SlideShare a Scribd company logo
1 of 31
Mõttetalgud kui pedagoogiline,
   andragoogiline protsess

   Valdo Ruttas, Ene-Silvia Sarv
                Moskva
            15.-16.mai 2012
… Kui tahame kasutada mängu
 ühiskondlike/sotsiaalsete kvaliteetide /
 omaduste kasvatamiseks, tuleb eelkõige teha
 selgeks / välja uurida, mil määral see loob
 “(laste) ühiskonda” (A. P. Usova)

Meodoloogiline konverents “Mыследеятельностная
педагогика: содержание, формы и методы
образования, построенного на идеях
мыследеятельности”. Moskva, 15-16. mai 2012, .
http://www.fondgp.ru/projects/conference/15
                        Ruttas, Sarv 2012        2
Mõttetegevus – mõttetalgud - areng
SISSEJUHATUSEKS


                    Ruttas, Sarv 2012   3
Mõttetalgute alus – süsteem-tegevuslik
           metodoloogia
 Eesti mõttetalgud* – vene org-tegevuslike
  mängude (ОДИ) mittekonfliktne variant.
       Toimuvad Eestis alates 1982. a.

Mõttetalgute tellija: liider/juht, kes püüab
 lahendada probleemi (muuta mentaalseid
mudeleid) ja kes on orienteeritud koostööle,
             kooperatsioonile.

                  Ruttas, Sarv 2012            4
Mida kujutavad endast
      mõttetalgud /Mõttetalgud – mis see
                    on?
 Mõttetegevusliku* koostöö protsess
 Ühise mõtte-/mõtlemisvälja loomine
Sellel põhinevad mõttetalgute väike- ja suurvormide
  koostöövormid ja –elemendid
  ➢    rühmatööd
  ➢   ühisistungid
  ➢   rühmarefleksioonid
  ➢   üld-/ühisrefleksioonid
  ➢   evalvatsioonid
                          Ruttas, Sarv 2012           5
Mõttetalgute baas-asutusi Eestis
1980-ndad
Kõrgkoolipedagoogika laboratoorium, Tartu ülikool
Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn
Põllumajandusakadeemia, Juhtimise Kõrgem Kool, Maaelu
  Arendamise Instituut

2000-ndendad
Arendusfirma “Invicta” (2003-2007)
MTÜ Talgujad
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut
Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool (Täienduskoolituse osakond)
EURA+ > RAGE (144 tegevliiget-osavõtjat)

                           Ruttas, Sarv 2012                   6
Mõttetalgud sugulaste seas
    Läänes                        Venes      Eestis
• Ajurünnak 1930 A. Osborne       • Orgtegevuslikud mängud
• Think tanks 1945                  G.Štšedrovitski 1979
                                  • Eesti mõttetalgud 1982
• Avatud Ruum - H. Owen 1985      • Kerilauad (rotaator) 1982
• Edward de Bono                  • Mõttesõel 1982
• “6 mõttemütsi” 1986             • Longituudtalgud 1979>1987-
• Palo Alto Foresight Institute     1989
  1986                            • Tsüklotron 2005
                                  • Mõttetalgud internetis l209
• WorldCafe 1995
                                  • Virtuaalne Avatud Arengu
                                    Ruum 2012
Mõttetalgud – intensiivne, ajaliselt ja
ruumiliselt piiratud/suletud/määratletud
               arenguspiraal




                Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011
                Ruttas, Sarv 2012                              8
Silmast-silma, kombineeritud (e- + silmast-
silma) ja internetipõhine (e-)
1. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA –
ÜKS MÕTTETEGEVUSLIKU
PEDAGOOGIKA/ANDRAGOOIKA
VORME/VIISE
                    Ruttas, Sarv 2012         9
Mõttetegevuslik pedagoogika

– mõttetegevuse võtete/meetodite otsene ja
  kaudne õpetamine (näit. kasutades ОДИ, ОДИ
  variatsioone, sh mõttetalguid ja mõttetalgu väikevorme)
  formaalhariduse ja semiformaalse hariduse
  protsessides (ringid, rahvaülikoolid, eneseharimise
  ühendused jne), mitteformaalses enesehariduse
  protsessis (mitteriiklikud organisatsioonid ja ühendused,
  kogukonnad, initsiatiivrühmad jmt).



