Esitluses antakse ülevaade intellektuaalsest omandist, autori kaitsest jmt. Samuti Seletatakse lahti rida termineid nagu häkker, kräkker, arvutikelmus jne.

1. Arvutiõpetus- Koostanud: Tiina Nõges TSG 2004-2005 informaatika

2. Arvuti ja kuritegevus

3. Sissejuhatus

5. Intellektuaalseks omandiks loetakse tänapäeval kõike inimese vaimse tegevuse tulemusena loodut. Inimese vaimse töö resultaat võib olla ääretult mitmekesine, kvaliteedilt erinev ja hõlmata eri loominguvaldkondi.

9. Arvuti ja andmekuriteod (järg) Võltsitud kaup – kaubamärgi omaniku loata tähistatud Eesti õiguskaitse saanud kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega kaup, samuti tooted, millega rikutakse kaubamärgi seaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi.

10. Arvuti ja andmekuriteod (järg) Piraatkaup – kaup, mis on valmistatud tööstus-disainilahenduse järgi, mis on identne või äravahetamiseni sarnane Eesti registreeritud tööstusdisainilahendusega ning millega rikutakse tööstusdisaini kaitse seaduses sätestatud tööstusdisainilahenduse omaniku õigusi.

11. Arvuti ja andmekuriteod (järg) Kaup, millega rikutakse autoriõigusi.

12. Arvuti ja andmekuriteod (järg) Piraatkoopia – on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mistahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseeritud koopia,

13. Arvuti ja andmekuriteod (järg) aga samuti teose koopia, mis reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid Eestisse sisse toodud ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata.

15. BSA (Business Software Alliance) Eesti ühiskonnal puudus taassünni järgsel ajal rahvusvaheliste lepingutega enesele võetud kohustus ja siseriiklik innustus “riigi nina sügavale eraisikute asjadesse toppida”. Poliitikud kujundasid sellal Eestist pilti kui äärmiselt liberaalsest riigist.

16. BSA Sellise riigi imago oli aidanud tuua Eestisse suuri investeeringuid ning luua riigisektori äralangemisel erasektorisse uusi töökohti asemele. Seetõttu loodi 1996. aasta kevadel Eestis BSA Eesti Komitee.

18. Intellektuaalomandist

19. Väga pikka aega valitses arvamus, et intellektuaalse omandina tuleks käsitleda kitsalt kirjanduse-, kunsti- või teadusteoseid.

20. Intellektuaalomand tekib inimese vaimse tegevuse tulemusena.

21. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalomandi määratlus

22. 14. juulil 1967. aastal kirjutati alla Stockholmis Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioon

23. (Convention Establishing the World Intellectual Property Organization), mille Eesti ratifitseeris 25.08.1993 (RT II 1993, 25).

24. Konventsioonidokumenti täiendati 1979. aastal. WIPOsse kuulub 177 riiki. Eesti Vabariik liitus WIPO asutamise Konventsiooniga 05.02.1994 (RT II 1993, nr 25).

25. Vastavalt määratlusele sisaldab intellektuaalomand õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuses, teaduses, kirjanduses ja kunstis;

26. õigusi seoses kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega; esituskunstnike poolt esitatud teoste ettekannetega, fono- grammidega, raadio- ja teleülekannetega;

27. õigusi seoses leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; teadusavastustega; tööstusdisainilahendustega; kauba- ja teenindusmärkidega ning kaubanduslike nimede ja tähistega; kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu.

28. Autoriõigus - kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele, mis tagatakse autoriõiguse normidega.

29. Autoriõiguse seadusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke;

30. Aautoriõigusega kaasnev õigus ehk naaberõigus – teoste esitajate, fonogrammide (plaatide, kassettide jms helisalvestiste) tootjate ja raadio- ning teleorganisatsioonide õigused, mis tagatakse autoriõiguse seadusega (nagu Eestis) või eraldi seadustega;

31. Intellektuaalomandi kaitse on kehtiv oma riigi või teose päritolumaa territooriumil ning oma riigi kodanike ja alaliste elanike suhtes.

33. Tarkvarapiraatlusest Arvuti- ja andmekuriteod

34. Mis on Sinu arvates arvuti- ja andmekuriteod?

36. • ARVUTIKELMUS - ebaseaduslik tegevus, kus omakasu saamise eesmärgil sekkutakse andmetöötlus-protsessi ning mõjutatakse selle töö tulemust ning see-läbi põhjustatakse kannatanule otsest varalist või muud kahju. Näiteks ebaseaduslikud pangaülekanded.

