2. SISUKORD
Sisukord
Keskkonnaseisund 4
Ilmastik 4
Õhu saastumine 5
Loodusvarade kasutamine 6
Maavarad 6
Vesi 8
Mets 10
Maafond 16
Kalandus 17
Fauna ja floora 21
Looduskaitse 23
Keskkonnasurve 24
Õhu saastamine 24
Vee saastamine 26
Jäätmed 30
Väetised 34
Keskkonnaohtlikud kemikaalid 36
Keskkonnakaitsekulutused 40
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
1
3. Aastakogumik annab ülevaate Eesti loodusressurssidest ja nende kasutamisest,
keskkonna- seisundist ja seda mõjutavatest teguritest.
Koostanud Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus (Kaia
Oras, tel 625 9234)
The publication presents an overview on Estonian natural resources and their use;
about the state of environment and factors of influence.
Compiled by the Environment and Sustainable Development Statistics Service of
Statistics Estonia (Kaia Oras, tel +372 625 9234).
Märkide seletus
Explanation of symbols
- nähtust ei esinenud
magnitude nil
... andmeid ei ole saadud
data not available
Piirkonnad
Põhja-Eesti — Harju maakond (k.a Tallinn)
Kirde-Eesti — Ida-Viru maakond
Lääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
Kesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
Lõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond
Regions
Northern Estonia — Harju county (incl. Tallinn)
Northeastern Estonia — Ida-Viru county
Western Estonia — Hiiu, Lääne, Pärnu and Saare counties
Central Estonia — Järva, Lääne-Viru and Rapla counties
Southern Estonia — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi and Võru counties
ISSN 1406-1562
ISBN 978-9985-74-462-8
Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2009
Kaanefoto / Cover photograph: Bulls
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source
4. CONTENTS
Contents
State of environment 4
Weather 4
Air pollution 5
Use of natural resources 6
Mineral resources 6
Water 8
Forest 10
Land stock 16
Fishing 17
Fauna and flora 21
Nature conservation 23
Environmental pressure 24
Air pollution 24
Water pollution 26
Waste 30
Fertilizers 34
Environmentally hazardous chemicals 36
Environmental protection expenditure 40
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
3
5. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT
ILMASTIKa
WEATHERa
Keskmine õhutemperatuur, 2008
Mean daily temperature, 2008
(°C)
20
Linn Jaanuar Juuli Aasta Tallinn
keskmine 15
City January July Annual
mean 10
Tallinn -0,5 16,7 7,3
Narva -1,3 17,3 7,1 5 2008
Pärnu -0,6 16,6 7,0
Tartu -1,1 16,5 6,7 0 35 aasta keskmine
-1,0 16,5 6,7 Mean of 35 years Kuu
Viljandi
-5 Month
Keskmine -0,9 16,7 6,8
Average I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Päikesepaiste kestus ja sademete hulk Tallinnas, 2008
The duration of sunshine and the amount of precipitation in Tallinn, 2008
Tundi
Hours mm
400 140
350 2008 120 2008
300 100
250
80
200
60
150 30 aasta
40 keskmine
100
Mean of 30
50 30 aasta keskmine 20 years Kuu
Mean of 30 years
0 0 Month
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
a
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed.
a
Data of the Estonian Institute of Meteorology and Hydrology.
4 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
6. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT
ÕHU SAASTUMINEa
AIR POLLUTIONa
Vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinna õhus, 2008
Concentration of sulphur dioxide and nitrogen dioxide in the air in Tallinn, 2008
μg/m3 μg/m3
40 140
SO NO Maksimaalne
2
35 120
2
Maximum
30 Maksimaalne
Maximum 100
25
80
20
60
15 Keskmineb
10 b 40 Averageb
Keskmine
5 Averageb 20 Kuu
Month
0 0
I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII
Sademete pH ja ammoniaagi sisaldus sademetes, 2008
Concentration of pH and ammonia in precipitation, 2008
pH mg/l
8,5 1,2
8,0 1,0 Jõhvi
7,5 Jõhvi
0,8
7,0
Tallinn 0,6
6,5
0,4
6,0
0,2 Tallinn
5,5 Kuu
5,0 0,0 Month
I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII
a
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed.
b
Kolme mõõtmispunkti keskmine.
a
Data of the Estonian Environmental Research Centre.
b
Average of three monitoring stations.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
5
7. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
MAAVARADa
MINERAL RESOURCESa
Maavaravarud, 2008b
Mineral resources, 2008b
Maavara liik Kind of mineral resource
Põlevkivi, mln t 1 370 Oil shale, million tons
Tsemendi tooraine, mln m³ Raw materials for cement, million m³
lubjakivi 96 limestone
savi 26 clay
Tehnoloogiline liiv, mln m³ 7 Technological sand, million m³
Ehitusliiv, mln m³ 466 Construction sand, million m³
Kruus, mln m³ 115 Gravel, million m³
Tehnoloogiline lubjakivi, mln m³ 54 Technological limestone, million m³
Keraamiline savi, mln m³ 246 Ceramic clay, million m³
Ehituslubjakivi, mln m³ 432 Construction limestone, million m³
Viimistlusdolomiit, mln m³ 24 Decorative dolomite, million m³
Ehitusdolomiit, mln m³ 143 Construction dolomite, million m³
Turvas, mln t 1 012 Peat, million tons
Kristalliinne ehituskivi, mln m³ 2 970 Granite, million m³
Tehnoloogiline dolomiit, mln m³ 95 Technological dolomite, million m³
Keramsiidisavi, mln m³ 10 Ceramsite clay, million m3
Järvelubi, mln m³ 6 Lake chalk, million m³
Meremuda, mln t 1 Sea mud, million tons
Järvemuda, mln t 1 Sapropel, million tons
Põlevkivi ja turba kaevandamine, 1995–2008
Extraction of oil shale and peat, 1995–2008
Miljonit tonni
Million tons
14
12 Põlevkivi
Oil shale
10
8
a
Maa-ameti andmed.
6 b
Aktiivsed varud
4 Turvas aasta lõpul.
a
2 Peat Data of the Estonian
Land Board.
0 b
Active deposits at
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 end-year.