                            Ruttas, Sarv 2012                 10
MTP – mõttetegevus-pedagoogika
Mõttetegevuse organiseerimine
– vahend olemasolevate ainete õppeprotsessis (ja selle kaudu –
     mõttetegevuse enese õpetamine)
- süsteemne ja intensiivne ning loominguline mõttetegevuse
     treening
- reaalsete ja/või ettenähtavate, ilmnevate/avanevate või
     avastatavate probleemide lahendamine (ja seekaudu
     mõttetegevuse õpetamine)
- arendavas-prognostilises tegevuses – nii (uute)ideede leidmiseks kui
     aktiivseseks osaluseks, osalus-/kuuluvustunde kultiveerimiseks (ja
     seekaudu, kuigi mitte esimeses järjekorras, ka mõttetegevuse
     õpetamiseks).

                              Ruttas, Sarv 2012                   11
Mõttetalgumeetodid             ¤ Org-tegevuslikud tasemed




           Ruttas, Sarv 2012                         12
Mõttetalgute suurvormid




         Ruttas, Sarv 2012   13
1. Silmast-silma: õppeprotsessi osa, teadmuse
edasiandmise ja loomise spiraal, longituud-projektid
2. E-põhine: EURA-protsess (Uural-Eesti) – virtuaalne
avatud arenguruum (VAAR).
3. Segaprotsessid
2. NÄITEID
TEGELIKKUSEST/PRAKTIKAST

                      Ruttas, Sarv 2012             14
2.1. Silmast-silma
• õppeprotsessi osa (metodoloogiliselt
  põhjendatud-organiseeritud rühmatööd ja
  nende jada),
• teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal
  (rotaatorid jm vormid, ka rühmatööde
  kompleksid),
• longituud-projektid (pika-ajalised, pidevalt
  arenevad ja üksteist jätkavad
  tegevused/üritused).
                     Ruttas, Sarv 2012           15
Mõttetalgu – foresight-rotaator e
     ettemõtlus-kerilaud
           Töö-taktid




             Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011
             Ruttas, Sarv 2012                             16
2.2. e-põhine

Mõttetalgupedagoogika-andragoogika mõned
  arengusuunad/-kogemused eesti-vene
  konteksti näitel
• Vastastikune teoreetilis-praktiline rikastamine
• Virtuaalne avatud arenguruum (VAAR)
• Internetipõhine süsteemne ja regulaarne
  protsess (Webinar, Skype, GoogleDocs, e-mail)


                     Ruttas, Sarv 2012          17
2.3. Segameetodid
• Enimlevinud: e- + silmast-silma (ka
  rühmatööde kokkuvõtted ja refleksioon
  õppeprotsessis, rotaatoritest vt vormidest
  arenevad ühistegevused jm kasutab e-
  vahendeid aktiivselt).
• silmast-silma töötavate ja e-rühmade koostöö
  üle Interneti (nt Tallinn-Tartu-Jekaterinburg) …


                     Ruttas, Sarv 2012           18
Tunnetustasandite probleem
Institutsionaalsed tingimused

3. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA
KASUTAMISEL ILMNEVAD
PROBLEEMID

                   Ruttas, Sarv 2012   19
Probleeme
• Tunnetus(tasandid)
• Institutsionaalsed




                   Ruttas, Sarv 2012   20
5. MIDA PAKUVAD/ANNAVAD
ERINEVAD (KASUTATUD)
MEETODID:
            Ruttas, Sarv 2012   21
Mõttetalgud
• 1) võimaldavad saavutada programmilisi eesmärke ja
  tulemusi (nt aineõppes, õppekavaloomes,
  arengu-/arendusprogrammides jmt; pole alati oluline, aga
  sageli – on!);
• 2) toetavad inimese enese mõttetegevuse korrastamist ja
  teiste mõttetegevuse väärtuslikkuse mõistmist;
• 3) õpetavad reflekseerima, üldistama, argumenteerima
  (eituseta), teadmisi-oskusi integreerima-kombineerima,
  abstraheerima-kombineerima-kontseptualiseerima,
  visualiseerima.