37. • ARVUTIS OLEVATE ANDMETE VÕI PROGRAMMIDE HÄVITAMINE • ARVUTISABOTAAŽ - igasugune tegevus, mille eesmärgiks on takistada arvuti või telekommunikatsiooni tööd

38. • ARVUTI, ARVUTISÜSTEEMI VÕI –VÕRGU EBASEADUSLIK KASUTAMINE NENDE KAITSEVAHENDITE (KOODI, SALASÕNA) KÕRVALDAMISE TEEL

39. • ARVUTIVÕRGU ÜHENDUSE EBASEADUSLIK TÕKESTAMINE, KATKESTAMINE VÕI RIKKUMINE • ARVUTIVIIRUSE TEADLIK LEVITAMINE

40. • KAITSEKOODIDE ÜLEANDMINE • AMETIAASUTUSELE TEADLIKULT EBAÕIGETE ANDMETE ESITAMINE

42. PIRAATKAUP - igasugune tarkvara, mille kasutamisele või olemasolule ei ole legaliseerivaid litsentse ette näidata.

43. PIRAATKOOPIA - on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mistahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseeritud koopia,

44. aga samuti teose koopia, mis reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid Eestisse sisse toodud ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata.

46. BSA – Business Software Alliance - esindab suurtootjate huve. SPA – Software Publishers Alliance - ühendab autoriõiguste valdkonnaga seotud tootjaid.

47. BSA Eesti Komitee loodi 1996. aasta kevadel kui mittetulundusühing. Registreeriti 30.07.1997.

48. BSA liikmeteks on suured tarkvara - ja arvutitootjad: Adobe, Attachmate, Apple, AutoDesk, Integraph, Benty System, Corel Corporation, Filemarker, Inprice, Lotus Development, Microsoft, Novell, Network Associates, Santa Gruz Operations, Symantiec, Visio jt.

49. Piraatluse liigid • oma tarbeks kopeerimine • võltsimine • tarkvara loata paigaldamine müüdava arvuti kõvakettale • arvutivõrkude vahendusel autoriõigusega kaitstud programmide omandamine • tarkvara väljaüürimine

50. Piraatkoopiaga kauplemine Konfiskeeritud piraattarkvara kuulub hävitamisele. Tulumaksuseaduse alusel lisandub trahvile ja konfiskeeritud arvutile tulumaks.

51. 1998. aasta veebruaris jõustus EL assotsiatsioonileping, mis nägi ette, et Eesti tagab hiljemalt 31.12.1999 seisuga Euroopa Liidus kehtiva intellektuaalse omandi kaitse taseme.

52. BSA rünnakud Koduarvutite kasutajad olid BSA rünnakute alustamiseks liiga riskantne sihtgrupp, olgugi et neid on kõige rohkem ebaseadusliku tarkvara kasutajate seas. Statistika kohaselt koguni 80% kõigist piraattarkvara kasutajatest.

53. Sellise rünnakuobjekti valiku tagajärjed võivad avaliku arvamuse näol olla risti vastupidised BSA poolt soovitule. Heaks näiteks on Microsofti lüüasaamine ühiskondliku arvamuse rindel seoses kohtuprotsessidega koodide murdjatega ja tasuta pakkujatega.

55. Igaühel meist on oma isiklikud väärtushinnangud, isiklik mõistus ja isiklik südametunnistus.

56. Kes on Sinu arvates häkker ja kes kräkker?

57. HACKER – häkker, kräkker – tehniliselt oskuslik arvutientusiast. Algselt viitas isikule, kes kirjutas arvutiprogramme ehk nö häkkis digitaalseid koode.

58. Kuigi tihti arvatakse, et häkkerid kahjustavad võõraid arvuteid või varastavad informatsiooni, on häkker tegelikult inimene, kes lihtsalt tunneb lõbu igasuguste programmeerimistrikkide ja programmeerimise sügavamate tehniliste aspektide vastu.

60. CRACKER – kräkker – tehniliselt oskuslik, kuid kuritahtlik arvutientusiast või kuritegelik arvuti-spetsialist, kes kasutab oma teadmisi ja vahendeid kaitstud ressurssidele volitamatuks juurdepääsuks kahju tekitamiseks, info varastamiseks või lihtsalt eneseteostuseks.

62. Tarkvarapiraatlus. Piraattarkvara de jure ja de facto . Tln: Esthimmel OÜ, 2000, 252 lk. Ustus Agur, “Arvutimaailm” – Raaliroimad, 1993/1994/1995 Kasutatud allikad