6 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
8. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Maavarade kaevandamine, 2008
Extraction of mineral resources, 2008
Maavara liik Kind of mineral resource
Põlevkivi, tuhat t 13 706 Oil shale, thousand tons
Tsemendi tooraine, tuhat m³ Raw materials for cement, thousand m³
lubjakivi 622 limestone
savi 62 clay
Tehnoloogiline liiv, tuhat m³ 40 Technological sand, thousand m³
Ehitusliiv, tuhat m³ 2 758 Construction sand, thousand m³
Kruus, tuhat m³ 1 954 Gravel, thousand m³
Tehnoloogiline lubjakivi, tuhat m³ 146 Technological limestone, thousand m³
Keraamiline savi, tuhat m³ 48 Ceramic clay, thousand m³
Ehituslubjakivi, tuhat m³ 2 585 Construction limestone, thousand m³
Viimistlusdolomiit, tuhat m³ 1 Decorative dolomite, thousand m³
Ehitusdolomiit, tuhat m³ 525 Construction dolomite, thousand m³
Turvas, tuhat t 702 Peat, thousand tons
Tehnoloogiline dolomiit, tuhat m³ 1 Technological dolomite, thousand m³
Meremuda, tuhat t 0 Sea mud, thousand tons
Järvemuda, mln t 0 Sapropel, million tons
Maavarade kaevandamine võrreldes 2000. aastaga, 2008
Extraction of mineral resources compared to 2000, 2008
Liiv
Sand
Ehitusdolomiit
Construction dolomite
Lubjakivi
Limestone
Põlevkivi
Oil shale
Savi
Clay
Turvas Muutus, %
Peat Change, %
-50 0 50 100 150 200 250 300
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
7
9. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
VESIa
WATERa
Veevõtt, 2005–2008
Water extraction, 2005–2008
(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
Veeallikas 2005 2006 2007 2008 Water source
Pinnavesi 57 55 54 54 Surface water
Põhjavesi 274 237 248 330 Groundwater
veeladestutest 50 51 51 48 from water layers
kaevandus- ja 223 186 197 282 mining
karjäärivesi drainager
mineraalvesi 0 0 0 0 mineral water
Merevesi 6 4 4 4 Sea water
Narva elektrijaamade 1 247 1 269 1 533 1 217 Cooling water of Narva
jahutusvesi electric power station
KOKKU 1 584 1 565 1 839 1 605 TOTAL
a
Keskkonnaministeeriumi andmed.
a
Data of the Ministry of the Environment.
Kaevandusvee osa põhjaveevõtus, 1995–2008
Share of mining water in total extraction of groundwater, 1995–2008
Miljonit kuupmeetrit
Million cubic meters
350
300 Muu
Other
250
200 Kaevandus-
vesi
150 Mining and
quarrying
100 water
50
0
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
8 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
10. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Põhjaveevõtt maakonna järgi, 2008
Groundwater extraction by county, 2008
(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
0–4
5 – 10
11 – 22
267
Veekasutus, 2003–2008
Water use, 2003–2008
(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
Kasutus- 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Area of use
valdkond
Olme 42 41 52 42 44 47 Domestic
sector
Tööstusa 43 45 44 44 34 41 Industrya
Energeetika 1 232 1 323 1 258 1 285 1 546 1 224 Energy
supply
Põllumajandus 4 4 4 5 4 4 Agriculture
Muu 70 91 7a 6a 6a 6 Other
KOKKU 1 391 1 504 1 366 1 382 1634 1 323 TOTAL
a
2008. aastal koos jahutusveega.
a
In 2008 coolingwater included.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
9
11. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
METS
FOREST
Metsavaru, 1983, 1997, 2007
Forest resources, 1983, 1997, 2007
1983a 1997a 2007b
Metsamaa pindala, 1 943 2 016 2 213 Area of forest and other
tuhat ha wooded land, thousand ha
puistud 1 812 1 919 2 079 stands
Puistute tagavara, 237 295 449 Growing stock, million cu-
mln m3 bic metres of solid volume
Puistute keskmine 131 154 216 Growing stock per hectare,
hektarivaru, m3/ha cubic metres of solid
volume
Territooriumi 41 44 48 Area covered with forest, %c
metsasus, %c
Statistilised hinnangud puistute kohta, 2007b
Statistical evaluation of stands, 2007b
Puuliik Pindala, Tagavara, Juurdekasv, Tree species
tuhat ha mln m3 m3/a
Area, Growing stock, Increment,
thousand ha million m3 m3/y
Mänd 741 178 3 691 Pine
Kuusk 334 78 2 691 Spruce
Kask 630 113 3 062 Birch
Sanglepp 62 15 332 Common alder
Haab 108 29 707 Aspen
Hall lepp 169 30 1 239 Grey alder
Muu 37 6 197 Other
KOKKU 2 079 449 11 929 TOTAL
a
Administratiivsed andmed.
b
Eesti metsad 2007. (2008). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Metsade
inventeerimine statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2007.
c
Puistute pindala suhe maismaa pindalasse.
a
Administrative data.
b
Eesti metsad 2007 (Forests of Estonia 2007). (2008). Tallinn: Centre of Forest Protection and
Silviculture. Inventory by statistical sampling (FIS) method, 2007.
c
Area of stands in proportion to the area of the terrestrial land.
10 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
12. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsade biomass ja seotud süsiniku kogus metsa biomassis, 2007a
Forest biomass and carbon storage in forest biomass, 2007a
(tuhat tonni — thousand tons)
Puuliik Biomass Seotud süsiniku kogus Tree species
metsa biomassis
Biomass Carbon storage in forest
biomass
Mänd 112 142 56 071 Pine
Kuusk 82 879 41 439 Spruce
Kask 85 867 42 934 Birch
Sanglepp 16 008 8 004 Common alder
Haab 20 769 10 384 Aspen
Hall lepp 25 495 12 747 Grey alder
Muu 15 839 7 919 Other
KOKKU 358 999 179 498 TOTAL
Puistute pindala ja metsavaru, 1988, 1997, 2007
Area of stands and resources of forest, 1988, 1997, 2007
Puistu liik Pindala, tuhat ha Tagavara, mln m3 Stand species
Area, thousand ha Growing stock, million
m3 of solid volume
1988b 1997b 2007c 1988b 1997b 2007c
Okaspuistud 1 137 1 164 1 075 175 190 256 Coniferous
stands
Lehtpuistud 678 755 1 005 85 105 193 Non-coniferous
stands
KOKKU 1 815 1 919 2 079 260 295 449 TOTAL
a
Keskkonnaministeeriumi andmed.
b
Metsafondi andmed.
c
SMI alusel.
a
Data of the Ministry of the Environment.
b
Data of the Forest Fund.