                        Ruttas, Sarv 2012             22
Mõttetalgud

• 4) õpetavad võtma ja realiseerima rolle rühmatöös (eriti
  pikaajalistes mõttetalgu-protsessides – erinevate
  mõttetegevuslik-praktiliste (?) tasandite/rollide
  saavutamine);
• 5) aitavad mõtestada oma osalust, väärtusi, panust
  ühistöösse, teadvustada vastutust ... ;
• 6) annavad võimaluse “läbi imbuda” läbielatud-
  reflekseeritud mõttetegevuse viisidest (“mõttetegevus-
  kümblus” ES), mis toob enesega igapäevase ja
  professionaalse tegevuse kvaliteedi tõusu.
                        Ruttas, Sarv 2012              23
Mõni hetk silmamist on väärt mitu minutit kuulamist
NÄITEID TOIMUNUST
JUHUSLAIDIDENA

                    Ruttas, Sarv 2012            24
EESTI KOOL 2020+
         KONTEKSTIS
   ÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV
ORGANISATSIOON-ÕPPIV SUBJEKT

  Valdo Ruttas & Ene Sarv & Jüri Plink
     ETTEMÕTLUSKERILAUD
       (Foresight-rotaator)
          13.aprill 2012
           27.aprill 2012
         Tallinna Ülikool
Esimene rühm
                 (SOTS) alustab
                 rühmatööga
                 sotsiaaltasandil,
                 järgmise rühmatöö
                 teeb organisatsiooni
                 tasandil, edasi liigub
                 subjektide tasandile
                 ja lõpetab taas
                 sotsiaaltasandil.
                 Selle rühma
                 rotatsioon on:
SOTS –> ORG –> SUBJ ->SOTS
TOIMETAJATE JA JÄRJEHOIDJATE TALITUS
                                                                   16.15
                                                                   -16.30

Järjehoidjad ja
 toimetajad sõlmivad
 kokkuleppeid, võtavad
 kohustusi ja jaotavad
 ülesandeid, et 27.aprill
 vastaks ootustele
 
                Organisatsioon
         /tendentsid, trendid, ilmingud/
V
          i
         s
        u
       a
∗   reformid, muutused

      a
                        l
                       n
∗   KOV




                      e

                                               m
∗   administratsioon




                                              e
∗




                                                    t
    vormireform vs sisereform




                                                   a
                                                           f
                                                          o
∗   Laps (Täitev? Iseseisev? Loov?)




                                                         o
                                                        r
∗   Tootmisasutus
∗   Koolistruktuur (maja, koolipäev)
∗   inimesed
∗   e-päevik
∗   Ohus on kohalik kultuuriruum

                          Ruttas, Sarv 2012               28
Mõttetalgud
lapsevanema, õpilase ja
   õpetaja koostööl.


Ilmingu-
  visualisatsioonist
  programmi-visandi
  visaulisatsioonini



                   Ruttas, Sarv 2012   29
Õppiva kooli struktuur
• paindlikkus
• innovatiivsus
• õpetaja usaldamist
                                            Tiimid
                                             Tiimid
• isetegevuse                               Mõtte-
                                             Mõtte-
  julgustamine                              talgud
                                             talgud

