Hunt

Vastseliina Gümnaasium
6. Klass
Emilie Laur
Rahvapärane nimetus
 Susi
 Võsavillem
 Hallivatimees
 Sorusaba
 Kriimsilm
Välimus
 Hunt

on 110–160 cm pikk
 85 cm kõrge.
 Hallikat tooni
 Hunt kaalub 30–50 kg
 Eesti rekord on 62 kg
 maailm...
Levik Eestis ja arvukus
Erinevatel andmetel võib hunte elada Eestis
kuni 200.
 Huntide arvukus sõltub asustusest
 Hunte ...
Elupaik ja eluviis
 Võsastikud
 Sood
 Kultuurimaastiku

ja metsade piirialad
 Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja
eeli...
Toitumine
 Sõralised
 10

ja muud imetajad.

kg liha
 Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest
ja ka pisematest kiskja...
Pesa
 Pesana

kasutab hunt mõnikord koobast,
harva kaevab ise.
 Aprillis sünnib 5-7 kutsikat ja 1. kuul
toituvad emapiim...
Koht ökosüsteemis
Metsa sanitariks
 Kütib haigeid või
vigaseid loomi
 Piirab näriliste ja
sõraliste arvukust

Huvitavat
 Sobivaks

peetakse umbes 50 hundi
olemasolu. Eesti metsades on hunte
viimastel aastatel ligikaudu 200 .
 Hunt...
Kasutatud kirjandus
 “Eesti

elusloodus” ( lk 280 – 281 )
 http://www.vikipeedia.ee
 http://www.looduspilt.ee
Hunt
Hunt
Hunt
Nächste SlideShare
Wird geladen in …5
×

Hunt

477 Aufrufe

Veröffentlicht am

Veröffentlicht in: Bildung, Technologie, Sport
  • Als Erste(r) kommentieren

  • Gehören Sie zu den Ersten, denen das gefällt!

Hunt

  1. 1. Hunt Vastseliina Gümnaasium 6. Klass Emilie Laur
  2. 2. Rahvapärane nimetus  Susi  Võsavillem  Hallivatimees  Sorusaba  Kriimsilm
  3. 3. Välimus  Hunt on 110–160 cm pikk  85 cm kõrge.  Hallikat tooni  Hunt kaalub 30–50 kg  Eesti rekord on 62 kg  maailmarekord 78 kg  Saba on 35–50 cm pikk.
  4. 4. Levik Eestis ja arvukus Erinevatel andmetel võib hunte elada Eestis kuni 200.  Huntide arvukus sõltub asustusest  Hunte vähem Põhja- ja Lõuna-Eestis  Lõuna-Eesti all on mõeldud peamiselt Võruja Valgamaad. 
  5. 5. Elupaik ja eluviis  Võsastikud  Sood  Kultuurimaastiku ja metsade piirialad  Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku
  6. 6. Toitumine  Sõralised  10 ja muud imetajad. kg liha  Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest  Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune.
  7. 7. Pesa  Pesana kasutab hunt mõnikord koobast, harva kaevab ise.  Aprillis sünnib 5-7 kutsikat ja 1. kuul toituvad emapiimast. Sügisel hakkavad vanematega jahti pidama.
  8. 8. Koht ökosüsteemis Metsa sanitariks  Kütib haigeid või vigaseid loomi  Piirab näriliste ja sõraliste arvukust 
  9. 9. Huvitavat  Sobivaks peetakse umbes 50 hundi olemasolu. Eesti metsades on hunte viimastel aastatel ligikaudu 200 .  Hunt on üks kodukoera esivanemaid.  Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad, idaeuroopa lambakoerad.
  10. 10. Kasutatud kirjandus  “Eesti elusloodus” ( lk 280 – 281 )  http://www.vikipeedia.ee  http://www.looduspilt.ee

×