SlideShare a Scribd company logo
1 of 11
4. klass




Mari Kauber 2012
Päike on Maale lähim täht.
   Mida Päike kiirgab?
     Päike kiirgab valgust ja soojust.
   Kui suur on Päikese pinna temperatuur?
     Päikese pinna temperatuur on u 6000 kraadi.
   Kuidas on teada saadud Päikese pinna
    temperatuur?
     Teadlased on välja arvutanud, missugune
      temperatuur hõõguva keha värvitoonile vastab.
      Selliselt on ka välja selgitatud Päikese pinna
      temperatuur.

                          Mari Kauber 2012
Päike, planeedid ja nende
kaaslased moodustavad
Päikesesüsteemi
   Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti:
    Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn,
     Uraan, Neptuun.


   Enamike planeetide ümber tiirlevad
    väiksemad taevakehad, mida
    nimetatakse kaaslasteks ehk
    satelliitideks.


                        Mari Kauber 2012
Päikesesüsteem




           Mari Kauber 2012
Planeet Maa
 Nii nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb
  Maa ümber Päikese. Ühe tiiru
  tegemiseks kulub Maal üks aasta.
 Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe tiiru ümber Päikese.
 Samal ajal kui Maa tiirleb ümber
  Päikese, pöörleb ta ka ümber oma
  kujutletava telje.
 Ühe täispöörde tegemiseks kulub Maal
  üks ööpäev.

                     Mari Kauber 2012
Kuu – Maa looduslik kaaslane
 Kuu tiirleb ümber Maa.
 Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub
  Kuul umbes 28 päeva, veidi vähem kui
  üks kalendrikuu.
 Sarnaselt Maale, pöörleb ka Kuu ümber
  oma kujutletava telje.
 Kuu tiirleb koos Maaga ümber Päikese.




                   Mari Kauber 2012
Maa ja Kuu




             Mari Kauber 2012
Kuu faasid


 Pildid 1-4 – kasvav kuu.
 Pilt 5 – täiskuu.
 Pildid 6-8 – kahanev kuu.




                    Mari Kauber 2012
Mõisted
 Päike – Maale lähim täht.
 Maa – meie koduplaneet; planeet, kus
  me elame.
 Kuu – Maa looduslik kaaslane.
 Aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe tiiru ümber Päikese.
 Ööpäev – ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe täispöörde ümber oma
  kujutletava telje.

                   Mari Kauber 2012
 Tiirlemine – ühe keha liikumine ümber
  teise keha.
 Pöörlemine – keha liikumine ümber
  enda kujutletava telje.
 Planeet – kerakujuline taevakeha, mis
  tiirleb ümber Päikese.
 Kaaslane ehk satelliit – planeedi ümber
  tiirlev taevakeha.


                    Mari Kauber 2012
Kasutatud pildid
   http://images.cdn.fotopedia.com/flickr-
    3157251517-hd.jpg
   http://www.fotopedia.com/items/flickr-
    2818891443
   http://images.cdn.fotopedia.com/flickr-
    2222523486-hd.jpg
   http://www.ehabich.info/images/synchro/em
    _300x225.jpg
   http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com
    mons/4/46/Mond_Phasen.jpg

                      Mari Kauber 2012

More Related Content

What's hot

Päikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klassPäikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klass
Vallo Madar
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
Lauri Koort
 
Erinevad inimesed
Erinevad inimesedErinevad inimesed
Erinevad inimesed
Eliise Palk
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
Mari Kauber
 

What's hot (20)

Päikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klassPäikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klass
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Erinevad inimesed
Erinevad inimesedErinevad inimesed
Erinevad inimesed
 
Planeet Maa
Planeet MaaPlaneet Maa
Planeet Maa
 
Maa kuju
Maa kujuMaa kuju
Maa kuju
 
Päikesesüsteem
PäikesesüsteemPäikesesüsteem
Päikesesüsteem
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
Loodusõpetuse kordamine
Loodusõpetuse kordamineLoodusõpetuse kordamine
Loodusõpetuse kordamine
 
Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Mulla koostis
Mulla koostisMulla koostis
Mulla koostis
 
Loomad
LoomadLoomad
Loomad
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
pilved ja sademed
pilved ja sademedpilved ja sademed
pilved ja sademed
 
Linnud
LinnudLinnud
Linnud
 

More from Mari Kauber

Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Mari Kauber
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Mari Kauber
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
Mari Kauber
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
Mari Kauber
 

More from Mari Kauber (20)

Tugi ja liikumiselundkond
Tugi  ja liikumiselundkondTugi  ja liikumiselundkond
Tugi ja liikumiselundkond
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
 
27. 30.aprill
27. 30.aprill27. 30.aprill
27. 30.aprill
 
Jagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvuga
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
 
Ajaühikud
AjaühikudAjaühikud
Ajaühikud
 
Where is...?
Where is...?Where is...?
Where is...?
 
Mahuühikud
MahuühikudMahuühikud
Mahuühikud
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
 
LearningApps
LearningAppsLearningApps
LearningApps
 
Rühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetuses
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 
Imetajad
ImetajadImetajad
Imetajad
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 

Päikesesüsteem ja planeet Maa

  • 2. Päike on Maale lähim täht.  Mida Päike kiirgab?  Päike kiirgab valgust ja soojust.  Kui suur on Päikese pinna temperatuur?  Päikese pinna temperatuur on u 6000 kraadi.  Kuidas on teada saadud Päikese pinna temperatuur?  Teadlased on välja arvutanud, missugune temperatuur hõõguva keha värvitoonile vastab. Selliselt on ka välja selgitatud Päikese pinna temperatuur. Mari Kauber 2012
  • 3. Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi  Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Enamike planeetide ümber tiirlevad väiksemad taevakehad, mida nimetatakse kaaslasteks ehk satelliitideks. Mari Kauber 2012
  • 4. Päikesesüsteem Mari Kauber 2012
  • 5. Planeet Maa  Nii nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb Maa ümber Päikese. Ühe tiiru tegemiseks kulub Maal üks aasta.  Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.  Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, pöörleb ta ka ümber oma kujutletava telje.  Ühe täispöörde tegemiseks kulub Maal üks ööpäev. Mari Kauber 2012
  • 6. Kuu – Maa looduslik kaaslane  Kuu tiirleb ümber Maa.  Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes 28 päeva, veidi vähem kui üks kalendrikuu.  Sarnaselt Maale, pöörleb ka Kuu ümber oma kujutletava telje.  Kuu tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Mari Kauber 2012
  • 7. Maa ja Kuu Mari Kauber 2012
  • 8. Kuu faasid  Pildid 1-4 – kasvav kuu.  Pilt 5 – täiskuu.  Pildid 6-8 – kahanev kuu. Mari Kauber 2012
  • 9. Mõisted  Päike – Maale lähim täht.  Maa – meie koduplaneet; planeet, kus me elame.  Kuu – Maa looduslik kaaslane.  Aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.  Ööpäev – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje. Mari Kauber 2012
  • 10.  Tiirlemine – ühe keha liikumine ümber teise keha.  Pöörlemine – keha liikumine ümber enda kujutletava telje.  Planeet – kerakujuline taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese.  Kaaslane ehk satelliit – planeedi ümber tiirlev taevakeha. Mari Kauber 2012
  • 11. Kasutatud pildid  http://images.cdn.fotopedia.com/flickr- 3157251517-hd.jpg  http://www.fotopedia.com/items/flickr- 2818891443  http://images.cdn.fotopedia.com/flickr- 2222523486-hd.jpg  http://www.ehabich.info/images/synchro/em _300x225.jpg  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/4/46/Mond_Phasen.jpg Mari Kauber 2012