• üksteiselt õppimine
• teadmusringlus
• eneserefleksioon


                        Ruttas, Sarv 2012             30
ALLIKAID MÕTTETALGUMEETODI KOHTA
• Ajaloost, ülevaated, võrdlus teiste meetoditega ja talgujate 
   tegemised:
http://talgujad.tartu.ee ja http://talgujad.forum.co.ee
• Põhjalik ülevaade eesti, inglise ja vene keeles mõttetalgute 
   meetodist “Kes me oleme?”
http://docs.google.com/Doc?
   docid=0AaXcuFWLJ42SZGNrYmtid3dfMjNjOXRjY3JmNQ&hl=en
• Scribd tekstid (Ruttas, Sarv)
• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine 
   haridusasutuse kui organisatsiooni arenduses. Tallinn: TLÜ
   IVA. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?
   @=6j6l#euni_repository_10895
• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ.
• http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/

More Related Content

Similar to Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.

Teadmusjuhtimine ja kool
Teadmusjuhtimine ja koolTeadmusjuhtimine ja kool
Teadmusjuhtimine ja koolEne-Silvia Sarv
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetodEne-Silvia Sarv
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEne-Silvia Sarv
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
HindamisestTKHK
 
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaariumSotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaariumVarje Tipp
 
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...Joonmeedia.ee
 
Ylevaade Projektist161209
Ylevaade Projektist161209Ylevaade Projektist161209
Ylevaade Projektist161209Georg Aher
 
Loov yhesope
Loov yhesopeLoov yhesope
Loov yhesopeKai Pata
 
Evaluation Mii7008
Evaluation Mii7008Evaluation Mii7008
Evaluation Mii7008Kai Pata
 
seminari materjalid17.02.2010
seminari materjalid17.02.2010seminari materjalid17.02.2010
seminari materjalid17.02.2010Georg Aher
 
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnasInnovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnasPiret Seepa
 
Kontaktpäev ii
Kontaktpäev iiKontaktpäev ii
Kontaktpäev iiterje1
 
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_vTallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_vVarje Tipp
 
Lubavuspõhine õpidisain
Lubavuspõhine õpidisainLubavuspõhine õpidisain
Lubavuspõhine õpidisainKai Pata
 
Opidisain1
Opidisain1Opidisain1
Opidisain1Kai Pata
 
2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenettiopetajaarno
 

Similar to Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess. (20)

Teadmusjuhtimine ja kool
Teadmusjuhtimine ja koolTeadmusjuhtimine ja kool
Teadmusjuhtimine ja kool
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetod
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
 
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaariumSotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
 
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
 
Ylevaade Projektist161209
Ylevaade Projektist161209Ylevaade Projektist161209
Ylevaade Projektist161209
 
Loov yhesope
Loov yhesopeLoov yhesope
Loov yhesope
 
Etk analyys
Etk analyysEtk analyys
Etk analyys
 
Evaluation Mii7008
Evaluation Mii7008Evaluation Mii7008
Evaluation Mii7008
 
seminari materjalid17.02.2010
seminari materjalid17.02.2010seminari materjalid17.02.2010
seminari materjalid17.02.2010
 
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnasInnovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
 
Arengu arutelu
Arengu aruteluArengu arutelu
Arengu arutelu
 
Kontaktpäev ii
Kontaktpäev iiKontaktpäev ii
Kontaktpäev ii
 
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_vTallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
 
Lubavuspõhine õpidisain
Lubavuspõhine õpidisainLubavuspõhine õpidisain
Lubavuspõhine õpidisain
 
Opidisain1
Opidisain1Opidisain1
Opidisain1
 
2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti
 

More from Ene-Silvia Sarv

Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Ene-Silvia Sarv
 
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор... Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...Ene-Silvia Sarv
 
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Ene-Silvia Sarv
 
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018  Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018 Ene-Silvia Sarv
 
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа УкраиныEne-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...Ene-Silvia Sarv
 
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elusKOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elusEne-Silvia Sarv
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAEne-Silvia Sarv
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskondEne-Silvia Sarv
 
Koolikliima - kutsekool 2013
Koolikliima -  kutsekool  2013Koolikliima -  kutsekool  2013
Koolikliima - kutsekool 2013Ene-Silvia Sarv
 
Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
 Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkusEne-Silvia Sarv
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Ene-Silvia Sarv
 

More from Ene-Silvia Sarv (15)

Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
 
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор... Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
 
Cpd dilemmas
Cpd dilemmas Cpd dilemmas
Cpd dilemmas
 
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018  Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
 
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа Украины
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
 
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elusKOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskond
 
Koolikliima - kutsekool 2013
Koolikliima -  kutsekool  2013Koolikliima -  kutsekool  2013
Koolikliima - kutsekool 2013
 
Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
 Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
 

Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.

