2. Esitluse teemad
• Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad
• Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas
– Eesti ekspordi näitajad
• Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus rahvusvahelises
võrdluses
3. Konkurentsivõime käsitlus
• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline
kasv
SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus;
rikkus; heaolu; rahulolu; õnnelikkus
• Konkurentsivõime suhteline tugevnemine
Sisemaiste hindade alanemine ja kulude vähenemine teiste
riikide suhtes
Ekspordi turuosa suurenemine
SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv
Hinnangute positsiooni paranemine edetabelites 3
6. Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi
• Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta viimases kvartalis euro odavnes
• Euro kallinemine suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes hoogustus. Vene sihtturg sisuliselt kadus ära
Euro nominaalne vahetuskurss Eesti kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes
Allikas: Euroopa Keskpank
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Nominaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)
NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2013 2014
Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes
NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39
NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (NEER)
7. Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist
paljudel turgudel
• Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuuluvate partnerite korvi (EA) suhtes 0,3%
• Eesti suhtelised hinnad tõusid EA+19 korvi suhtes keskmiselt 0,5%, kuid alanesid IV kvartalis
aastavõrdluses 0,5%
• Reaalkurss kallines suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes 1,3%
Eesti vääringu reaalkurss THI baasil kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes
Allikas: Euroopa Keskpank
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2013 2014
Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes
HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39
95
100
105
110
115
120
125
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)
HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39
HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (REER)
8. Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid
8
• SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta kolme kvartali jooksul
aastavõrdluses 3,7%, tööjõu ühikukulu baasil 7,9%
• Kahe näitaja erinevus näitab, et tööjõu kallinemist on keerulisem lõpphinda üle kanda ning kasumite
osakaal on vähenenud
Eesti vääringu reaalkursi muutus EA+20 korvi suhtes THI, SKP deflaatori ja tööjõu ühikukulu (ULC) baasil
Allikas: Euroopa Keskpank
90
100
110
120
130
140
150
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi indeks (I kv 2004=100)
HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2011 2012 2013 2014
Reaalse vahetuskursi a/a muut kvartalite kaupa
HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
9. Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi
turuosa vähenemist
9
• Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei tohi ignoreerida
• Väga suurt mõju on siiski avaldanud hinnavälised tegurid
Euroopa Liidu riikide reaalkursi näitajad THI baasil ja ekspordi turuosa kasv
Allikas: Euroopa Keskpank
BE
BG
CZ
DK
DE
EE
IE ELES
FR
IT
CY LV
LT
LU
HU
MT
NL
AT
PLPT
RO
SI
SK
FI
SE
UK
-2
-1
0
1
2
3
4
5
-5 -3 -1 1 3 5 7 9
REERikeskminekasv,%
Ekspordi turuosa aasta keskmine kasvumäär, %
Euroopa liidu riigid (EL-27) aastatel 1995-2013
11. Eesti majanduse avatus on suur
11
Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastal
Allikas: Eurostat
• Kaupade ja teenuste eksport moodustas 2013. aastal 86% SKPst; Eesti on Euroopa Liidu
riikide seas seitsmes
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
LU IE* SK HU MT NL EE LV BE CZ SI BG LT AT DK CH DE PL SE CY HR RO PT FI NO ES UK IT EL FR
Eksport Import
12. Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste
kui ka ekspordihindade muutused
• Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aasta kolme kvartali jooksul 0,5%, kuid hinnad alanesid keskmiselt 1,4%
• Teenuste maht kasvas aastaga 4% ja hinnad tõusid 3,3%
12
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kumulatiivne kasv (2004=100)
Allikas: statistikaamet
100
150
200
250
300
350
Kaubad
Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
100
120
140
160
180
200
Teenused
Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
13. Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga
maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda
• Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1 promilli
13
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv (2000=100)
