1. Läätsed ja kujutised
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
2007
Andrus Metsma

2. Lääts
 Läbipaistvast ainest
keha, mis koondab
või hajutab valgust
nimetatakse
läätseks.

3. Nõguslääts
 Ka nõgusläätse pind
on sfääriline.

4. Optiline peatelg
 Läätse keskpunkti
läbib optiline
peatelg.

5. Läätse ehitus
 Valguskiirte murdumine läätse erinevates
osades sõltub läätse osa kujust.

6. Luubi fookuskauguse määramine
 Fookuseks
nimetatakse punkti
kuhu kiired
koonduvad pärast
läätse läbimist.

7. Läätse optilise tugevuse
määramine
 Mõõdetakse
fookuskaugus.
 Väljendatakse
fookuskaugus
meetrites.
 Arvutatakse
fookuskauguse
pöördväärtus.

8. Läätse optiline tugevus
 Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse
fookuskauguse pöördväärtust.
 Optilise tugevuse mõõtühikuks on dioptria.
 Füüsikalist suurust optiline tugevus
tähistatakse D tähega.
 Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus,
mille fookuskaugus on üks meeter.

9. Nõgusläätse fookuskaugus
 Nõguslääts hajutab
valgust.
 Nõgusläätse
fookuskaugus asub
läätse taga.

10. Valgusvihk kumerläätses
 Valgusallikas muudab valgusvihu koondavaks.
 Valgusvihu koondumise kohta tekib
valgusallika kujutis.

11. Valgusvihk nõgusläätses
 Nõguslääts hajutab valgusvihu.

12. Luubi optiline skeem
 Kujutis on
katkendliku joonega.

13. Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine
 Joonestame läätse
läbilõike.
 Märgime läätsele
optilise keskpunkti O.
 Joonestame optilise
peatelje ja märgime
sellele fookuse F.

14. Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine

15. Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine

16. Kumerläätsega tekitatud kujutise
konstrueerimine
 Eseme AB kujutis on tõeline, ümberpööratud ja
väiksem.

17. Ese asub kaugemal kui kahekordne
fookuskaugus
 Kujutis asub vahemikus fookusest kuni punktini,
mis asub kahekordsel fookuskaugusel läätsest.
 Kujutis on tõeline, esemest väiksen ja
ümberpööratud.
 Kasutatakse fotoaparaadis (ka silm).

18. Ese asub kahekordsel
fookuskaugusel
 Kujutis asub kahekordsel fookuskaugusel.
 Kujutis on tõeline, esemega ühesuurune kuid
ümberpööratud.
 Kasutatakse pikksilmas kujutise
ümberpööramiseks.

19. Ese asub vahemikus fookusest kuni
punktini, mis asub kahekordsel
fookuskaugus läätsest
 Kujutis asub kaugemal kui kahekordne
fookuskaugus.
 Tõeline kujutis, esemest suurem ja
ümberpööratud.
 Kasut. kinoaparaat, projektsiooniaparaat jne.

20. Ese asub fookuses
 Kujutis puudub.
 Kasutatakse paralleelse valgusvihu saamiseks.

21. Ese asub fookuse ja läätse vahel
 Kujutis asub esemega samal pool läätse.
 Kujutis on näiline, esemest suurem ja
päripidine.
 Kasutatakse luubina.

22. Kujutise konstrueerimine
Tekkinud kujutis on
 suurendatud
 samapidine
 näiline

23. Eseme kujutamine kumerläätses
Tekkinud kujutis on
 vähendatud kujuga
 samapidine
 tõeline

24. Eseme kujutamine nõgusläätses
Tekkinud kujutis on
 vähendatud
 samapidine
 näiline

25. Silma ehitus

26. Kujutise tekkimine silma võrkkestal
 Silma võrkkestal
tekib ümberpööratud
vähendatud kujutis.

27. Silmalääts muudab kuju
 Silmalääts muudab
kuju sõltuvalt kas
vaatame lähedale
või kaugemale.
 Läätse kuju
muutumisel muutub
ka fookuskaugus ja
me näeme kujutist
ikka teravana.

28. Lühinägevus
 Kujutis tekib võrkkesta ette.
 Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse
nõgusläätsedega prille.

29. Kaugelenägevus
 Kujutis tekib võrkkesta ette.
 Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse
kumerläätsega prille.

30. Tänan tähelepanu eest!
anmet.ptg 2007