14. Taust- minevik ja tulevik Sisu - teemaarendus, detailid, tsitaadid Juhtlõik - kõige olulisem info
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
35.
36.
37.
38.
39.
40.
41.
42.
43.
44.
45.
46.
Editor's Notes
Pressiteade on meediasuhete alus. Kui seda ei oska, siis on väga raske suhtekorralduse/teavitustöö/PR’ga tegeleda. Sama formaat sobib nii pressiteateks, veebi kui maakonnalehte Tänase päeva eesmärk: teil on teadmised ja oskused Naiskodukaitse tegemiste edastamiseks oma sisestele ja välistele sihtgruppidele uudise/pressiteate abil
Palju praktilisi harjutusi, sest tegu on praktilise teemaga
Uudis ei ole reeglina see, kui organisatsiooni tegevus kulgeb plaanipäraselt. Uudseid vaatepunkte tuleb leida ja meediale välja pakkuda. Näide: terrorismivastane õppus Mereväebaasis
Milline võiks olla sellise loo uudisväärtus? Tegelikkuses oli meedia huvi suur, kuna mainiti “terrorismivastase võitluse elemente.” Tavaliselt huvi nii suurte õppuste vastu pole. Loo moraal: selleks, et teema oleks uudisväärtuslik, et pea see organisatsiooni kui terviku jaoks olema väga oluline. (Sellises mahus väliharjutusi korraldab Kaitsevägi iga päev). Ka vastupidi: teema, mis võib organisatsiooni sees tunduda tähtis, ei pruugi meediale üldse huvi pakkuda.
Kompositsioon- et leht ei läheks ühekülgseks Uudise sissemahtumine- kui reklaamipinda on vähe müüdud või kui on uudistevaene päev, võib väiksema uudisväärtusega teema kergemini lehte mahtuda Eksklusiivsus- eksklusiivsus tagab selle, et lehel on lugejaid konkurentide kõrval
Selle väljaselgitamine on meediasuhtlejale üks põhiküsimusi- leida see uba, mis paneks meedia tema sündmusest rääkima
Nendele põhiküsimustele peab uudis vastama. Esimesele neljale on lihtne vastata kuid just viimased kaks annavad võimaluse lisada uudisväärtuslikkust, mille abil teie lugu künnise ületab.
Sündmuste kronoloogilist kulgu ei ole vaja pööratud püramiidi korral järgida. Uudise alguses on kõige olulisem, lõpus on juba varem olnud/kajastatud sündmused ning tulevikuperspektiiv. Ta ustinfo lisamine pressiteatele on oluline, sest siis saab lehetoimetaja valida, kui suures mahus seda avaldada. Ei tasu loota, et nad leiavad üles teie eelmise pressiteate, kus sama taustinfo on sees.
KJPS teavitusosakonnas on verbi “toimub” kasutamine pressiteadetes ülema suulisel korraldusel keelatud! Proovige vältida asjade kordamist, liigsete sõnade, väljendite, fraaside kasutamist. Lühendage teksti, kui saate! Tekst peaks olema voolav ja sellisena ka raadios ette loetav.
Näide PM
Mis on probleemid selle uudise juhtlõigu juures? Pealkiri räägib ühest, juhtlõik teisest asjast Juhtlõik on 2 lauset
Analüüsige kirjandivõistluse uudise sisu
Parafraase kasutatakse ajakirjanduses rohkem, sest need sobivad stiililiselt uudisesse paremini. Sageli ei ole allika poolt öeldu otsetsitaadina kasutatav (näiteks liiga paljusõnaline). Pressiteate puhul saab tsitaadi kooskõlastada selle allikaga ja nii on võimalus sõnastusega mängida- pressiteate stiiliga ühildada.
Lisaks kolletavale pealkirjale pole fraas “nentis kurvalt vastuseks” neutraalne ning organisatsiooni pressiteatesse ei sobiks. Uudisele lisab värvikust Nõgese neljast lausest koosnev otsetsitaat
Hea kombinatsioon tsitaadist ja parafraasist Siin on otsetsitaat vajalik, sest värvika kõnekäänu “puru silma puistamine” võib lugejal tekkida segadus, kas Savisaar tõesti ütles nii või ajakirjanik parafraseeris liiga vabalt
Pealkiri “Seminar,” “Näitus” ei ole piisav. Pealkiri ja juhtlõik peavad kajastama sama keskset fakti
Pressiteade on enda olemuselt uudislugu, millega informeeritakse meediat. Pressiteade saadetakse meediale, et informeerida ja vajadusel äratada huvi teema vastu. Pressiteadet on mõtet välja saata juhtudel, kui on vaja informeerida laia avalikkust. Meediat ei maksa pressiteadetega üle ujutada, sel juhul jäetakse tähelepanuta ka suurema tähtsusega pressiteated.
Pressiteadet on mõttekas laiali saata e-maili teel, selle puudumisel ka faksiga. Pressiteade peab olema e-maili põhitekstina, mitte kirja manus dokumendina, e-maili pealkirjaks läheb pressiteate pealkiri. Eelnevalt tuleb välja selgitada meediaorganisatsioonide töörütm, et täpsemalt määratleda pressiteate võimalik kasutus ja mõju olenevalt väljasaatmisajast. Olulised ajad: - Mis kell alustavad toimetused tööd? - Mis kell on uudiste esitamise lõppkellaaeg? - Mis kell on eetris raadio- ja teleuudised? - Mis päeviti ilmuvad ajalehed? Pressiteate päises peab olema: - viide teadet välja andvale organisatsioonile - väljaandja kontaktandmed Pressiteade peab sisaldama lisaks uudisele: - vajadusel ja võimalusel viide lisainfole või teistele teavitusmaterjalidele (veebid, fotod, videod jms) - lisakontaktandmed, kui täpsemat infot saab mingist muust allikast kui päises olevad kontaktandmed - Ajalised täpsustused, kui pressiteate eesmärgiks on ajakirjanikke kutsuda kuhugi konkreetseks ajaks (registreerumise lõpptähtaeg jms)