem tugev – 46% ettevõtetest ekspordivad madalaimas ja 82% kõrgeimas tootlikkuse detsiilis 0 .2.4.6.8 0 .2.4.6.8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 EESTI LEEDU SOOME
  • 29. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus aastatel 2004–2012 • Eesti ekspordipreemiad on suuremad madalama sissetulekutaseme tõttu ning väiksemad eksportijate suure osakaalu tõttu 29 BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 Preemiatööjõutootlikkuses%des 0 20 40 60 80 Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2008 (r=-0.580**) BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 Preemiatööjõutootlikkuses%des .3 .4 .5 .6 .7 .8 Keskmine eksportivate ettevõtete osakaal, 2008 (r=-0.703***) BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 .3 .4 .5 .6 Keskmine ekspordi osakaal müügitulus, 2008 (r=0.472)
  • 30. Viimase osa kokkuvõte • Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja palkade ekspordipreemiad on suured – Eesti eksportiva ettevõtte tootlikkus on keskmiselt 25% kõrgem kui mitteeksportiva ettevõtte oma – Eesti eksportiv ettevõte maksab keskmiselt 15% kõrgemat palka kui mitteeksportiv ettevõte – Preemiad on pärast kriisi vähenenud, arvatavasti eksportijate suurema osakaalu tõttu • Eesti ekspordiga alustavate ja eksporti lõpetavate ettevõtete tootlikkus ei erine märgatavalt sama sektori mitteeksportivate ettevõtete omast – Ekspordiga alustavad ettevõtted tulevad tootlikumatelt tegevusaladelt, riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem • Eestis on kõrgem tootlikkus seotud tugevalt eksportijate suurema osakaaluga
  • 33. Export premia in TFP 0 .2.4.6 HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des -1 0123 HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  • 34. The role of industry structure in country-level premias • If country-level premias are higher than the industry- level premias -> export is concentrated to high- productivity sectors • SK!!! • Crisis: – within-industry drop in exporters’ productivity in FI – shifts in export structure in LT, SI – shifts in within- industry productivity in RO, ES 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Average premia in industry Average premia in country Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  • 35. Export premia by status – at country level0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Top 10 exporters Permanent exporters Exporters New Exiters Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  • 36. Export premia by exporting status - TFP0 .5 10 .5 10 .5 10 .5 1 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Top 10 exporters Permanent exporters Exporters New Exiters Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  • 37. Share of exporters – manufacturing only Sample: All firms Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters % exporters (Reference paper) Reference paper BELGIUM 3469 13934 24.9% 23.7% Amiti et al. (2012) ESTONIA 1280 4613 27.7% 23.9% Masso and Vahter (2014) FINLAND 2368 12923 18.3% ITALY 47151 99593 47.3% LATVIA 1060 2140 49.5% PORTUGAL 9308 33641 27.7% SLOVENIA 2763 5327 51.9% 45.8% De Loecker (2007) SPAIN 5953 67656 8.8% Sample: More than 20 employees Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters % exporters (Reference paper) Reference paper BELGIUM 2395 3849 62.2% 80.3% ISGEP (2008)* ESTONIA 714 956 74.7% FINLAND 1400 2333 60.0% FRANCE 10477 18631 56.2% 67.3% Mayer and Ottaviano (2007) ITALY 22650 30967 73.1% 69.3% ISGEP (2008)* LATVIA 831 1081 76.9% POLAND 9286 15192 61.1% SLOVAKIA 2078 2548 81.6% SLOVENIA 1031 1217 84.8% 81.3% ISGEP (2008)*
  • 38. Distribution of employment by firm size (Benatti et al. (2014)) 38
  • 39. Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita. 20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-2012 (Lopez- Garcia (2015)) 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 x 10 4 0 0.5 1 1.5 2 2.5 x 10 -4 rescaled labour productivity density Kernel density CROATIA ESTONIA HUNGARY LITHUANIA MALTA POLAND ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA