Powerpoint esitlus 2009, Hanna Aksalu, Hanna Rahnel, Svea Tarkin

1. Mets Hanna Aksalu Hanna Rahnel Svea Tarkin KVK 6. A klass

3. Sissejuhatus Eestis on ilusad metsad. Looduse avastamine on huvitav. Järgnevas slaidiesitluses püüame anda ülevaate erinevatest metsadest ja nende omadustest.

4. Mis on mets? Elutingimused metsas Mets on elukooslus, kus puud määravad üksteise ja teiste or- ganismide elutingimusi. Metsas kasvavad taimed ei ole eriti kahjustatud, kuna need kasvavad puude all. Niiskus püsib metsas kauem kui lagedal alal. Üksikult kasvavad puud on laia võraga, sest lagedal saavad ka alumised oksad piisavalt val- gust. Metsapuud on sihvakad ja kitsa võraga. Metsas peavad puud pidevalt valguse pärast võistlema. Metsas on puude võra kitsam. Metsa all on vähem valgust ja tuult ning temperatuuri kõikumine on seal väiksem kui lagedal alal. Loomadel on met- sas palju varjepaiku ja mitmekesist toitu. Metsas elab palju erinevaid looma- ja taimeliike.

5. Mets kui elukooslus Elukooslus on ühes elupaigas elavad eri liiki organismid, kes mõjutavad üksteist ja üksteise elukeskkonda. Elukoosluses elavad liigid on omavahel seotud. Igal liigil on koosluses mingi roll. Taimed on tootjad, tarbijad on loomtoidulised ja segatoidulised loomad ning lagundajad on selgrootud (seened, bakterid, mikroorganismid jne.) Üksteisest toituvad organismid moodustavad toiduahela. Taimed toodavad elusainet ja hapnikku. Tarbijad toituvad valmis elusainest ning lagundajad lagundavad tarbijaid pärast nende surma.

6. Eesti metsad Eesti on metsarikas maa. Metsad katavad Eesti pindalast umbes poole. Metsi on mitmesuguseid. Metsi võib liigitada selle järgi kas seal kasvavad okaspuud või lehtpuud, selle järgi, millised puuliigid seal kasvavad. Nt. mets kus kasvab palju mände on männik. Metsad on ka eri vanusega. Metsa vanusest sõltub nii see, millised taimed ja loomad seal elavad, kui ka see, milliseid töid peavad metsamehed seal tegema .

7. Metsarinded

8. Nõmme- ja palumännik Nõmmemännik on kõige kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvav valgusküllane männik, kus on palju põdrasamblikke ja kanarbikku. Seal on vähe rohttaimi. Palumännik on samuti kuivades ja suhteliselt toitainetevaestes paikades kasvav männik kus on puud kõrgete sirgete tüvedega. Iseloomulikud on pohlad ning mustikaid. Põõsaid on palumännikus väga vähe.

9. Laane- ja salumets Laanemets on toitaineterikkal mullal kasvav mets. Selleks on enamasti kuusik, kus alustaimestus kasvab palju mustikaid. Rohttaimedest kasvab seal leselehte, laanelille ja jänesekapsast. Salumets on kõige toitaineterikkamal mullal kasvav mets, kus puudest võivad valitseda kuusk, kask või laialehelised lehtpuud ning kus põõsa- ja rohurinne on lopsakas ning liigirikas.

10. Metsa loomastik Metsades elab palju linde ja imetajaid. Enamik metstaimi eelistab kasvada kindlat tüüpi metsas. Mida suurem on loom seda suuremat metsaala ta vajab. Eriti suurt jahiala vajavad kiskjad. Mets on paljude imetajate elupaik. Väikeimetajatest on seal hiired. Sõralistest on meil põder, metskits ja metssiga. Põder on meie metsade kõige suurem loom, metskits elab aga väiksemates metsades. Metsas elab veel nt. Hunt, kellel ei ole looduslikke vaenlasi. Nad elavad talvel karjana, mida juhib vana emasloom.

12. Kuigi oleme selle teema koolis juba läbi võtnud, saime siiski metsade kohta palju uut ja huvitavat teada . Kokkuvõte

13. Täname tähelepanu eest! Kasutatud materjal: „ Loodusõpetus 6.klassile I osa“ http://bio.edu.ee/taimed/general/metsp.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mets