c
By FIS method.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
11
13. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsamaa jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi, 2007a
Distribution of forests by stage and dominant tree species, 2007a
(tuhat hektarit — thousand hectares)
Arengu- Mänd Kuusk Kask Haab Sang- Hall Teised Stage
klass lepp lepp liigid
Pine Spruce Birch Aspen Black Grey Other
alder alder
Lage ala 14,6 22,2 16,6 2,5 1,8 3,5 0,1 Treeless area
Selguseta 19,8 14,9 23,0 7,2 1,2 5,3 0,7 Area under
ala regeneration
Noorendik 42,1 26,3 97,0 20,5 7,3 28,5 6,5 Young forest
Latimets 32,6 21,0 56,3 1,9 1,9 - 0,9 Pole stand
Keskealine 447,8 161,3 222,2 2,9 15,6 9,1 18,5 Middle-aged
mets stand
Valmiv 73,5 41,2 103,9 4,7 13,2 26,2 4,2 Premature
mets stand
Küps mets 144,6 84,3 150,1 77,5 24,4 104,7 6,6 Mature stand
KOKKU 775,0 371,2 669,1 117,1 65,4 177,4 37,3 TOTAL
Metsamaa arenguklassi järgi, 2007a
Distribution of forests by stage, 2007a
Lage ja selguseta ala
Treeless area and area under regeneration
Latimets 8%
Keskealine mets
Pole stand
Middle-aged stand
7%
55%
Noorendik
Young forest
14%
Valmiv ja küps mets
Premature and mature stand
16%
a
Eesti metsad 2007. (2008). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauenduskeskus. Statistilise
valikmeetodi alusel (SMI), 2007.
a
Eesti metsad 2007 (Forests of Estonia 2007). (2008). Tallinn: Centre of Forest Protection and
Silviculture. Inventory by statistical sampling (FIS) method, 2007.
12 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
14. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Kahjustatud puistud, 2005–2008a
Damaged forest area, 2005–2008a
(hektarit — hectares)
Kahjustuse liik 2005 2006 2007 2008 Type of damage
Okkakahjurid 28 64 90 146 Needle pests
Lehekahjurid 357 5 13 18 Leaf pests
Juuremädanik 3 722 2 647 2 804 4 391 Root rot
Männikoorepõletik 34 1 17 - Pine bark
inflammation
Ebasoodne 1 428 587 375 595 Unfavourable
veerežiim water conditions
Ulukid 1 653 1 702 2 115 1 786 Game
Tuuleheide ja -murd 32 138 10 155 4 881 3 292 Windfall
Metsatulekahju 32 822 91 153 Forest fires
Muu 540 1 105 2 756 2 237 Other
KOKKU 39 932 17 089 13 142 12 617 TOTAL
Arvele võetud kahjustatud puistute pindala maakonna järgi, 2008a
Registered damaged forest area by county, 2008a
(hektarit — hectares)
181 – 999
1000 – 1999
2232
a
Keskkonnaministeeriumi andmed.
a
Data of the Ministry of the Environment.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
13
15. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsaraie, 2003–2006a
Gross felling, 2003–2006a
(tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)
2003 2004 2005 2006
Uuendusraie 6 603 4 575 4 213 3 675 Regeneration
cutting
Hooldusraie 2 788 1 948 1 499 1 125 Improvement
cutting
Muu raie 562 489 668 398 Other cutting
KOKKU 9 953 7 012 6 380 5 198 TOTAL
Raie intensiivsus, 4,4 3,1 2,8 2,3 Felling intensity,
m3/ha m3 of sol. vol. / ha
Raie suhe puis- 2,6 1,5 1,4 1,2 Ratio of felling
tute tagavarasse, to total growing
% stock, %
Metsa uuendamine, 1999, 2001, 2004, 2008
Reforestation, 1999, 2001, 2004, 2008
(tuhat hektarit — thousand hectares)
Meetod 1999 2001b 2004b 2008b Method
Metsa uuendamine 8,1 9,8 10,6 8,4 Reforestation
metsa külv ja 6,1 7,1 7,6 7,9 sowing and
istutamine planting
looduslikule 2,0 2,7 3,0 0,5 contribution to
uuenemisele natural forest
kaasaaitamine renewal
a
Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.
b
Keskkonnaministeeriumi andmed.
a
Forest inventory by statistical sampling (FIS) method.
b
Data of the Ministry of the Environment.
14 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
16. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsa uuendamine ja uuendusraie, 1995–2008a
Reforestation and regeneration cutting, 1995–2008a
Tuhat hektarit
Thousand hectares
40
35
30
25
20
15
10
5
0
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
Uuendusraie Metsauuendus
Regeneration cutting Reforestation
Metsakülv ja -istutus maakonna järgi, 2008a
Forest sowing and planting by county, 2008a
(hektarit — hectares)
97 – 172
360 – 470
585 – 763
952 – 1059
a
Metsandusdokumentide alusel.
a
By forest related documents.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
15
17. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
MAAFONDa
LAND STOCKa
Maakasutus, 2005–2008
Land stock, 2005–2008
(tuhat hektarit — thousand hectares)
2005 2006 2007 2008
Territoorium 4 523 4 523 4 523 4 523 Area total
põllumajandus- 834 762 823 802 agricultural
maab landb
põllumaa 591 558 599 597 arable land
viljapuu- ja 12 10 9 9 fruit and berry
marjaaiad plantations
looduslik 231d 194d 216d 197d permanent
rohumaa grassland
metsamaac 2 264 2 252 2 213 2 197 forest and other
wooded landc
vee all 283 283 283 283 inland waters
a
Maa-ameti andmed.
b
Kasutatav põllumajandusmaa.
c
Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.
d
2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa
loodusliku rohumaa hulka.
a
Data of the Estonian Land Board.
b
Utilised agricultural land.
c
Forest inventory by statistical sampling (FIS) method.
d
Since 2003 the seeded grassland over 5 years old is included in permanent grassland.
