1. Triin Tibar
Stina Remmer
NT 32

2.  Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega
noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste
aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.
 Erinoorsootööd tehakse koos noore, tema perekonna, avaliku ja
kolmanda sektoriga.
 Individuaalne lähenemine on selles valdkonnas oluline.
 Erinoorsootöö kaasab lisaks noorsootöö ka eripedagoogika ja
sotsiaalpedagoogika meetode.
 Sihtrühma moodustavad noored, kelle osalusvõimalused
ühiskonnaelus on piiratud eelkõige majandusliku ja/või sotsiaalse
aspekti tõttu.
 Erinoorsootöö võib ka taotleda kriminaalpreventiivseid eesmärke.
 Erinoorsootöö projektid võivad sisaldada tänavatööd – sihtrühm on
peamiselt tänavalapsed ja lapsed tänaval.

3.  Õigusrikkujad, nii esmased kui ka korduvad.
 Sõltuvusainete tarvitajad
 HIV positiivsed ja AIDS’i haiged
 Koolikeskkonnast põhjustatud probleemid (koolist
väljalangejad, koolikohustuse eirajad).

4.  Mida tähendab MoNo? – Mobiilne noorsootöö
 Mobiilne
noorsootöö sisaldab noorteni
jõudmist ja sotsiaalnõustamist ning
grupinõustamist sotsiaalruumist lähtudes.
 MoNo on noorte eludele keskenduv avatud
noorsootööd ja sotsiaaltööd sisaldav
lähenemine.

5.  Mobiilnenoorsootöö sai alguse
vastureaktsioonina noorsookuritegevusele
ning suurenenud noorte
grupikogunemistele, kuna klassikaline
noorsootöö noortekeskuste näol ei suutnud
nendega seotud noorteni jõuda ega kontakti
saavutada.

6. parendada noorte elu ja
soodustada arengut, aidates
noortel püstitada eesmärke
ning kasutada nende
saavutamiseks noores endas
peituvaid ressursse.

7.  Tänavanoorsootöö – vaadelda külas või linnas
toimuvat, saada kontakti noortega ning neid
suunata erinevate noorsootöö tegevuste juurde
 „Crime walk“ e. ebaturvaliste piirkondade
vaatlus – sealsete noortega suhtlemine ning
lahenduste leidmine;
 Töö internetis – sotsiaalmeedia erinevates
foorumites
 Noorsootöö teenuse tagamine noorte
kogunemiskohtades;
 noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas-
ümbruskaudsete linnade või valdade noortele
noortekeskuse teenuse n-ö „kohaleviimine“.

8.  Rand;
 Park;
 Skatepark;
 Bussijaam;
 Peatänav;
 Kaubanduskeskus;
 Mänguplats;
 Staadion;
 Jne.

10. 4 noort, kaks poissi ja kaks tüdrukut
 Solarise kaubanduskeskuses
 Noored on vanuses 11-12
 Õpivad Tallinna Reaalkoolis

11.  Külastasime Tallinnas Solarise keskust, kus
kohtasime nelja noort vanuses 11-12. Noored
olid sinna tulnud peale kooli ning kõik viitsid
aega kuni oma trennide alguseni. Noored olid
pärit enamus Tallinnast
(Nõmmelt, Mustamäelt ja Piritalt), kuid üks
poiss elab väljaspool Tallinnat.
 Mõlemad poisid käivad korvpalli trennis, üks
tüdruk käib ujumas ja teine tüdruk käib
kergejõustiku trennis.

12.  Küsisime noortelt, millega nad oma vaba aega
sisustavad ning ka seda, miks nad tol hetkel
Solarise keskuses aega veetsid. Kõik neli noort
tegelesid peale kooli mingi huvitegevusega
(korvpall, ujumine ja kergejõustik).
 Noored käivad tihti Solarise keskuses aega
veetmas, kuna kool asub üle tee ning seal on hea
oma aega sisustada enne trenni.

13.  Tutvustasime noortele läheduses asuvaid vaba aja veetmise
kohti ning küsisime kui palju nad nendes kohtades aega
veedavad. Raamatukogu külastavad nad enamasti koolis
kui vaja ning teatrisse ja muuseumisse satuvad nad ka
enamasti kooli lähetusel või harva ka vanemate seltsis.
 Noortekeskust ei külasta keegi neljast, kuid üks poiss
ütles, et teab sõpra, kes käib.
 Noored ütlesid, et käivad ka vahel kinos, kuid kuna piletid
on kallid, siis väga tihti sinna ei satu.
 Kuna igaüks neist elab erinevas piirkonnas, siis
uurisime, kas nad teavad erinevaid vaba aja veetmise
võimalusi ka enda kodu piirkonnas. Üks noor teadis
rääkida, et Pirital on noortekeskus. Teised aga ei osanud
erilisi näiteid oma kodu piirkonnast tuua.

14.  Noorte reaktsioon meie palvele natukene juttu
rääkida oli üllatavalt hea. Kerge elevus ja
ärevus tekkis ning tüdrukud muutusid veidi
häbelikuks, kuid kui tutvustasime ennast ja
rääkisime oma kavatsustest siis muutusid nad
avatumaks ja jutukamaks.
 Arvame, et antud noored on riskigrupist
väljas, nad tegelevad kõik oma huvialaga ning
käivad trennis. Nende vaba aeg on
sisustatud, kuid nad olid väga innukad
kuulama ka meie soovitatud vaba aja
veetmise võimalustest ning tegevustest
noortekeskustes.