Allikad: IMF, Maailmapank, WTO
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eesti ekspordi turuosa jooksevhindades,2000 = 100
maailmas kokku ELs Põhjamaades
100
120
140
160
180
200
220
240
260
280
300
20002001200220032004200520062007200820092010201120122013
Eesti ekspordi turuosa püsivhindades, 2000=100
Turuosa Maailma ekspordi maht
Eesti reaaleksport
14. Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur
• Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida palju kiiremast
liikumisest teiste riikidega võrreldes
14Euroopa Liidu riikide ekspordi kvaliteedi keskmine tase teiste riikide suhtes
Allikas: H. Vandenbussche (2014), Euroopa Komisjon
15. Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna
Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Hausmann (2007)
16. Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi
keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul
• Kiirem kasv eeldab tempokamat liikumist keerukamate eksporttoodete suunas
16Allikas: Euroopa Keskpank, CompNet
BG
CZ
DK
DE
EE
IE
EL
ES
FR
IT
CY
LV LT
HU
MT
NL
AT
PL
PTRO
SI
SK
FI
SE
UK
25000
30000
35000
40000
45000
50000
55000
60000
65000
10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000 100000 110000 120000
ekspordikeerukuseindeksEXPY
2011.aastal
keskmine tootlikkus (jooksevhindades, USA dollarites) 2011. aastal
17. Ekspordi lisandväärtus on oluline
OECD näide: iPod
Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 dollarit
Selle lisandväärtus jaguneb järgmiselt:
– 75 dollarit kasum -> USA (Apple)
– 73 dollarit erinevad kulud -> USA (Apple)
– 14 dollarit 16 koostisosa -> muud USA firmad
– 75 dollarit seadmed -> Jaapan (Toshiba)
– 60 dollarit 400 koostisosa -> muud riigid
– 2 dollarit (0,7% lõpphinnast) jääb Hiinasse
Allikas: N. Yamano, "Current developments and future expansions of the TiVA“ -> Personal
Computing Industry Center, University of California Irvine
18. Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene
liikumine ja töökohtade loomine
• Eesti on saanud suurel määral välisotseinvesteeringuid
• Ligi kolmandik Eesti ettevõtetes hõivatutest töötab välisomandisse kuuluvas ettevõttes
18Allikas: Eurostat
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
LU EE CZ HU PL SK IE SE RO DK NO AT UK LV BE NL MT* FI LT BG SI HR ES FR PT DE IT CY
Välisomandisse kuuluvate ettevõtete hõive osatähtsus kogu hõives
19. Vahekokkuvõte
• Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka
paljude teiste riikide turgudel. Konkurentsivõime nõrgenes aga Venemaal, kus
kohalik hinnakasv ei suutnud kompenseerida rubla kursi langust
• Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa
maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda, püsivhindades 1,5 korda
• Eesti ekspordi kasvu määravad üha enam hinnavälised tegurid
• Eesti ekspordi kvaliteet on aastatega tõusnud, sealjuures paljude teiste
Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Kvaliteedi tõus annab võimaluse
tõsta hinda konkurentsivõimet ohustamata
• Ekspordi keerukuse näitaja aitab samuti selgitada hinnaväliste tegurite
tähtsust. Eesti puhul viitab see näitaja keskmisest kiirema majanduskasvu
võimalikkusele
21. Taust ja struktuur
• Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European
Firms’ Exports and Productivity Distributions“
• 14 Euroopa riigi, sh Eesti mikroandmed Euroopa Keskpanga võrgustikust CompNet
• Alapeatüki eesmärk on võrrelda, kui palju on eksportivad ettevõtted mitteeksportivatest
tootlikumad, kui palju kõrgemat palka nad maksavad ning kui palju on nad suuremad ->
ekspordipreemiad
– Ekspordipreemiad enne ja pärast kriisi
– Ekspordipreemiad ekspordi staatuse kaupa: püsivalt eksportivad, ekspordiga
alustavad ja eksporti lõpetavad ettevõtted
– Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
22. Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida?
• … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus
• Lähtuvalt heterogeensete ettevõtete Melitzi (2003) mudelist peaks rohkematele
turgudele sisenema just tootlikumad ettevõtted
– Rahvusvahelisest avatusest tuleneb agregeeritud tootlikkuse kasv
• Empiiriliselt on eksportivad ettevõtted kodumaistest tootlikumad, maksavad kõrgemat
palka ja lõpetavad väiksema tõenäosusega tegevuse (Wagner (2012))
• Ekspordipreemiad erinevad riigiti märgatavalt, suuremad preemiad on seotud (ISGEP
(2008)):
– madalama SKPga elaniku kohta (nõrgad kodumaised ettevõtted, tugev ekspordist
õppimise efekt)
– majanduse väiksema avatuse, kaugematele sihtturgudele eksportimise ja kehvema
institutsionaalse keskkonnaga (eksportturgudele sisenemise kulud on suuremad)
• Keerukas on hinnata, miks eksportijad on tootlikumad: kas positiivse selektsiooni või
eksportimisest õppimise tõttu?