16 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
18. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
KALANDUSa
FISHINGa
Kalapüük, 1999, 2002, 2005, 2008
Nominal catch, 1999, 2002, 2005, 2008
(toorkala, tuhat tonni — live weight, thousand metric tons)
Piirkond 1999 2002 2005 2008 Area
Merepiirkond 109 96 96 98 Marine area
Atlandi ookean 109 96 96 98 Atlantic Ocean
loodeosa 11 15 15 13 Northwest Atlantic
edelaosa - - 1 - Southwest Atlantic
kirdeosa 90 81 80 85 Northeast Atlantic
kirdeosa 7 2 1 1 Northeast Atlantic
Läänemereta excl. the Baltic Sea
Läänemeri 83 79 80 84 the Baltic Sea
keskvööndi 8 - - - Eastern Central
idaosa Atlantic
keskvööndi - - - - Southwest Central
edelaosa Atlantic
Siseveedb 3 5 2 3 Inland watersb
KOKKU 112 101 99 101 TOTAL
Veekogude rikastamine, 2008
Replenishment of fish stock, 2008
(tuhat — thousands)
Kalaliik Samasuvine Üheaastane Kahesuvine Kaheaastane Fish species
Same- One-year-old Two-summer Two-year-old
summer fish fish
Angerjas 194,5 - - - European eel
Jõeforell 9,6 0,5 - - Grey trout
Jõevähk 3,9 - 3,2 14,6 Crayfish
Karpkala - - 0,8 0,2 Carp
Linask - - 6,3 - Tench
Lõhe 123,9 121,7 - 48,7 Salmon
Meriforell 50,6 3,0 - 27,9 Sea trout
Merisiig - - - - Pollan
Muu 16,5 - - 1,5
KOKKU 399,0 125,2 10,3 92,9 TOTAL
a a
Keskkonnaministeeriumi andmed. Data of the Ministry of the Environment.
b
Ilma kaubakala püügita kalakasvandustest. b
Excluding commercial catch on fish farms.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
17
19. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Läänemere kalapüük, 2005–2008
The Baltic Sea fish catch, 2005–2008
(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Kalaliik 2005 2006 2007 2008 Fish species
Ahven 689 1 117 777 703 European perch
Angerjas 9 9 6 5 European eel
Forell 11 12 17 12 Sea trout
Haug 23 20 14 16 Northern pike
Kilu 55 285 46 689 51 007 43 602 European sprat
Koha 68 94 99 64 Pike-perch
Latikas 8 6 9 7 Freshwater bream
Lest 403 352 335 284 European flounder
Lõhe 8 6 6 6 Atlantic salmon
Nurg, särg 85 93 102 84 Silver bream, roach
Räim 22 098 23 192 26 108 31 838 Baltic herring
Siig 19 28 31 30 Pollan (powan)
Tint 203 435 549 739 European smelt
Tursk 589 702 946 973 Atlantic cod
Tuulehaug 156 191 110 82 Garfish
Vimb 41 28 35 32 Vimba
Muu 66 54 83 85 Other
KOKKU 79 761 73 039 80 244 83 575 TOTAL
Läänemere kalapüük, 1995–2008
The Baltic Sea fish catch, 1995–2008
Toorkala, tuhat tonni
Live weight, thousand metric ton
100
Muu
90 Other
80
70 Kilu
60 European
sprat
50
40 Räim
Baltic
30
herring
20
10
0
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
18 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
20. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Sisevete kalapüük, 2008
Inland waters’ fish catch, 2008
(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Kalaliik Veekogu Kokku Fish species
Peipsi järv Võrtsjärv muu
Water body Total
Lake Peipsi Lake Võrtsjärv other
Ahven 746 10 3 759 European perch
Angerjas 0 20 5 25 European eel
Haug 55 31 4 90 Northern pike
Koha 622 46 1 668 Pike-perch
Latikas 370 362 35 768 Freshwater bream
Luts 25 8 0 33 Burbot
Nurg, särg 204 26 22 252 Silver bream, roach
Peipsi siig 1 0 0 1 Houting
Silm 0 0 67 67 Lamprey
Säinas 0 0 1 1 Orfe (ide)
Tint 0 0 0 0 European smelt
Muu 66 14 5 85 Other
KOKKU 2 089 517 143 2 749 TOTAL
Sisevete kalapüük, 1995–2008
Inland waters’ fish catch, 1995–2008
Toorkala, tuhat tonni
Live weight, thousand metric ton
5 Muu
Other
4 Latikas
Freshwater
bream
3 Ahven
European
perch
2
Koha
Pike-perch
1
Tint
European
0 smelt
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
19
21. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Kaubakala kasvatamine, 2004–2008
Commercial catch on fish farms, 2004–2008
(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Kalaliik 2004 2005 2006 2007 2008 Fish species
Angerjas 7,0 39,8 40,0 45,0 47,0 European eel
Haug 0,8 0,6 0,7 0,3 0,3 Northern pike
Karpkala 47,4 43,9 79,7 27,6 69,8 Carp
Koger 0,6 0,7 1,1 0,6 0,6 Crucian carp
Linask 0,6 0,8 0,8 0,6 0,6 Tench
Vikerforell 194,3 451,0 520,2 618,0 648,5 Rainbow trout
Muu 0,0 15,0 60,1 91,5 47,4 Other
KOKKU 243,7 554,1 702,6 783,6 814,2 TOTAL
Kaubakala kasvatamine, 1995–2008
Commercial catch on fish farms, 1995–2008
Toorkala tonni
Live weight, metric tons
800
700
600
500
400
300
200
100
0
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
Muu Karpkala Vikerforell
Other Carp Rainbow trout
20 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
22. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
FAUNA JA FLOORAa
FAUNA AND FLORAa
Jahiulukid, 2001, 2008
Wild game, 2001, 2008
Liik Loendatud Kütitud Species
Counted Hunted
2001 2008 2001 2008
Hunt 190 135 46 156 Wolf
Ilves 900 760 175 150 Lynx
Jänes … … 1 937 1 093 Hare
Kobras 14 000 19 400 3 164 5 631 European beaver
Kährik … … 3 753 … Raccoon dog
Metskits 33 000 63 000 3 978 18 006 Roe deer
Metsnugis … … 1 150 1 225 Pine marten
Metssiga 12 000 21 000 4 937 19 757 Wild boar
Mink … … 342 158 American mink
Mäger … … 56 191 Eurasian badger
Ondatra … … 1 0 Muskrat
Punahirv 1 300 2 200 149 300 Red deer
Pruunkaru 550 620 27 37 Brown bear
Põder 10 000 11 000 2 748 4 133 Elk
Rebane … … 5 797 12 712 Red fox
Tuhkur … … 250 151 Western polecat
Hani … … 3 414 4 929 Goose
Jahifaasan … … 716 56 Pheasant
Part … … 14 403 9 369 Duck
a
Keskkonnaministeeriumi andmed jahimaade kasutajatelt, rahvusparkidelt ja looduskaitse-
aladelt.
