2. Mis on stress? Stress on negatiivneemotsionaalnekogemus, millegakaasnevadbiokeemilised,füsioloogilised, kognitiivsedjakäitumuslikudmuutused, mis on suunatudstressitekitanudsündmusemuutmiselevõisellemõjudegakohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressipõhjustabootamatuvõiväljakutsuvkeskkonnasündmus, millegaorganismiltulebkohaneda.(Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkmanseletavadstressikuiisikuhinnanguprotsessitulemust – hinnangsellele, kasisikuressursidkeskkonnagatoimetulekuks on piisavadvõimitte. Seegaon stress seisund, kus me tõlgendameolukordanõudlikumanakuiomasuutlikkustsellega toime tulla.Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,paremini või kiiremini tegema kui suudame.
3. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemuskoosneberinevatestkomponentidest, mis on omavahelseotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis onstressisündmusegaseotud. Emotsionaalnekomponenthõlmabendasmitmesuguseidtundeid – hirm, vihaärevus,erutus, häbi, masendus. Füsioloogilineosa on seotudstressikogemuseajalorganismistoimuvatefüsioloogilistereaktsioonidega– sümpaatilisenärvisüsteemiaktivatsioonisttingitudhigistamine,südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine,endassetõmbumine, agressiivsus.
4. Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks.Erinevatelinimestelkutsuvadstressireaktsiooniesileerinevadsündmused. Näiteksvali muusikaraadiostmeeldibühele, teistagahäiriboluliselt. Samaserinevadinimesed ka sellepoolest, kuidasnadsamadelestressoritelereageerivad. Näitekseesseiseveksampõhjustabmõnestugevaeksamihirmuteineagasuudabsellesolukorrasrahulikuksjääda.Individuaalnestressikogemussõltubinimesehinnangutest: 1) Sündmuseleendale Sündmusivõibhinnatapositiivseteks, neutraalseteksvõinegatiivseteksomatagajärgedepoolest. 2) Endatoimetulekuvõimalustele Hinnatakse oma ressursse, kuivõrd inimene on võimeline toime tulema sündmusesttingitudkahju, võimalikukahjujaesitatudväljakutsega – millised on sotsiaalsed,materiaalsed,emotsionaalsedjamuudressursid.
5. Stress meie elus. Stressikogevadaegajaltkõikinimesedjastressireaktsioon on vajalikkunaaitabmeilootamatute ja pingutust nõudvate olukordadega paremini toime tulla koondades kokkuorganismivarudjavalmistadesinimeseetteessseisvakspingutuseks. Samasvõibpidevstresskurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni(südamerütmihäired,kõrgenenudvererõhk, depressioon, immuunsüsteemihäired). Selleks, et üleliigsetstressiomaelusvältidajavõimalikketerviseprobleemeennetadavõiksteadlikulttähelepanupööratastressigatoimetulemisevõimalustele.
6. Stressigatoimetulek. Toimetulekei ole ühekordnetegevus, see on pigem hulk reaktsioone, misilmnevadteatudajajooksul mille läbiisikjakeskkondüksteistmõjutavad. Seegasõltubkonkreetnetoimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuksolenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast. Eristataksekahtetoimetulekustiili: 1) Probleemilahendamiselekeskendumine – püüdtehamidagikonstruktiivsetpingelisesolukorras, et leidalahendus. 2) Emotsioonidelekeskendumine – püüdreguleeridastressiolukorrapoolttekitatudemotsioone. Enamusinimesikasutabmõlemattoimetulekustiilijanendeefektiivsussõltubolukorrast,millegapüütaksetoimetulla.
7. Probleemilahenduseetapid. 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine: .Informatsioonikogumineprobleemikohta (faktidolemasolevaprobleemikohta). Probleemimõistmine. Realistlikuprobleemilahenduseesmärgipüstitamine. Probleemiümberhindamine (selleolulisusisiklikusheaolus). 2) Alternatiivsetelahendusvariantidegenereerimine:ajurünnakvõimalikelahendusvariantideosas: Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähetuleb, mittepiirdudatavapäraste, varemtöötanudlahendustega. Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav võikasulikmingi variant võiks olla. Ainukenõue on, et lahendusvariantolekskooskõlaspüstitatudeesmärgiga.
8. Probleemilahenduseetapid. 3) Valikutegemine, otsustamine Alternatiivsetelahendusvariantidehindamine: Kõrvaldada variandid, mis ei ole sobivad kuna neid ei ole võimalik rakendada võimalikeriskidetõttuvõipuuduvateressurssidetõttu. Mõelda iga alternatiivi puhul, milline on võimalik tulemus. Alternatiivsetelahendusvariantidevõrdlemine: Alternatiividetagajärgihinnataneljastaspektist. Võibkasutadaüldisthinnangutvõi võib kasutada ka skaalat hindamiseks. Parimalahendusvariandivalimine: Kolmküsimust: - Kasprobleem on lahendatav? - Kas ma vajanrohkeminformatsiooniennekuisaansobivalahendusvariandiväljavalidajasedarakendada? - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks? Kui probleem hinnatakse lahendamatuks ja vastus teisele küsimusele on positiivne, tuleks pöördudatagasiprobleemidefineerimisejamääratlemiseetapijuurde, et hankidarohkeminformatsiooni probleemi olemuse kohta ja määratleda see sellisel kujul, et see oleks lahendatav.
9. Probleemilahenduseetapid. 4) Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitudlahendusvariandirakendaminetegelikuseluskoostatudtegevusplaanialusel. Enesejälgimine – lahendusvariandi rakendamise tulemusena toimunud käitumise ja emotsioonide märkamine enese juures. Mis muutus minu enesetundes ja käitumises pärast lahendusvariandirakendamist. Hindamine – kas see, mislahendusvariandirakendamisetagajärjeltoimus on kooskõlasalgseltpüstitatudeesmärgiga? Kasprobleemlahenes? Kasemotsionaalneenesetunneparanes? Kas kulutatud aeg ja pingutused on tulemust väärt? Enese tunnustamine – kui tulemus on kooskõlas püstitatud eesmärgiga ja vastab ootustele,siis tuleks ennast tunnustada nähtud vaeva ja tehtud pingutuste eest. Kui tulemus ei ole rahuldav ja ei vasta püstitatud eesmärkidele, siis tuleks uuesti läbi käia probleemilahenduse etapid ja vaadata, millises osas teha parandusi ja korrektuure, et leida paremlahendusvariant.