  • 1. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess Valdo Ruttas, Ene-Silvia Sarv Moskva 15.-16.mai 2012
  • 2. … Kui tahame kasutada mängu ühiskondlike/sotsiaalsete kvaliteetide / omaduste kasvatamiseks, tuleb eelkõige teha selgeks / välja uurida, mil määral see loob “(laste) ühiskonda” (A. P. Usova) Meodoloogiline konverents “Mыследеятельностная педагогика: содержание, формы и методы образования, построенного на идеях мыследеятельности”. Moskva, 15-16. mai 2012, . http://www.fondgp.ru/projects/conference/15 Ruttas, Sarv 2012 2
  • 3. Mõttetegevus – mõttetalgud - areng SISSEJUHATUSEKS Ruttas, Sarv 2012 3
  • 4. Mõttetalgute alus – süsteem-tegevuslik metodoloogia Eesti mõttetalgud* – vene org-tegevuslike mängude (ОДИ) mittekonfliktne variant. Toimuvad Eestis alates 1982. a. Mõttetalgute tellija: liider/juht, kes püüab lahendada probleemi (muuta mentaalseid mudeleid) ja kes on orienteeritud koostööle, kooperatsioonile. Ruttas, Sarv 2012 4
  • 5. Mida kujutavad endast mõttetalgud /Mõttetalgud – mis see on?  Mõttetegevusliku* koostöö protsess  Ühise mõtte-/mõtlemisvälja loomine Sellel põhinevad mõttetalgute väike- ja suurvormide koostöövormid ja –elemendid ➢ rühmatööd ➢ ühisistungid ➢ rühmarefleksioonid ➢ üld-/ühisrefleksioonid ➢ evalvatsioonid Ruttas, Sarv 2012 5
  • 6. Mõttetalgute baas-asutusi Eestis 1980-ndad Kõrgkoolipedagoogika laboratoorium, Tartu ülikool Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn Põllumajandusakadeemia, Juhtimise Kõrgem Kool, Maaelu Arendamise Instituut 2000-ndendad Arendusfirma “Invicta” (2003-2007) MTÜ Talgujad Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool (Täienduskoolituse osakond) EURA+ > RAGE (144 tegevliiget-osavõtjat) Ruttas, Sarv 2012 6
  • 7. Mõttetalgud sugulaste seas Läänes Venes Eestis • Ajurünnak 1930 A. Osborne • Orgtegevuslikud mängud • Think tanks 1945 G.Štšedrovitski 1979 • Eesti mõttetalgud 1982 • Avatud Ruum - H. Owen 1985 • Kerilauad (rotaator) 1982 • Edward de Bono • Mõttesõel 1982 • “6 mõttemütsi” 1986 • Longituudtalgud 1979>1987- • Palo Alto Foresight Institute 1989 1986 • Tsüklotron 2005 • Mõttetalgud internetis l209 • WorldCafe 1995 • Virtuaalne Avatud Arengu Ruum 2012
  • 8. Mõttetalgud – intensiivne, ajaliselt ja ruumiliselt piiratud/suletud/määratletud arenguspiraal Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011 Ruttas, Sarv 2012 8
  • 9. Silmast-silma, kombineeritud (e- + silmast- silma) ja internetipõhine (e-) 1. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA – ÜKS MÕTTETEGEVUSLIKU PEDAGOOGIKA/ANDRAGOOIKA VORME/VIISE Ruttas, Sarv 2012 9
  • 10. Mõttetegevuslik pedagoogika – mõttetegevuse võtete/meetodite otsene ja kaudne õpetamine (näit. kasutades ОДИ, ОДИ variatsioone, sh mõttetalguid ja mõttetalgu väikevorme) formaalhariduse ja semiformaalse hariduse protsessides (ringid, rahvaülikoolid, eneseharimise ühendused jne), mitteformaalses enesehariduse protsessis (mitteriiklikud organisatsioonid ja ühendused, kogukonnad, initsiatiivrühmad jmt). Ruttas, Sarv 2012 10
