SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 17
NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhapped jaotuvad :
DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA
(ribonukleiinhape).
 kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.
 nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
RNA DNA
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
 viiesüsinikuline suhkur (pentoos).
DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.
 lämmastikalus
 fosfaatrühm
suhkur
fosfaatrühm
lämmastikalus
DNA ehitus
1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja
järjestus DNA üksikahelas.
Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja
teatud viirustes.
2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim
esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude
koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin
(kromosoomid).
DNA 4 lämmastikalust:
A – adeniin
G – guaniin
T – tümiin
C – tsütosiin
Biheeliksi ehituslik eripära
Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise
telje).
 Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil.
Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused
(A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.
 DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos
vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3
vesiniksidet.
 DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
DNA ehitus
Komplementaarsus
Teades ühe DNA ahela koostist võib
komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
-A-G-T-C-A-T-C-G-
-T-C-A-G-T-A-G-C-
Leia DNA teine ahel:
A A T C G G T T C
Pärilik info seisneb DNA
nukleotiidjärjestuses
Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6
miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas
inimese kõikide valkude ehitus.
DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud
lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on
46 kromosoomi.
Üks kromosoom koosnebki ühest DNA
molekulist, mis on pakitud paljudele
valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
DNA molekuli ülesanded organismis
 Kromosoomide põhiline koostisosa
 Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne
tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
RNA ehitus
 RNA esmane struktuur - primaarstruktuur.
Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis.
-A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-
 Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised
lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel
paarduvad (A ja U)(G ja C)
U - uratsiil
-U-C-A-G-U-A-G-C-
-A-G-U-C-A-U-C-G
RNA 3 erivormi
mRNA - informatsiooni RNA
Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta.
tRNA - transport RNA
Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta.
rRNA - ribosoomi RNA
Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset
valgusüntees.
RNA tähtsus
RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning
transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
A-U T-A C-G G-C
Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel
A A T C G C T T A
Ülesanne 1
• Leidke sobivad ioonid:
• Tagab rakkude erutuvuse
• Tagab keskkonna happelisuse
• Esineb kilpnäärme hormooni koostises
• Osaleb raku varustamisel energiaga
• Esineb luude koostises
• Esineb hemoglobiini koostises
• Esineb klorofülli koostises
Ülesanne 2
• Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
• pH 1......3 inimese veri
• pH 5.....6 inimese maomahl
• pH 6.....7 destilleeritud vesi
• pH 7 seebilahus
• pH 7.....8 happevihm
• pH 10...11 uriin

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Was ist angesagt? (20)

DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Rakuorganellid
RakuorganellidRakuorganellid
Rakuorganellid
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
Metabolism
Metabolism Metabolism
Metabolism
 
Vesinikside. Ave Soekov
Vesinikside. Ave SoekovVesinikside. Ave Soekov
Vesinikside. Ave Soekov
 
Viirused
ViirusedViirused
Viirused
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
 
Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222
 
ATP ja ADP
ATP ja ADPATP ja ADP
ATP ja ADP
 
Sugurakkude areng
Sugurakkude arengSugurakkude areng
Sugurakkude areng
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDa
 
RNA süntees
RNA sünteesRNA süntees
RNA süntees
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets
 
Euroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressiEuroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressi
 
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõusJüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus
 
Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)
 
Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 

Ähnlich wie Nukleiinhapped

Pärilikkuse alused
Pärilikkuse alusedPärilikkuse alused
Pärilikkuse alusedMeeliSonn
 
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkusTööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkusKristel Mäekask
 
Tööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostisTööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostisKristel Mäekask
 
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamine
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamineDNA mudeli ja RNA lõigu valmistamine
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamineMarika Karden-Raud
 

Ähnlich wie Nukleiinhapped (7)

DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Pärilikkuse alused
Pärilikkuse alusedPärilikkuse alused
Pärilikkuse alused
 
Rna süntees
Rna sünteesRna süntees
Rna süntees
 
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkusTööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
 
Bio
BioBio
Bio
 
Tööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostisTööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostis
 
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamine
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamineDNA mudeli ja RNA lõigu valmistamine
DNA mudeli ja RNA lõigu valmistamine
 

Nukleiinhapped

  • 2. Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).  kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.  nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA
  • 3. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :  viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.  lämmastikalus  fosfaatrühm suhkur fosfaatrühm lämmastikalus
  • 4. DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).
  • 5. DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin G – guaniin T – tümiin C – tsütosiin
  • 6. Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).  Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.  DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.  DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
  • 8. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C
  • 9. Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
  • 10. DNA molekuli ülesanded organismis  Kromosoomide põhiline koostisosa  Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
  • 11.
  • 12. RNA ehitus  RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis. -A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-  Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U - uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G
  • 13. RNA 3 erivormi mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
  • 14. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel A A T C G C T T A
  • 15.
  • 16. Ülesanne 1 • Leidke sobivad ioonid: • Tagab rakkude erutuvuse • Tagab keskkonna happelisuse • Esineb kilpnäärme hormooni koostises • Osaleb raku varustamisel energiaga • Esineb luude koostises • Esineb hemoglobiini koostises • Esineb klorofülli koostises
  • 17. Ülesanne 2 • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus • pH 1......3 inimese veri • pH 5.....6 inimese maomahl • pH 6.....7 destilleeritud vesi • pH 7 seebilahus • pH 7.....8 happevihm • pH 10...11 uriin