a
Data of the Ministry of the Environment from hunting-ground users, national parks and nature
reserves.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
21
23. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Jahiulukite arvukus, 1996–2008
Number of some wild game, 1996–2008
Tuhat Tuhat
Thousands Thousands
25 25
Metssiga Kobras
20 Wild boar 20 European
beaver
15 15
10 10
5 Põder 5 Punahirv
Elk Red deer
0 0
96 98 00 02 04 06 08 96 98 00 02 04 06 08
Küttimismäär, 2008
Hunting rate, 2008
Hunt
Wolf
Metssiga
Wild boar
Põder
Elk
Kobras
European beaver
Metskits
Roe deer
Ilves
Lynx
Punahirv
Red deer
Pruunkaru
Brown bear %
0 20 40 60 80 100 120
22 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
24. LOODUSKAITSE NATURE CONSERVATION
LOODUSKAITSEa
NATURE CONSERVATIONa
Eesti kaitsealad, 2007
Protected areas in Estonia, 2007
Tüüp Arv Pindala, Type
tuhat ha
Number Territory,
thousand ha
Rahvuspark 5 197 National park
Looduskaitseala 129 258 Nature reserve
Maastikukaitseala 149 191 Landscape reserve
Uuendamata 117 32 Protected area with
kaitsekorraga unrenewed protection
kaitseala procedure
Park, dendraarium 548 5 Park, arboretum
Hoiuala 343 748 Limited-conservation area
KOKKU 1 291 1 431 TOTAL
Kaitsealade osatähtsus maakonna territooriumis, 2008
Share of protected areas by county, 2008
(protsenti — percentages)
6–7
11 – 14
15 – 17
25
a
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus: Keskkonnaregister 31.12.2008.
Andmed on seisuga 31.12.2008.
a
Source: Estonian Environment Information Centre of the Ministry of the Environment: Environ
mental Register. Data as of 31.12.2008.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
23
25. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
ÕHU SAASTAMINEa
AIR POLLUTIONa
Õhu saastamine paiksetest allikatestb, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
Pollution of air from stationary sourcesb, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
(tuhat tonni — thousand tons)
Õhusaasteaine 2001 2003 2005 2007 2008 Air pollutant
Tahked osakesed 56 31 18 19 13 Solid particles
Gaasilised ühendid 126 142 114 130 111 Gaseous compounds
vääveldioksiid 87 98 74 87 68 sulphur dioxide
süsinikoksiid 21 25 25 25 27 carbon monoxide
lämmastikoksiidid 16 18 14 17 15 nitrogen oxides
Lenduvad ühendid 9 9 9 8 11 Volatile organic
compounds
KOKKU 191 182 141 157 135 TOTAL
Õhu saastamine paiksetest allikatest maakonna järgi, 2008
Pollution of air from stationary sources, 2008
(tuhat tonni — thousand tons)
Ida-Viru maakond
Ida-Viru county
Tuhat tonni %
Thousand tons
Tahked 8 66 Solid particles
osakesed
Gaasilised 95 86 Gaseous
ühendid compounds
väävel- 66 97 sulphur
0,1 – 0,9
1,0 – 1,9 dioksiid dioxide
2,7 – 6,6 süsinikoksiid 18 66 carbon oxide
105,3
lämmastik- 11 73 nitrogen
oksiidid oxides
Lenduvad 2 21 Volatile
ühendid organic
compounds
a a
Keskkonnaministeeriumi andmed. Data of the Ministry of the Environment.
b
Andmed peegeldavad nende paiksete b
The data cover the air emission from stationary
saasteallikate heitkogust, mille valdajal on sources, whose owners have the license for air
õhusaaste luba. pollution.
24 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
26. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Kasvuhoonegaaside heitkogus, 1994–2007
Emission of greenhouse gases, 1994–2007
CO2, miljonit ekvivalenttonni
CO2, million equivalent tons
20
15
10
5
0
-5
-10
94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07
Süsinikdioksiid Metaan Dilämmastikoksiid
Carbon dioxide Methane Nitrous oxide
Ökosüsteemide seotav süsinik
Removals
Kasvuhoonegaaside heitkogus valdkonna järgi, 2005–2007
Emission of greenhouse gases by source category, 2005–2007
(tuhat CO2 ekvivalenttonni — thousand tons of CO2 equivalents)
Kasvuhoonegaaside 2005 2006 2007 Greenhouse gases
emissiooni ja sidumise source and sink
valdkond category
Energia tootmine 17 016,2 16 482,3 19 087,3 Energy production
Tööstuslikud 665,2 720,4 901,2 Industrial
protsessid processes
Põllumajandus 1 255,3 1 274,4 1 333,1 Agriculture
Maakasutus ja -7 560,5 -8 934,1 -7 903,1 Land use and
metsandus forestry
Jäätmekäitlus 700,7 702,7 697,1 Waste management
KOKKU 12 076,8 10 245,6 14 115,6 TOTAL
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
25
27. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
VEE SAASTAMINEa
WATER POLLUTIONa
Veeheide, 2001, 2003b, 2005, 2007, 2008
Water discharge, 2001, 2003b, 2005, 2007, 2008
(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
2001 2003 2005 2007 2008
Pinnaveekogudesse 1 506 1 626 1 618 1 879 1 657 Into surface water
bodies
puhastamist 1 201 1 323 1 294 1 579 1 272 not needing
mittevajav purification
puhastamist vajav 305 303 326 301 385 needing purification
puhastatud 297 301 324 300 383 purified
puhastamata 8 2 2 1 2 unpurified
Pinnasesse ja 3 1 2 1 1 Into soil and
põhjavette groundwater
KOKKU 1 509 1 627 1 620 1 880 1 658 TOTAL
Puhastamata heitvesi maakonna järgi, 2008
Unpurified wastewater by county, 2008
(tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)
0
5 – 29
206 – 346
1318
a
Keskkonnaministeeriumi andmed.
b
Andmed hõlmavad neid ettevõtteid, kellel on heitvee veekogudesse ja pinnasesse juhtimise luba.
a
Data of the Ministry of the Environment.
b
The data cover the enterprises which have licenses for wastewater discharge.
