2. … Kui tahame kasutada mängu
ühiskondlike/sotsiaalsete kvaliteetide /
omaduste kasvatamiseks, tuleb eelkõige teha
selgeks / välja uurida, mil määral see loob
“(laste) ühiskonda” (A. P. Usova)
Meodoloogiline konverents “Mыследеятельностная
педагогика: содержание, формы и методы
образования, построенного на идеях
мыследеятельности”. Moskva, 15-16. mai 2012, .
http://www.fondgp.ru/projects/conference/15
Ruttas, Sarv 2012 2
4. Mõttetalgute alus – süsteem-tegevuslik
metodoloogia
Eesti mõttetalgud* – vene org-tegevuslike
mängude (ОДИ) mittekonfliktne variant.
Toimuvad Eestis alates 1982. a.
Mõttetalgute tellija: liider/juht, kes püüab
lahendada probleemi (muuta mentaalseid
mudeleid) ja kes on orienteeritud koostööle,
kooperatsioonile.
Ruttas, Sarv 2012 4
5. Mida kujutavad endast
mõttetalgud /Mõttetalgud – mis see
on?
Mõttetegevusliku* koostöö protsess
Ühise mõtte-/mõtlemisvälja loomine
Sellel põhinevad mõttetalgute väike- ja suurvormide
koostöövormid ja –elemendid
➢ rühmatööd
➢ ühisistungid
➢ rühmarefleksioonid
➢ üld-/ühisrefleksioonid
➢ evalvatsioonid
Ruttas, Sarv 2012 5
6. Mõttetalgute baas-asutusi Eestis
1980-ndad
Kõrgkoolipedagoogika laboratoorium, Tartu ülikool
Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn
Põllumajandusakadeemia, Juhtimise Kõrgem Kool, Maaelu
Arendamise Instituut
2000-ndendad
Arendusfirma “Invicta” (2003-2007)
MTÜ Talgujad
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut
Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool (Täienduskoolituse osakond)
EURA+ > RAGE (144 tegevliiget-osavõtjat)
Ruttas, Sarv 2012 6
7. Mõttetalgud sugulaste seas
Läänes Venes Eestis
• Ajurünnak 1930 A. Osborne • Orgtegevuslikud mängud
• Think tanks 1945 G.Štšedrovitski 1979
• Eesti mõttetalgud 1982
• Avatud Ruum - H. Owen 1985 • Kerilauad (rotaator) 1982
• Edward de Bono • Mõttesõel 1982
• “6 mõttemütsi” 1986 • Longituudtalgud 1979>1987-
• Palo Alto Foresight Institute 1989
1986 • Tsüklotron 2005
• Mõttetalgud internetis l209
• WorldCafe 1995
• Virtuaalne Avatud Arengu
Ruum 2012
10. Mõttetegevuslik pedagoogika
– mõttetegevuse võtete/meetodite otsene ja
kaudne õpetamine (näit. kasutades ОДИ, ОДИ
variatsioone, sh mõttetalguid ja mõttetalgu väikevorme)
formaalhariduse ja semiformaalse hariduse
protsessides (ringid, rahvaülikoolid, eneseharimise
ühendused jne), mitteformaalses enesehariduse
protsessis (mitteriiklikud organisatsioonid ja ühendused,
kogukonnad, initsiatiivrühmad jmt).
Ruttas, Sarv 2012 10
11. MTP – mõttetegevus-pedagoogika
Mõttetegevuse organiseerimine
– vahend olemasolevate ainete õppeprotsessis (ja selle kaudu –
mõttetegevuse enese õpetamine)
- süsteemne ja intensiivne ning loominguline mõttetegevuse
treening
- reaalsete ja/või ettenähtavate, ilmnevate/avanevate või
avastatavate probleemide lahendamine (ja seekaudu
mõttetegevuse õpetamine)
- arendavas-prognostilises tegevuses – nii (uute)ideede leidmiseks kui
aktiivseseks osaluseks, osalus-/kuuluvustunde kultiveerimiseks (ja
seekaudu, kuigi mitte esimeses järjekorras, ka mõttetegevuse
õpetamiseks).
Ruttas, Sarv 2012 11
14. 1. Silmast-silma: õppeprotsessi osa, teadmuse
edasiandmise ja loomise spiraal, longituud-projektid
2. E-põhine: EURA-protsess (Uural-Eesti) – virtuaalne
avatud arenguruum (VAAR).
