Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.
Hunt

Vastseliina Gümnaasium
6. Klass
Emilie Laur
Rahvapärane nimetus
 Susi
 Võsavillem
 Hallivatimees
 Sorusaba
 Kriimsilm
Välimus
 Hunt

on 110–160 cm pikk
 85 cm kõrge.
 Hallikat tooni
 Hunt kaalub 30–50 kg
 Eesti rekord on 62 kg
 maailm...
Levik Eestis ja arvukus
Erinevatel andmetel võib hunte elada Eestis
kuni 200.
 Huntide arvukus sõltub asustusest
 Hunte ...
Elupaik ja eluviis
 Võsastikud
 Sood
 Kultuurimaastiku

ja metsade piirialad
 Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja
eeli...
Toitumine
 Sõralised
 10

ja muud imetajad.

kg liha
 Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest
ja ka pisematest kiskja...
Pesa
 Pesana

kasutab hunt mõnikord koobast,
harva kaevab ise.
 Aprillis sünnib 5-7 kutsikat ja 1. kuul
toituvad emapiim...
Koht ökosüsteemis
Metsa sanitariks
 Kütib haigeid või
vigaseid loomi
 Piirab näriliste ja
sõraliste arvukust

Huvitavat
 Sobivaks

peetakse umbes 50 hundi
olemasolu. Eesti metsades on hunte
viimastel aastatel ligikaudu 200 .
 Hunt...
Kasutatud kirjandus
 “Eesti

elusloodus” ( lk 280 – 281 )
 http://www.vikipeedia.ee
 http://www.looduspilt.ee
Hunt
Hunt
Hunt
Nächste SlideShare
Wird geladen in …5
×

Hunt

498 Aufrufe

Veröffentlicht am

Veröffentlicht in: Bildung, Technologie, Sport
  • Als Erste(r) kommentieren

  • Gehören Sie zu den Ersten, denen das gefällt!

Hunt

  1. 1. Hunt Vastseliina Gümnaasium 6. Klass Emilie Laur
  2. 2. Rahvapärane nimetus  Susi  Võsavillem  Hallivatimees  Sorusaba  Kriimsilm
  3. 3. Välimus  Hunt on 110–160 cm pikk  85 cm kõrge.  Hallikat tooni  Hunt kaalub 30–50 kg  Eesti rekord on 62 kg  maailmarekord 78 kg  Saba on 35–50 cm pikk.
  4. 4. Levik Eestis ja arvukus Erinevatel andmetel võib hunte elada Eestis kuni 200.  Huntide arvukus sõltub asustusest  Hunte vähem Põhja- ja Lõuna-Eestis  Lõuna-Eesti all on mõeldud peamiselt Võruja Valgamaad. 
  5. 5. Elupaik ja eluviis  Võsastikud  Sood  Kultuurimaastiku ja metsade piirialad  Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku
  6. 6. Toitumine  Sõralised  10 ja muud imetajad. kg liha  Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest  Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune.
  7. 7. Pesa  Pesana kasutab hunt mõnikord koobast, harva kaevab ise.  Aprillis sünnib 5-7 kutsikat ja 1. kuul toituvad emapiimast. Sügisel hakkavad vanematega jahti pidama.
  8. 8. Koht ökosüsteemis Metsa sanitariks  Kütib haigeid või vigaseid loomi  Piirab näriliste ja sõraliste arvukust 
  9. 9. Huvitavat  Sobivaks peetakse umbes 50 hundi olemasolu. Eesti metsades on hunte viimastel aastatel ligikaudu 200 .  Hunt on üks kodukoera esivanemaid.  Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad, idaeuroopa lambakoerad.
  10. 10. Kasutatud kirjandus  “Eesti elusloodus” ( lk 280 – 281 )  http://www.vikipeedia.ee  http://www.looduspilt.ee

×