26 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
28. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee reostuskoormus valgala järgi, 2008
Pollution load in discharged wastewater by catchment area, 2008
(tonni — tons)
Vesikond BHT7a Heljum Üldfosfor Üldläm- Catchment
mastik area
BOD7a Suspended Total phos- Total
solids phorus nitrogen
Ida-Eesti 686,0 3 893,8 57,4 961,3 Eastern
Estonia
Peipsi 95,4 319,8 14,7 173,0 Peipsi
Võrtsjärve 21,4 37,1 3,7 34,9 Võrtsjärve
Viru 569,2 3 536,9 38,9 753,4 Viru
Lääne- 495,3 1 039,9 88,2 918,3 Western
Eesti Estonia
Harju 382,4 875,7 73,2 812,8 Harju
Matsalu 19,8 29,7 2,8 18,8 Matsalu
Pärnu 69,5 90,3 7,4 64,1 Pärnu
Lääne- 23,5 44,2 4,7 22,6 Lääne-
saarte saarte
Mustjõe 18,2 26,4 0,9 1,7 Mustjõe
a
BHT7 — hapniku kogus, mida on vaja orgaaniliste ainete biokeemiliseks lagunemiseks
seitsme päeva jooksul.
a
BOD7 — quantity of oxygen consumed during seven days in biochemical decomposition of
organic substances.
Heitvee reostuskoormus, 1996–2008
Pollution load of wastewater, 1996–2008
Tuhat tonni Tuhat tonni
Thousand tons Thousand tons
7 3,5
Heljum Üldlämmastik
6 3,0 Total nitrogen
Suspended solids
5 2,5
4 2,0
3 1,5
2 1,0
BHT7 Üldlfosfor
1 BOD7 0,5 Total phosphorus
0 0,0
96 98 00 02 04 06 08 96 98 00 02 04 06 08
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
27
29. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee lämmastiku reostuskoormus, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
Pollution load of nitrogen in wastewater, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
(tonni — tons)
Maakond 1999 2001 2003 2005 2007 2008
County
Harju 886 860 901 746 609 765
Hiiu 8 9 7 7 4 3
Ida-Viru 1 170 1 756 944 556 586 703
Jõgeva 37 24 23 20 16 18
Järva 32 21 22 21 16 15
Lääne 21 23 29 25 21 12
Lääne-Viru 82 58 37 66 72 92
Põlva 15 16 12 11 10 17
Pärnu 56 43 46 41 48 54
Rapla 28 23 27 42 71 34
Saare 55 44 23 21 30 19
Tartu 221 177 177 122 83 71
Valga 55 29 20 18 13 17
Viljandi 40 31 38 37 32 20
Võru 33 34 42 38 35 41
KOKKU 2 739 3 148 2 348 1 771 1 646 1 881
TOTAL
28 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
30. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee fosfori reostuskoormus, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
Pollution load of phosphorus in wastewater, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008
(tonni — tons)
Maakond 1999 2001 2003 2005 2007 2008
County
Harju 94 64 58 59 56 67
Hiiu 7 3 2 2 1 1
Ida-Viru 40 38 35 24 32 31
Jõgeva 9 7 7 5 3 3
Järva 5 5 5 5 4 3
Lääne 2 2 3 2 2 1
Lääne-Viru 17 8 11 9 8 12
Põlva 4 4 3 3 2 2
Pärnu 11 9 9 7 7 6
Rapla 4 4 4 4 6 3
Saare 12 8 4 5 3 4
Tartu 26 24 19 11 8 6
Valga 11 6 4 3 1 2
Viljandi 7 7 8 4 2 2
Võru 7 3 3 3 3 3
KOKKU 256 192 175 146 138 146
TOTAL
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
29
31. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
JÄÄTMEDa
WASTEa
Jäätmeteke, 2008b
Generation of waste, 2008b
(tonni — tons)
Jäätme liik Kind of waste
Maavarade ja maa-ainese 7 045 015 Waste resulting from exploration,
uuringutel, kaevandamisel mining, dressing and further
ning füüsikalisel ja keemilisel treatment of minerals and
töötlemisel tekkinud jäätmed quarrying
Termilistes protsessides 5 994 639 Waste from thermal
tekkinud jäätmed processes
Ehitus- ja lammutusjäätmed 1 701 851 Construction and demolition
waste
Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 350 018 Waste from petroleum
põlevkivi utmisel tekkinud refining and fractioning and
jäätmed oil shale
Puidu töötlemisel, plaatide ja 1 030 013 Waste from wood processing,
mööbli ning tselluloosi, paberi manufacture of furniture,
ja kartongi tootmisel tekkinud pulp, paper and paperboard
jäätmed
Põllumajanduses, aianduses, 994 854 Waste from agricultural, hor-
jahinduses ja kalapüügil ning ticultural, hunting, fishing and
toiduainete valmistamisel ja aquaculture primary production,
töötlemisel tekkinud jäätmed food preparation
Nimistus mujal määramata 638 882 Waste not otherwise specified
jäätmed on the list
Jäätmekäitlusettevõtete, 541 952 Waste from waste treatment
ettevõtteväliste reovee- facilities, off-site wastewater
puhastite ja veevärgijäätmed treatment plants and water
industry
Olmejäätmed 502 541 Municipal waste
a
Keskkonnaministeeriumi andmed jäätmeloaga ettevõtetelt ning jäätmete käitlemise ja
kogumisega tegelevatelt ettevõtetelt.
b
Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.
a
Data of the Ministry of the Environment cover the enterprises which have waste permits and
which are recycling or collecting waste.
b
According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on
the European Waste Catalogue (EWC).
30 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
32. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Jäätmeteke, 2008a
Generation of waste, 2008a
(tonni — tons) Järg — Cont.
Jäätme liik Kind of waste
Pakendid; nimistus mujal 121 205 Packaging; absorbents, wiping
määramata absorbendid, cloths, filter materials and
puhastuskaltsud, filtri- protective clothing not
materjalid ja kaitseriietus otherwise specified on the list
Metallide ja plastide 45 718 Waste from mechanic shaping
mehaanilisel vormimisel ja and surface treatment of
pinnatöötlemisel tekkinud metals and plastics
jäätmed
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 31 816 Oil and liquid fuel waste
Orgaanilistes keemia- 3 505 Waste from organic chemical
protsessides tekkinud jäätmed processes
Anorgaanilistes keemia- 3 501 Waste from inorganic chemical
protsessides tekkinud jäätmed processes
Inimeste ja loomade 2 555 Waste from human or animal
tervishoiujäätmed health care
Pinnakatete, liimide, 1 896 Waste from the manufacture,
hermeetikumide ja formulation, supply and use of
trükivärvide valmistamisel coatings (paints, varnishes and
ja kasutamisel tekkinud vitreous enamels), adhesives,
jäätmed sealants and printing inks
Naha- ja tekstiilitööstuse 1 514 Waste from leather and textile
jäätmed industries
Metallide ja muude 1 460 Waste from metal treatment
materjalide pinnatöötlusel and coating of metals and
ja pindamisel ning värviliste from non-ferrous hydro-
metallide hüdrometallurgias metallurgy
tekkinud jäätmed
Fotograafiajäätmed 183 Waste from the photographic
industry
Orgaaniliste lahustite, 70 Waste from organic solvents,
külmutusagensi- ja aero- refrigerants, and aerosol carrier
soolikandegaasijäätmed gases
KOKKU 20 013 188 TOTAL
a
Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.
a
According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on
the European Waste Catalogue (EWC).