  • 11. MTP – mõttetegevus-pedagoogika Mõttetegevuse organiseerimine – vahend olemasolevate ainete õppeprotsessis (ja selle kaudu – mõttetegevuse enese õpetamine) - süsteemne ja intensiivne ning loominguline mõttetegevuse treening - reaalsete ja/või ettenähtavate, ilmnevate/avanevate või avastatavate probleemide lahendamine (ja seekaudu mõttetegevuse õpetamine) - arendavas-prognostilises tegevuses – nii (uute)ideede leidmiseks kui aktiivseseks osaluseks, osalus-/kuuluvustunde kultiveerimiseks (ja seekaudu, kuigi mitte esimeses järjekorras, ka mõttetegevuse õpetamiseks). Ruttas, Sarv 2012 11
  • 12. Mõttetalgumeetodid ¤ Org-tegevuslikud tasemed Ruttas, Sarv 2012 12
  • 13. Mõttetalgute suurvormid Ruttas, Sarv 2012 13
  • 14. 1. Silmast-silma: õppeprotsessi osa, teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal, longituud-projektid 2. E-põhine: EURA-protsess (Uural-Eesti) – virtuaalne avatud arenguruum (VAAR). 3. Segaprotsessid 2. NÄITEID TEGELIKKUSEST/PRAKTIKAST Ruttas, Sarv 2012 14
  • 15. 2.1. Silmast-silma • õppeprotsessi osa (metodoloogiliselt põhjendatud-organiseeritud rühmatööd ja nende jada), • teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal (rotaatorid jm vormid, ka rühmatööde kompleksid), • longituud-projektid (pika-ajalised, pidevalt arenevad ja üksteist jätkavad tegevused/üritused). Ruttas, Sarv 2012 15
  • 16. Mõttetalgu – foresight-rotaator e ettemõtlus-kerilaud Töö-taktid Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011 Ruttas, Sarv 2012 16
  • 17. 2.2. e-põhine Mõttetalgupedagoogika-andragoogika mõned arengusuunad/-kogemused eesti-vene konteksti näitel • Vastastikune teoreetilis-praktiline rikastamine • Virtuaalne avatud arenguruum (VAAR) • Internetipõhine süsteemne ja regulaarne protsess (Webinar, Skype, GoogleDocs, e-mail) Ruttas, Sarv 2012 17
  • 18. 2.3. Segameetodid • Enimlevinud: e- + silmast-silma (ka rühmatööde kokkuvõtted ja refleksioon õppeprotsessis, rotaatoritest vt vormidest arenevad ühistegevused jm kasutab e- vahendeid aktiivselt). • silmast-silma töötavate ja e-rühmade koostöö üle Interneti (nt Tallinn-Tartu-Jekaterinburg) … Ruttas, Sarv 2012 18
  • 19. Tunnetustasandite probleem Institutsionaalsed tingimused 3. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA KASUTAMISEL ILMNEVAD PROBLEEMID Ruttas, Sarv 2012 19
  • 21. 5. MIDA PAKUVAD/ANNAVAD ERINEVAD (KASUTATUD) MEETODID: Ruttas, Sarv 2012 21
  • 22. Mõttetalgud • 1) võimaldavad saavutada programmilisi eesmärke ja tulemusi (nt aineõppes, õppekavaloomes, arengu-/arendusprogrammides jmt; pole alati oluline, aga sageli – on!); • 2) toetavad inimese enese mõttetegevuse korrastamist ja teiste mõttetegevuse väärtuslikkuse mõistmist; • 3) õpetavad reflekseerima, üldistama, argumenteerima (eituseta), teadmisi-oskusi integreerima-kombineerima, abstraheerima-kombineerima-kontseptualiseerima, visualiseerima. Ruttas, Sarv 2012 22