3. Segaprotsessid
2. NÄITEID
TEGELIKKUSEST/PRAKTIKAST
Ruttas, Sarv 2012 14
15. 2.1. Silmast-silma
• õppeprotsessi osa (metodoloogiliselt
põhjendatud-organiseeritud rühmatööd ja
nende jada),
• teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal
(rotaatorid jm vormid, ka rühmatööde
kompleksid),
• longituud-projektid (pika-ajalised, pidevalt
arenevad ja üksteist jätkavad
tegevused/üritused).
Ruttas, Sarv 2012 15
17. 2.2. e-põhine
Mõttetalgupedagoogika-andragoogika mõned
arengusuunad/-kogemused eesti-vene
konteksti näitel
• Vastastikune teoreetilis-praktiline rikastamine
• Virtuaalne avatud arenguruum (VAAR)
• Internetipõhine süsteemne ja regulaarne
protsess (Webinar, Skype, GoogleDocs, e-mail)
Ruttas, Sarv 2012 17
18. 2.3. Segameetodid
• Enimlevinud: e- + silmast-silma (ka
rühmatööde kokkuvõtted ja refleksioon
õppeprotsessis, rotaatoritest vt vormidest
arenevad ühistegevused jm kasutab e-
vahendeid aktiivselt).
• silmast-silma töötavate ja e-rühmade koostöö
üle Interneti (nt Tallinn-Tartu-Jekaterinburg) …
Ruttas, Sarv 2012 18
22. Mõttetalgud
• 1) võimaldavad saavutada programmilisi eesmärke ja
tulemusi (nt aineõppes, õppekavaloomes,
arengu-/arendusprogrammides jmt; pole alati oluline, aga
sageli – on!);
• 2) toetavad inimese enese mõttetegevuse korrastamist ja
teiste mõttetegevuse väärtuslikkuse mõistmist;
• 3) õpetavad reflekseerima, üldistama, argumenteerima
(eituseta), teadmisi-oskusi integreerima-kombineerima,
abstraheerima-kombineerima-kontseptualiseerima,
visualiseerima.
Ruttas, Sarv 2012 22
23. Mõttetalgud
• 4) õpetavad võtma ja realiseerima rolle rühmatöös (eriti
pikaajalistes mõttetalgu-protsessides – erinevate
mõttetegevuslik-praktiliste (?) tasandite/rollide
saavutamine);
• 5) aitavad mõtestada oma osalust, väärtusi, panust
ühistöösse, teadvustada vastutust ... ;
• 6) annavad võimaluse “läbi imbuda” läbielatud-
reflekseeritud mõttetegevuse viisidest (“mõttetegevus-
kümblus” ES), mis toob enesega igapäevase ja
professionaalse tegevuse kvaliteedi tõusu.
Ruttas, Sarv 2012 23
24. Mõni hetk silmamist on väärt mitu minutit kuulamist
NÄITEID TOIMUNUST
JUHUSLAIDIDENA
Ruttas, Sarv 2012 24
25. EESTI KOOL 2020+
KONTEKSTIS
ÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV
ORGANISATSIOON-ÕPPIV SUBJEKT
Valdo Ruttas & Ene Sarv & Jüri Plink
ETTEMÕTLUSKERILAUD
(Foresight-rotaator)
13.aprill 2012
27.aprill 2012
Tallinna Ülikool
26. Esimene rühm
(SOTS) alustab
rühmatööga
sotsiaaltasandil,
järgmise rühmatöö
teeb organisatsiooni
tasandil, edasi liigub
subjektide tasandile
ja lõpetab taas
sotsiaaltasandil.
Selle rühma
rotatsioon on:
SOTS –> ORG –> SUBJ ->SOTS
27. TOIMETAJATE JA JÄRJEHOIDJATE TALITUS
16.15
-16.30
Järjehoidjad ja
toimetajad sõlmivad
kokkuleppeid, võtavad
kohustusi ja jaotavad
ülesandeid, et 27.aprill
vastaks ootustele
28. Organisatsioon
/tendentsid, trendid, ilmingud/
V
i
s
u
a
∗ reformid, muutused
a
l
n
∗ KOV
e
m
∗ administratsioon
e
∗
t
vormireform vs sisereform
a
f
o
∗ Laps (Täitev? Iseseisev? Loov?)
o
r
∗ Tootmisasutus
∗ Koolistruktuur (maja, koolipäev)
∗ inimesed
∗ e-päevik
∗ Ohus on kohalik kultuuriruum
Ruttas, Sarv 2012 28
31. ALLIKAID MÕTTETALGUMEETODI KOHTA
• Ajaloost, ülevaated, võrdlus teiste meetoditega ja talgujate
tegemised:
http://talgujad.tartu.ee ja http://talgujad.forum.co.ee
• Põhjalik ülevaade eesti, inglise ja vene keeles mõttetalgute
meetodist “Kes me oleme?”
http://docs.google.com/Doc?
docid=0AaXcuFWLJ42SZGNrYmtid3dfMjNjOXRjY3JmNQ&hl=en
• Scribd tekstid (Ruttas, Sarv)
• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine
haridusasutuse kui organisatsiooni arenduses. Tallinn: TLÜ
IVA. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?