16.  Viispoissi Viru keskuses
 Poisid olid vanuses 11-12
 Vaid üks poiss käib jalgpalli trennis, ülejäänud
trennides/ringides ei käi
 Noored õpivad Tallina 21. koolis

17.  Kohtasime poisse Viru keskuses, kus nad
istusid, sõid kommi ja peale kooli aega
veetsid. Poisid olid vanuses 11-12 ning ühest
klassist pärit. Nad käivad Tallinna 21. koolis.
 Poisid on Tallinnast pärit, v.a. Üks poiss, kes
on algselt Kuressaarest.
 Viru keskuses veedavad nad enda sõnul tihti
aega.

18.  Kui hakkasime erinevatest vaba aja veetmise võimalustest
rääkima, siis kaugele me sellega ei jõudnud, kuna noortele
pakkus kogu intsident väga nalja. Kohati tundus, et nad ei
võtnud meid tõsiselt ning vastuseid või tõsist juttu neist välja
saada oli keeruline. Üks poiss aga ütles, et külastab
noortekeskust Kuressaares, Tallinnas aga mitte.
 Antud kambas oli üks liider, kelle sõna jäi peale ning keegi
enne midagi öelda ei julgenudki kuni tema oma jutud oli ära
rääkinud. Antud liider oli väga üleolev ning ei lasknudki teistel
ühtegi sõna öelda.
 Erinevad vaba aja veetmise kohad nagu
raamatukogud, muuseumid, noortekeskused, huviringid jms
neid noori ei huvitanud. Kino aga noored vahel ikka
külastavad.
 Arvame, et noored on sellises vanuses, kus neid väga
eneseharimine raamatukogudes jms vaba aja veetmise
võimalusena ei huvita, kuid antud seltskonnas oli poisse, kes
olid väga tagasihoidlikud ning oleksid kindlasti rääkinud
rohkem, kui ühte kindlat liidrit poleks olnud esindatud.

20.  Kaks tüdrukut Viru keskuses
 Vanuses 16.a.
 Üks tüdruk käib lauluringis, teine tüdruk
külastab jõusaali 2-3 korda nädalas.
 Mõlemad tüdrukud elavad
Tallinnas, lasnamäel
 Tegemist oli vene-eestlastega.

21.  Noorte reaktsioon meie palvele nendega natukene juttu
rääkida oli tagasihoidlik ning alguses natukene kahtlev.
Tutvustasime ennast ning mida aeg edasi, seda jutukamaks
noored muutusid, v.a. üks tüdrukutest, kes oli vene-eestlane
ning eesti keele oskus polnud väga hea.
 Noored loevad raamatuid, külastavad kino ja vahel ka klubisid
(kui peod on lubatud alates 16ndast eluaatast). Tüdrukud olid
teadlikud erinevatest vaba aja veetmise võimalustest, kuid
noortekeskusi ei külasta neist kumbki. Enamasti tulevad nad
vaba aega veetma kesklinna piirkonda, mitte Lasnamäele.
 Arvame, et tegemist oli tüdrukutega, kes veedavad oma vaba
aega väga edukalt, tegelevad spordiga ning külastavad ka
kino, raamatukogu, noorteklubisid jne. Antud tüdrukud olid ka
ise koolitöö jaoks teinud umbes sarnast vaatlustööd noortega,
niiet nad olid meie eesmärgist teadlikud.

22.  Kesklinn- AHHAA teaduskeskus vabaduse väljakul; Kristiine
noortekeskus; kesklinna noortekeskus; Tallinna
Keskraamatukogu; tantsuakadeemia Solarise keskuses;
MyFitness spordiklubi Viru ja Kristiine; KUMU; Eesti
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
 Pirita- Pirita noortekeskus; Pirita vaba aja keskus; erinevad
spordiklubid.
 Lasnamäe- Lasnamäe noortekeskus; kergejõustiku hall;
erinevad spordiklubid.
 Erinevates piirkondades sai mainitud ka
kinod, spordihallid, raamatukogud, bowlingu/piljardi
mängimise võimalused jne.

23.  Leida parem lähenemisviis, et noored ei ehmuks ära
(mõned arvasid kohe, et on teinud pahandust).
 Teha ennast noortele rohkem nähtavaks, et sulanduda
keskkonda.
 Otsida välja veel rohkem vaba aja veetmise kohti ja
võimalusi, mida noortele esitleda.
 Leida paremaid viise, kuidas noortega kiire kontakt
luua.
 Mõelda viise, kuidas noori ära rääkida
kaubanduskeskustes jõlkumisest ning suunata nad
huvikeskustesse või muudesse vaba aja veetmise
kohtadesse.
 Suuremate gruppidega suheldes võiks üritada ka
eraldada „liider“, et anda ka teistele võimalus OMA
arvamus avaldada.

24.  Eesti
Avatud Noortekeskuste Ühendus.
http://www.ank.ee/?p=p_868&sName=mobiil
ne-noorsoot%F6%F6