  • 23. Mõttetalgud • 4) õpetavad võtma ja realiseerima rolle rühmatöös (eriti pikaajalistes mõttetalgu-protsessides – erinevate mõttetegevuslik-praktiliste (?) tasandite/rollide saavutamine); • 5) aitavad mõtestada oma osalust, väärtusi, panust ühistöösse, teadvustada vastutust ... ; • 6) annavad võimaluse “läbi imbuda” läbielatud- reflekseeritud mõttetegevuse viisidest (“mõttetegevus- kümblus” ES), mis toob enesega igapäevase ja professionaalse tegevuse kvaliteedi tõusu. Ruttas, Sarv 2012 23
  • 24. Mõni hetk silmamist on väärt mitu minutit kuulamist NÄITEID TOIMUNUST JUHUSLAIDIDENA Ruttas, Sarv 2012 24
  • 25. EESTI KOOL 2020+ KONTEKSTIS ÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV ORGANISATSIOON-ÕPPIV SUBJEKT Valdo Ruttas & Ene Sarv & Jüri Plink ETTEMÕTLUSKERILAUD (Foresight-rotaator) 13.aprill 2012 27.aprill 2012 Tallinna Ülikool
  • 26. Esimene rühm (SOTS) alustab rühmatööga sotsiaaltasandil, järgmise rühmatöö teeb organisatsiooni tasandil, edasi liigub subjektide tasandile ja lõpetab taas sotsiaaltasandil. Selle rühma rotatsioon on: SOTS –> ORG –> SUBJ ->SOTS
  • 27. TOIMETAJATE JA JÄRJEHOIDJATE TALITUS 16.15 -16.30 Järjehoidjad ja toimetajad sõlmivad kokkuleppeid, võtavad kohustusi ja jaotavad ülesandeid, et 27.aprill vastaks ootustele
  • 28.   Organisatsioon /tendentsid, trendid, ilmingud/ V i s u a ∗ reformid, muutused a l n ∗ KOV e m ∗ administratsioon e ∗ t vormireform vs sisereform a f o ∗ Laps (Täitev? Iseseisev? Loov?) o r ∗ Tootmisasutus ∗ Koolistruktuur (maja, koolipäev) ∗ inimesed ∗ e-päevik ∗ Ohus on kohalik kultuuriruum Ruttas, Sarv 2012 28
  • 29. Mõttetalgud lapsevanema, õpilase ja õpetaja koostööl. Ilmingu- visualisatsioonist programmi-visandi visaulisatsioonini Ruttas, Sarv 2012 29
  • 30. Õppiva kooli struktuur • paindlikkus • innovatiivsus • õpetaja usaldamist Tiimid Tiimid • isetegevuse Mõtte- Mõtte- julgustamine talgud talgud • üksteiselt õppimine • teadmusringlus • eneserefleksioon Ruttas, Sarv 2012 30
  • 31. ALLIKAID MÕTTETALGUMEETODI KOHTA • Ajaloost, ülevaated, võrdlus teiste meetoditega ja talgujate  tegemised: http://talgujad.tartu.ee ja http://talgujad.forum.co.ee • Põhjalik ülevaade eesti, inglise ja vene keeles mõttetalgute  meetodist “Kes me oleme?” http://docs.google.com/Doc? docid=0AaXcuFWLJ42SZGNrYmtid3dfMjNjOXRjY3JmNQ&hl=en • Scribd tekstid (Ruttas, Sarv) • Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine  haridusasutuse kui organisatsiooni arenduses. Tallinn: TLÜ IVA. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing? @=6j6l#euni_repository_10895 • Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ. • http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/