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
31
33. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed, 2005–2008
Waste related to extraction and treatment of oil shale, 2005–2008
(tonni — tons)
Jäätme liik 2005 2006 2007 2008 Kind of waste
Kaevandamis- 5 758 142 5 917 935 6 775 340 7 040 623 Waste from
jäätmed ja oil shale
aheraine extraction
Põlevkivi- 3 410 228 3 189 829 4 047 475 3 484 527 Oil shale fly
lendtuhk ash
Põlevkivi- 2 352 020 2 173 480 2 902 380 2 386 205 Oil shale
koldetuhk bottom ash
Põlevkivi- 845 966 922 422 981 094 957 776 Oil shale
poolkoks semi-coke
Põlevkivi pigi 21 960 23 294 29 180 20 160 Oil shale tar
jäätmed residue
KOKKU 12 388 316 12 226 960 14 735 469 13 889 291 TOTAL
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmete osa jäätmetekkes,
2008
Share of the oil shale extraction and treatment waste in waste generation,
2008
Jäätmed kokku Ohtlikud jäätmed
Total waste Hazardous waste
Muu
Other
Muu 11%
Other
31%
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmed Põlevkivi töötlemisega seotud ohtlikud jäätmed
Waste from oil shale extraction and treatment Hazardous waste from oil shale treatment
69% 89%
32 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
34. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Ohtlike jäätmete teke, 2008a
Generation of hazardous waste, 2008a
(tonni — tons)
Jäätme liik Kind of waste
Termilistes protsessides tekkinud 5 956 889 Waste from thermal processes
jäätmed
põlevkivilendtuhk 3 484 527 oil shale fly ash
põlevkivikoldetuhk 2 386 205 oil shale bottom ash
Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 350 018 Waste from petroleum refining and
põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed fractioning and oil shale retorting
põlevkivipoolkoks 957 776 oil shale semi-coke
Nimistus mujal määramata jäätmed 299 698 Waste not otherwise specified on the list
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 31 816 Oil and liquid fuel waste
Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtte- 65 343 Waste from waste treatment facilities,
väliste reoveepuhastite ja veevärgi- off-site wastewater treatment plants and
jäätmed water industry
Ehitus- ja lammutusjäätmed 19 786 Construction and demolition waste
Anorgaanilistes keemiaprotsessides 2 901 Waste from inorganic chemical processes
tekkinud jäätmed
Orgaanilistes keemiaprotsessides 2 224 Waste from organic chemical processes
tekkinud jäätmed
Olmejäätmed 3 854 Municipal waste
Pinnakatete, liimide, hermeetikumide 1 536 Waste from the manufacture, formulation,
ja trükivärvide valmistamisel ja supply and use of coatings (paints, var-
kasutamisel tekkinud jäätmed nishes and vitreous enamels), adhesives,
sealants and printing inks
Pakendid; nimistus mujal määramata 1 064 Packaging; absorbents, wiping cloths,
absorbendid, puhastuskaltsud, filtri- filter materials and protective clothing
materjalid ja kaitseriietus not otherwise specified on the list
Metallide ja muude materjalide pinna- 745 Waste from metal treatment and coating
töötlusel ja pindamisel ning värviliste of metals and from non-ferrous hydro-
metallide hüdrometallurgias tekkinud metallurgy
jäätmed
Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed 305 Waste from human or animal health care
Fotograafiajäätmed 177 Waste from the photographic industry
Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- 70 Waste from organic solvents, refrigerants,
ja aerosoolikandegaasijäätmed and aerosol carrier gases
Põllumajanduses, aianduses, jahinduses 206 Waste from agriculture, horticulture,
ja kalapüügil tekkinud jäätmed hunting and fishing
Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli 22 Waste from wood processing, manufac-
ning tselluloosi, paberi ja kartongi ture of furniture, pulp, paper
tootmisel tekkinud jäätmed and paperboard
Metallide ja plastide mehaanilisel 14 Waste from mechanic shaping and
vormimisel ja pinnatöötlusel tekkinud surface treatment of metals and plastics
jäätmed
Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed 11 Waste from leather and textile industries
KOKKU 7 736 679 TOTAL
a
Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.
a
According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on
the European Waste Catalogue (EWC).
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
33
36. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes maakonna järgi, 2008
Use of nitrogen mineral fertilizers by agricultural holdings by county, 2008
(tonni toimeainet — tons of active substance)
55 – 999
1081 – 2221
3692 – 3923
4388 – 5858
Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes maakonna järgi, 2008
Use of nitrogen mineral fertilizers in agricultural holdings by county, 2008
(kilogrammi toimeainet töödeldud hektari kohta — kilograms of active substance
per treated hectare)
30
73 – 79
82 – 87
93 – 97
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
35
37. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALID
ENVIRONMENTALLY HAZARDOUS CHEMICALS
Raskmetalliühendite kasutamine, 2007a
Use of heavy metal compounds, 2007a
(kilogrammi — kilograms)
Metall Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Metal
müük heitmed ettevõtetes
Use and sale Waste and scrap Stocks in
enterprises
Antimon 5 110 1 96 Antimony
Arseen 2 037 0 0 Arsenic
Elavhõbe 2 19 12 Mercury
Kaadmium 13 5 20 Cadmium
Koobalt 4 548 152 606 Cobalt
Kroom 26 071 3 28 207 Chromium
Nikkel 2 624 1 7 335 Nickel
Plii 2 550 313 1 270 Lead
Tina 12 306 725 2 216 Tin
Tsink 29 474 2 48 476 Zinc
Vask 35 599 2 27 310 Copper
Raskmetalliühendite kasutamine tööstusettevõtetes, 1995–2007a
Use of heavy metal compounds in manufacturing enterprises, 1995–2007a
a a
Arvestatud puhtale metallile. Counted on pure metal.
b
Antimon, elavhõbe, nikkel ja tina. b
Antimony, mercury, nickel and tin.