– Wagner (2012): selektsiooni efekt on tugev, eksportimisest õppimise efekt nõrgem
23. Metoodika
• Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted
• Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kriisi 2008–2012
• Vähemalt 20 töötajaga ettevõtted
– Tagab parema võrreldavuse riikide vahel
– Hispaaniast kõik ettevõtted, sh vähem kui 20 töötajaga
• Eksportiv ettevõte on ületanud Euroopa Liidu sisese INTRASTATi statistilise läve, nt
2012. aastal oli see Eesti jaoks 100 000 eurot, teistes riikides kõrgem/madalam, et
tagada sama koguekspordi kaetus (97% väärtusest)
– Väga väikesed eksportijad on võetud kõigis riikides mitteeksportijate alla
• Preemiad on arvutatud kahekohalise EMTAKi koodi tasandil ning võetud riigi
keskmine <-> kontrollime tootmise struktuuri
• Jätame välja vähem kui 10 eksportijaga tegevusalad (Eestist koks ja naftatooted,
farmaatsia ja metallitootmine)
24. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
• Preemiad keskmiselt 20%, mis on
suurem kui varasemate uuringute
10% (ISGEP (2008))
– Kontrollitakse ainult tegevusala,
aga mitte ettevõtte suurust ega
palka
• Suured erinevused riikide vahel
– KIE riikides on preemiad
protsentides suuremad (De
Loecker (2007), Hagemejer and
Kolasa (2011), Masso ja Vahter
(2014)), eurodes väiksemad
• Eesti eksportiv ettevõte loob
lisandväärtust aastas 2500 eurot
rohkem kui mitteeksportija
– Preemia vähenes pärast kriisi
25%ni, seotud eksportijate
suurema osakaaluga (64% ->
70%)
0
.1.2.3.4.5
HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
05
1015
HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
25. Palkade ekspordipreemia
• Eksportijad maksavad kuni
30% kõrgemat palka kui
mitteeksportivad ettevõtted
• Palkade preemia väiksem
kui lisandväärtuse oma
– Kapital saab
eksportimisest suurema
osa preemiast kui tööjõud
• Eesti eksportijad maksavad
umbes 15% kõrgemat palka,
nende palgakulud on aastas
1500 eurot suuremad
0
.1.2.3.4
HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
02468
10
HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
26. Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia
• Preemiate suurus kõige
suurem
– Eksportijad keskmiselt
kaks korda suuremad
kui mitteeksportivad
ettevõtted
• KIE riigid ei eristu
• Eesti eksportijad on
kodumaistega võrreldes
suhteliselt väikesemad
– Vaid 50% suuremad
– Eestis on vähe väga
suuri üle 250 töötajaga
ettevõtteid
0
.5
1
1.5
2
HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
0
50
100150200
HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
27. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012
• Suured eksportijad on kõige
tootlikumad
• Tegevusala sees ei ole uued eksportijad
mitteeksportijatest märgatavalt
tootlikumad
– Erandid: LT, HU, RO, SK, SI, ES
• Püsivalt eksportivad ettevõtted on
kõrgeima tootlikkusega
• Eestis erineb uute ja lõpetavate
eksportijate tootlikkus sama tegevusala
mitteeksportijatest vähe
• Preemiad ei tulene selektsioonist
• Riigi tasandil on uute eksportijate
tootlikkus siiski 25% kõrgem ->
ekspordiga alustatakse tootlikematel
tegevusaladel
– püsivalt eksportijad = 111
– ekspordi alustajad = 011
– eksporti lõpetavad = 110
0
.2.4.6.8
10
.2.4.6.8
1
EESTI LEEDU
SOOME
10 suurimat eksportijat Püsivalt eksportijad Eksportijad kokku
Ekspordi alustajad Eksporti lõpetavad
28. Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
aastatel 2004–2012
• 1– esimene tootlikkuse detsiil,
2 – teine tootlikkuse detsiil jne
• Rohkem eksportijaid kõrgema
tootlikkusega rühmades (Melitz
(2003))
• Seos tootlikkuse ja eksportimise
vahel nõrgem Soomes, tugevam
Leedus
– Leedus on eksportivate
ettevõtete osakaal väiksem, eriti
madala tootlikkusega rühmades
• Eestis on seos tootlikkuse ja
eksportimise vahel pigem tugev
– 46% ettevõtetest ekspordivad
madalaimas ja 82% kõrgeimas
tootlikkuse detsiilis
0
.2.4.6.8
0
.2.4.6.8
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
EESTI LEEDU
SOOME
29. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning
riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus
aastatel 2004–2012
• Eesti ekspordipreemiad on suuremad
madalama sissetulekutaseme tõttu ning
väiksemad eksportijate suure osakaalu
tõttu
29
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
Preemiatööjõutootlikkuses%des
0 20 40 60 80
Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2008 (r=-0.580**)
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
Preemiatööjõutootlikkuses%des
.3 .4 .5 .6 .7 .8
Keskmine eksportivate ettevõtete osakaal, 2008 (r=-0.703***)
BE
CR
EE
FI
FR
HU
IT
LT
PL
PT
RO
SK
SI
1020304050
.3 .4 .5 .6
Keskmine ekspordi osakaal müügitulus, 2008 (r=0.472)
30. Viimase osa kokkuvõte
• Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja
palkade ekspordipreemiad on suured
– Eesti eksportiva ettevõtte tootlikkus on keskmiselt 25% kõrgem kui
mitteeksportiva ettevõtte oma
– Eesti eksportiv ettevõte maksab keskmiselt 15% kõrgemat palka kui
mitteeksportiv ettevõte
– Preemiad on pärast kriisi vähenenud, arvatavasti eksportijate suurema
osakaalu tõttu
• Eesti ekspordiga alustavate ja eksporti lõpetavate ettevõtete tootlikkus ei erine
märgatavalt sama sektori mitteeksportivate ettevõtete omast
– Ekspordiga alustavad ettevõtted tulevad tootlikumatelt tegevusaladelt,
riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem
• Eestis on kõrgem tootlikkus seotud tugevalt eksportijate suurema osakaaluga
33. Export premia in TFP
0
.2.4.6
HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
-1
0123
HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR
2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
34. The role of industry structure in country-level premias
• If country-level premias are
higher than the industry-
level premias -> export is
concentrated to high-
productivity sectors
• SK!!!
• Crisis:
– within-industry drop in
exporters’ productivity
in FI
– shifts in export
structure in LT, SI
– shifts in within-
industry productivity
in RO, ES
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
0
.1.2.3.4.5
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Average premia in industry Average premia in country
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
35. Export premia by status – at country level0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Top 10 exporters Permanent exporters Exporters
New Exiters
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
36. Export premia by exporting status - TFP0
.5
10
.5
10
.5
10
.5
1
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA
POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA
SLOVENIA SPAIN*
Top 10 exporters Permanent exporters Exporters
New Exiters
Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
37. Share of exporters – manufacturing only
Sample: All firms
Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters
% exporters
(Reference paper)
Reference paper
BELGIUM 3469 13934 24.9% 23.7% Amiti et al. (2012)
ESTONIA 1280 4613 27.7% 23.9% Masso and Vahter (2014)
FINLAND 2368 12923 18.3%
ITALY 47151 99593 47.3%
LATVIA 1060 2140 49.5%
PORTUGAL 9308 33641 27.7%
SLOVENIA 2763 5327 51.9% 45.8% De Loecker (2007)
SPAIN 5953 67656 8.8%
Sample: More than 20 employees
Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters
% exporters
(Reference paper)
Reference paper
BELGIUM 2395 3849 62.2% 80.3% ISGEP (2008)*
ESTONIA 714 956 74.7%
FINLAND 1400 2333 60.0%
FRANCE 10477 18631 56.2% 67.3% Mayer and Ottaviano (2007)
ITALY 22650 30967 73.1% 69.3% ISGEP (2008)*
LATVIA 831 1081 76.9%
POLAND 9286 15192 61.1%
SLOVAKIA 2078 2548 81.6%
SLOVENIA 1031 1217 84.8% 81.3% ISGEP (2008)*
39. Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita.
20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-2012 (Lopez-
Garcia (2015))
0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5
x 10
4
0
0.5
1
1.5
2
2.5
x 10
-4
rescaled labour productivity
density
Kernel density
CROATIA
ESTONIA
HUNGARY
LITHUANIA
MALTA
POLAND
ROMANIA
SLOVAKIA
SLOVENIA