3. Seletus.
Epilepsiahoog on krampidega või muude
närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire,
mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad
ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu
lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti.
4. Tekkepõjused
Epilepsia tekkepõhjused :
● raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused
● mürgitused
● ainevahetushäired
● peaaju vereringehäired
● ajuhaigused või kasvajad
● peaajutraumad.
● kesknärvisüsteemi infektsioonid
5. Sümptomid
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed
ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad
eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud.
● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole
jäsemete või näo tõmblus või tundehäire,nägemishäire, lõhna- ja
maitse elamus, lühiketeadvuse kadu. Krampe ei teki.
● Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud
alal.
● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad
kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise
unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku
sulgurlihase ja põie tüjendamisfunktsiooni üle ning tekib
tahtmatu roojamine ja kusemine.
6. Diagnoosimine
Küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja
kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi,
kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt.
iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel; milline oli
hoojärgne toibumine; kas esines uriini- ja roojapidamatust jne.
Oluline on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab
väjaselgitada (eriti esmakordse krambihoo puhul) kas tegemist oli
epilepsiahooga või mõne muu tervisehäirega.
Vahetult hoojärgsel perioodil võib hinnata ka pulsisagedust ja
vererõhku ning võimaliike kehalisis vigastusi nt. kukkumise
tagajärjel.
Lisauuringutena tehakse sageli aju elektriline uuring - EEG, mis
aitab välja selgitada ajukahjustuse olemasolu, ning peaaju
kompuutertomograafia,magnetresonantstomograafia epilepsia
tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.
7. Ravivõimalused
Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal.
Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel.
Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei
tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid
juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige
vahepeal teadvusele tuleks.
Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega.
Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav
ravim võib halvendada hoo kontrolli.
Epilepsiaravi lõpetamine on aeglane, sest vähendamisperioodis suureneb hoo risk. Ravi
lõpetamist kaalutakse, kui 2-5 aastat pole hoogusid olnud. Siiski tekivad u. ⅓ inimestest
hood uuesti.
Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui on kindlaks tehtud epileptilisis hoogusid põhjustav
kolle ajus või näiteks kasvaja olemasolu. Kirurgilist ravi rakendatakse väga harva, vaid
juhtudel, kui on kindlalt oodata seisundi paranemist.
Elektriline (uit)närvi stimulatsioon - naha alla paigaldatud elektristimulaatoriga
muudetakse närvirakkude elektrilist aktiivsust, inimene saab ise ennetada krampide
teket. Samuti suhteliselt vähe kasutatud meetod.
8. Prognoos
70-80%-l epilepsiahaigetest alluvad hood hästi epilepsiavastasele
ravile, ning on tõendeid, et nende puhul epilepsia otseselt
elukvaliteeti ei alanda.
Ülejäänud 20-30-% puhul, kelle hood on kroonilised ja ravile raskesti
alluvad, on olukord tunduvalt keerulisem. Nende elukvaliteet
kannatab palju just seetõttu, et epilepsiahoogude avaldumine on
ettearvamatu, võib inimest tabada igal ajal igas siuatsioonis.
Ravimata patsientidel tekivad epilepsiahood 30-70%-l uuesti. 86%-l
juhtudest saavutatakse vähemalt kolme aasta pikkune haigusvaba
periood ja peaaegu 60%-l inimestest krambid pärast ravi lõppemist
ei kordu.
Uurimused on näidanud, et 30 aastat pärast epilepsia algust on 63%-
l inimestest krambihood täiesti lakanud.
Epilepsiaga inimestel esineb sagedamini ärevust ja depressiooni.
9. Ennetamine
Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga
raske anda nõu haiguse ennetamiseks.
Üheks riskifaktoriks on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste
inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem.
Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama
alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda
hoogude hulka.
Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt
tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid.
10. Kasutatud matejal
http://inimene.ee/?disease=e&sisu=disease&did=143
“Üldarsti käsiraamat 2 “ 1996
“Neuroloogia taskuraamat” 1997
Lewis P.Rowland “Merritt´s Textbook of Neurology” 9th. Ed. 1995
M.Rätsepp, A.Õun, S.Haldre, A.-E.Kaasik “Täiskasvanute elukvaliteet epilepsia korral” Eesti Arst, 1998; 6: 529-533
A.Beilmann, T.Talvik, E.Beghi “Epilepsiaga laste traumatism ja haigestumine Eestis” Eesti Arst, 1999; 2: 99-106