@=6j6l#euni_repository_10895
• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ.
• http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/
Editor's Notes
Konverentsi ettekandega kaasnenud slaidid, mida on täiendatud ka kohendatud õppetöös kasutamiseks.
Konverents “Mõttetegevus-pedagoogika: mõttetegevuse ideedele toetuva pedagoogika sisu, vormid ja meetodid.
Sõna "mõttetalgud" on üldnimetus mitmesuguste ühise mõttetöö teadlike vormide (mõttetalgute meetod, rotaator, ajurünnak, mõttesõel, avatud ruumi meetod, ODI mäng, Delfi meetod) ning spontaanselt kujunenud arutluste kohta. Sõna on kasutusel alates 1980. aastate lõpust. Populaarseks sai mõttetalgu nimetus 2009. aastal seoses Minu Eesti korraldatud üldrahvaliku projektiga, milles oli kasutusel avatud ruumi meetod. Inglise keeles on mõttetalgute meetodi puhul kasutatud mõistet Organisation Development Bee (ODB ) Vt: http://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetalgud ja
Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks. See mõiste on võetud kasutusele metodoloogias sotsiaalse sfääri nähtuste tunnetusprotsessi kirjeldamiseks. Mõttetegevuse baaselemendiks on kahe osaleja – mõtte genereerija (ütleja) ja mõtte vastuvõtja (arusaaja) vaheline ühesuunaline protsess. Reaalses suhtluses, näiteks dialoogis, toimub pidev osalusrollide vaheldumine. Grupis korraldatav mõttetegevus areneb dünaamilises ja keerulises osalusrollide vaheldumises. Vt: http://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetegevus ja http://et.wikipedia.org/wiki/ODI_mäng
1990 a alates on P. Senge, Nonaka&Takeuchi, Palsule&Lessem, R Flood jt oma käsitlustes õppivast organisatsioonist (pehme süsteemilähenemine, tiimitöö, refleksioon) ning teadmusringlusest ja teadmusloomest andnud võimaluse kollektiivsete mõttetegevuslike protsesside alternatiivseks teaduslik-filosoofiliseks tõlgendamiseks-põhjendamiseks-seletamiseks.
Tänapäevane arendav õpe ( развивающее образование ) Venemaal kasutab oma parimas, arenenumas variandis vägagi viimistletud mõttetegevuse arendamise/koolitamise viise ja mudeleid. 2012 a konverentsil esines üks selle õppemeetodi autoreid ja selle grand old man – Boris Elkonin. Samuti demonstreeriti hulgaliselt näiteid matemaatikaõpetusest algklassides kuni juhtide ja juhtivate riigiametnike arendamiseni.
* Virtuaalsed, avatud sisu ja sihtidega (nö ennastkujundavad) kollektiivsed mõttetegevused ** Avatud sisu ja sihtidega (nö emmastkujundavad( kollektiivsed mõttetegevused, mis on korrastatud vahelduvate (tegevus)vormidena – nt teoreetiline seminar, refleksioon, klubi, teoreetiline …. Jne *** Laiema valdkonna sihipärane käsitlemine.
NB Ei saa olla kvaliteetset mõttetegevus-pedagoogikat kui puudub refkelsiooni-etapp (rühma-, ühis- ja individuaalne refleksooon, mis hõlmab erinevaid refleksiooni-tasandeid).
Sama põhimudel oli kasutusel ka 2012 a Jekaterinburgi intellektuaalsel rotaatoril.
Rotaator 2012 TLÜ KTI, Kasvatusteaduse psakond, aine Haridusasutus kui õppiv teadmustloov organisatsioon. Peakeerutaja (ja slaidide kujundaja) – V Ruttas NB Pangem tähele visuaalsete metafooride rolli!
Visuaalne metafoor – kool/haridusasutus kui “karp”. Ilmingu-visualisatsioon.