Editor's Notes

  1. Konverentsi ettekandega kaasnenud slaidid, mida on täiendatud ka kohendatud õppetöös kasutamiseks.
  2. Konverents “Mõttetegevus-pedagoogika: mõttetegevuse ideedele toetuva pedagoogika sisu, vormid ja meetodid.
  3. Sõna "mõttetalgud" on üldnimetus mitmesuguste ühise mõttetöö teadlike vormide (mõttetalgute meetod, rotaator, ajurünnak, mõttesõel, avatud ruumi meetod, ODI mäng, Delfi meetod) ning spontaanselt kujunenud arutluste kohta. Sõna on kasutusel alates 1980. aastate lõpust. Populaarseks sai mõttetalgu nimetus 2009. aastal seoses Minu Eesti korraldatud üldrahvaliku projektiga, milles oli kasutusel avatud ruumi meetod. Inglise keeles on mõttetalgute meetodi puhul kasutatud mõistet Organisation Development Bee (ODB ) Vt: http://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetalgud ja
  4. Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks. See mõiste on võetud kasutusele metodoloogias sotsiaalse sfääri nähtuste tunnetusprotsessi kirjeldamiseks. Mõttetegevuse baaselemendiks on kahe osaleja – mõtte genereerija (ütleja) ja mõtte vastuvõtja (arusaaja) vaheline ühesuunaline protsess. Reaalses suhtluses, näiteks dialoogis, toimub pidev osalusrollide vaheldumine. Grupis korraldatav mõttetegevus areneb dünaamilises ja keerulises osalusrollide vaheldumises. Vt: http://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetegevus ja http://et.wikipedia.org/wiki/ODI_mäng
  5. 1990 a alates on P. Senge, Nonaka&Takeuchi, Palsule&Lessem, R Flood jt oma käsitlustes õppivast organisatsioonist (pehme süsteemilähenemine, tiimitöö, refleksioon) ning teadmusringlusest ja teadmusloomest andnud võimaluse kollektiivsete mõttetegevuslike protsesside alternatiivseks teaduslik-filosoofiliseks tõlgendamiseks-põhjendamiseks-seletamiseks.
  6. Tänapäevane arendav õpe ( развивающее образование ) Venemaal kasutab oma parimas, arenenumas variandis vägagi viimistletud mõttetegevuse arendamise/koolitamise viise ja mudeleid. 2012 a konverentsil esines üks selle õppemeetodi autoreid ja selle grand old man – Boris Elkonin. Samuti demonstreeriti hulgaliselt näiteid matemaatikaõpetusest algklassides kuni juhtide ja juhtivate riigiametnike arendamiseni.
  7. * Virtuaalsed, avatud sisu ja sihtidega (nö ennastkujundavad) kollektiivsed mõttetegevused ** Avatud sisu ja sihtidega (nö emmastkujundavad( kollektiivsed mõttetegevused, mis on korrastatud vahelduvate (tegevus)vormidena – nt teoreetiline seminar, refleksioon, klubi, teoreetiline …. Jne *** Laiema valdkonna sihipärane käsitlemine.
  8. NB Ei saa olla kvaliteetset mõttetegevus-pedagoogikat kui puudub refkelsiooni-etapp (rühma-, ühis- ja individuaalne refleksooon, mis hõlmab erinevaid refleksiooni-tasandeid).
  9. Sama põhimudel oli kasutusel ka 2012 a Jekaterinburgi intellektuaalsel rotaatoril.
  10. Rotaator 2012 TLÜ KTI, Kasvatusteaduse psakond, aine Haridusasutus kui õppiv teadmustloov organisatsioon. Peakeerutaja (ja slaidide kujundaja) – V Ruttas NB Pangem tähele visuaalsete metafooride rolli!
  11. Visuaalne metafoor – kool/haridusasutus kui “karp”. Ilmingu-visualisatsioon.