36 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
38. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Halogeenitud süsivesinike kasutamine, 2007
Use of halogenated hydrocarbons, 2007
(kilogrammi — kilograms)
Halogeenitud Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Halogenated
süsivesinik müük heitmed ettevõtetes hydrocarbon
Use and sale Waste and Stocks in
scrap enterprises
Freoonid-1a 43 14 848 Freons-1a
Freoonid-2b 35 272 922 15 231 Freons-2b
Haloonid - 1 892 1 712 Halons
HFC-d 86 6301 1 151 81 891 HFC
Tetraklorometaan - 30 113 Tetrachloromethane
Trikloroetaan - - 5 Trichloroethane
Klorometaan - - - Chloromethane
Diklorometaan 17 732 125 954 Dichloromethane
Triklorometaan 2 185 448 265 Trichloromethane
Dikloroetaan 143 600 1 5 Dichloroethane
Kloroetüleen - - - Chloroethylene
Tetrakloroetüleen 123 823 29 025 25 014 Tetrachloroethylene
Epikloorhüdriin 161 556 - 29 084 Epichlorohydrine
Klorobenseen 2 - 4 Chlorobenzene
Polütsüklilised - 3 22 Polycyclic aromatic
aromaatsed hydrocarbons
süsivesinikud
Osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine, 2001–2007
Use of ozone depleting substances, 2001–2007
a
Täielikult halogeenitud (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).
b
Osaliselt halogeenitud.
a
Fully halogenated (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).
b
Partially halogenated.
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
37
39. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes, 2006, 2007
Use of pesticides in agricultural holdings, 2006, 2007
(kilogrammi toimeainet — kilograms of active substance)
Taimekaitsevahend 2006 2007 Pesticide
Putukatõrjevahendid 26 553 57 266 Insecticides
Seenhaiguste 59 207 103 332 Fungicides
tõrjevahendid
Umbrohutõrjevahendid 632 607 657 755 Herbicides
Puhtimispreparaadid 15 734 22 370 Seed treatment
preparations
Kasvuregulaatorid 40 439 56 753 Retardants
Desikandid 332 438 Desiccants
KOKKU 415 179 897 913 TOTAL
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes maakonna järgi, 2007
Use of pesticides in agricultural holdings by county, 2007
(tonni toimeainet — tons of active substance)
5 – 17
35 – 45
66 – 98
124 – 147
38 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
40. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes kultuuri järgi, 2007
Use of pesticides in agricultural holdings by crop, 2007
(kilogrammi toimeainet — active substance, kilograms)
Kultuur Putukatõrje- Seenhaiguste Umbrohu- Muud taime- Crop
vahendid tõrje- tõrjevahendid kaitse-
vahendid vahendid
Insecticides Fungicides Herbicides Other
pesticides
Teravili 23 730 57 094 341 839 71 695 Cereals
Kaunvili 262 35 7 237 0 Legumes
Kartul 3 334 15 559 1 686 1 847 Potatoes
Sööda- 379 985 81 851 2 193 Forage crops
kultuurid
Tehnilised 28 641 16 101 158 556 3 653 Industrial
kultuurid crops
Avamaa- 477 739 4 152 154 Open-field
köögivili vegetables
Katmik- 3 12 104 2,8 0 Greenhouse
kultuurid crops
Viljapuud 96 332 978 0 Fruit trees
ja marja- and berry
põõsad bushes
Maasikad 197 214 292 0 Strawberries
Muu 147 173 61 162 20 Other
KOKKU 57 266 103 332 657 755 79 561 TOTAL
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes, 2007
Use of pesticides in agricultural holdings, 2007
Putukatõrjevahendid Puhtimispreparaadid
Insecticides Seed treatment preparations
Kasvuregulaatorid 6% 2%
Retardants
6%
Seenhaiguste tõrjevahendid
Fungicides
12%
Umbrohutõrjevahendid
Herbicides
74%
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
39
41. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED
ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Ettevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud, 2007
Environmental protection investments of enterprises, 2007
(tuhat krooni — thousand kroons)
Keskkonnakaitse Keskkonna- Keskkonna- Kokku Environmental
tegevusala kaitsele kaitsele spet- protection activity
mittespet- sialiseerunud
sialiseerunud ettevõtted
ettevõtted
Enterprises not Enterprises Total
specialised in specialised in
environmental environmental
protection protection
services services
Välisõhu ja kliima 283 564 4 282 287 846 Protection of ambi-
kaitse ent air and climate
Heitveekäitlus 57 161 798 466 855 627 Wastewater
management
Jäätmekäitlus 144 474 244 471 388 945 Waste
management
Pinnase ning 103 135 16 383 119 518 Protection and
põhja- ja remediation of soil,
pinnavee kaitse groundwater and
surface water
Kaitse müra ja 4 179 81 4 260 Noise and vibration
vibratsiooni eest abatement
Bioloogilise 610 3 150 3 760 Protection of
mitmekesisuse ja biodiversity and
maastiku kaitse landscape
Kaitse 0 297 297 Protection against
radiatsiooni eest radiation
Teadus- ja 3 678 3 159 6 837 Research and
arendustegevus development
Muu 4 488 1 209 5 697 Other environ-
keskkonna- mental protection
kaitse tegevus activities
KOKKU 601 289 1 071 498 1 672 787 TOTAL
40 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
42. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Ettevõtte keskkonnakaitseinvesteeringud finantseerimisallika
järgi, 2007
Environmental protection investments of enterprises by source of funds,
2007
(tuhat krooni — thousand kroons)
Finantseeri- Keskkonna- Keskkonna- Kokku Source of funds
misallikas kaitsele kaitsele spet-
mittespet- sialiseerunud
sialiseerunud ettevõtted
ettevõtted
Enterprises not Enterprises Total
specialised in specialised in
environmental environmental
protection protection
services services
Ettevõtte 495 929 332 433 828 362 Internal funds
omavahendid
Keskkonna- 15 520 488 309 503 829 Environment
investeeringute Investment
Keskus Centre
Pangalaen 71 879 238 570 310 449 Bank credits
Väliskapital 16 570 2 024 18 594 Foreign capital
Munitsipaal- 205 8 888 9 093 Local budget
eelarve
Riigieelarve 1 186 1 274 2 460 State budget
KOKKU 601 289 1 071 498 1 672 787 TOTAL
KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
41