2. Evariste Gdois, kes oli üks loovamaid
matemaatikuid, kes kunagi elanud.
Tema eriline matemaatiline talent avaldus
juba koolis, kuid sellel oli ka teine pool.
Ta keeldus õppimast teisi aineid peale
matemaatika.
3. Kas on olemas loovat personaalsust üldse?
(Helson 1996) tõdes, et ei ole olemas
unikaalset isiksuseprofiili, mis oleks
tüüpiline kõrge loovusega inimestele
Ei ole avastatud isiksuse mudelit, mis teeb
inimese loovaks (ja võib-olla, et seda ei
eksisteerigi).
4. On välja kujunenud arvamus, et loovus on
seotud vaimuhaigusega
Idee hullust kunstnikust on loovuse
keskseks romantiliseks vaateks
Prantsuse kirjanik Gèrard de Nerval näiteks
pidas homaari lemmikloomaks
On mitmeid kordi avastatud seoseid
skisofreenia ja loovuse vahel
5. Milline on seos loovuse ja vaimuhaiguse vahel?
Skisofreenikud mõtlevad sügavamalt ja
põhjalikumalt, kui ilma skisofreenia tunnusteta
inimesed.
(Cropley ja Sikand 1973)- uurimuse
tulemuseks oli, et nii skisofreenikud kui ka
loomeinimesed mõtlevad sarnaselt
Skisofreenikud- hirmunud oma mõtetest
Loomeinimesed- saavad inspiratsiooni
ERINEVAD: enesehinnangu poolest
6. MÕELDES MÕÕDUKALT ERINEVALT TEISTEST
INIMESTEST ON HEA, MÕELDES TUNDUVALT
ERINEVALT TEISTEST INIMESTEIST EI OLE HEA.
7. Meeleolukõikumised ja depressioon on
loomeinimese seas levinud.
Vaimne seisund, mis viib neid meeleheiteni,
läbi valu saavutada paremaid loometöö
tulemusi
Meeleolu muutused koos emotsionaalse
tasakaalutusega:
rikkaliku enesetunde, motiveerida, tekitada
ebatavalised ideed
8. Schuldberg 2000-2001
1.positiivne tüüp- erinev mõtlemine: loov
mõtlemine
2.hüpomaania- mõõdukas meeleolu
kõrgenemine: riskivalmidus
3. impulsiivsus: sotsiaalsete normide suhtes
muretu käitumismall
Järgmised 3 on negatiivsed loovuse tüübid:
1.Jäik mõtlemine
2.Tuimus
3.Depressioon
10. Ludwig`s 1998 jaotas loomevaldkondade
inimesed nelja rühma.
Isikupäratud – emotsionaalsed
Objektiivsed – subjektiivsed
Struktureeritud- struktureerimata
Ametlikud- mitteametlikud
Eksisteerib ikkagi teatud side vaimuhaiguse
ja loovuse vahel
11. Juhtumiuuringud Gardner 1993
Uurimise aluseks võttis loomingu ja võrdles
elulugudega
luuletaja kirjutas surmaga seotud
luuletused just ajavahemikul, mil ta kaotas
oma lähedased inimesed
Picasso puhul on olemas kokkulangevus
tema paljude naissuhetega ja kunstitöödega
12. JUHTUMIUURINGUD ANNAVAD
ÜLEVAATE TUNTUD
LOOMEINIMESTE LOOMINGUST,
KUID NAD PÕHINEVAD VAID
KAUDSETEL ALLIKATEL JA
VÕIVAD OLLA VÄÄRAD.
13. Võimalik on õppida olla loominguline
lastele tuleks anda võimalus tegeleda
sellega, mis talle meeldib ja millest ta on
huvitatud. Juhtida ja juhendada, võimaldada
tegeleda meelepärasega, arendada loovust
14. Materjal on raamatust ,, Fostering Creativity“
Peatükist ,,Intrapersonal Factors in Creativity"
Hinweis der Redaktion
Tema õpetajad kirjeldasid teda, kui originaalset aga imelikku. Tundub, et loomeinimeste käitumine erineb tavainimeste käitumismustrist.
Unikaalse personaalsuse tüüp, mida nimetatakse loovaks personaalsuseks on olnud uuritavaks teemaks paljudes psühholoogilistes uurimustes.(Helson 1996) tõdes, et ei ole olemas unikaalset isiksuseprofiili, mis oleks tüüpiline kõrge loovusega inimestele ja eristaks neid väiksema loovusega inimestest. Kuid see ei välista, et on olemas mõned tunnused, mis eristaksid loovaid inimesi vähemloovatest inimestest nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Ei ole avastatud isiksuse mudelit, mis teeb inimese loovaks (ja võib-olla, et seda ei eksisteerigi).VÕIB-OLLA ON OLEMAS SELLINE NAGU LOOV ISIKSUS. Paljud inimesed oskavad/ saavad olla loovad. Mõned isiksuse tunnused teevad selle kergemaks (et saada loovaks), teised pidurdavad.
On välja kujunenud arvamus, et loovus on seotud vaimuhaigusega. Seda on uuritud juba üle 100 aasta. Idee hullust kunstnikust on loovuse keskseks romantiliseks vaateks. Juba 18, 19 sajandil mõned poeedid, heliloojad lõid meelega mulje, et nad on hullud, sest oli laialt levinud romantiline imetlus hullude artistide üle sellel ajal.Prantsuse kirjanik Gèrard de Nerval näiteks pidas homaari lemmikloomaks ja käis temaga jalutamas, kinnitades teda sinise rihma otsa. Ta ütles, et talle meeldis lemmik, kuna see ei haukunud ja teadis mere saladusi.On mitmeid kordi avastatud seoseid skisofreenia ja loovuse vahel. Loovad inimesed mõtlevad teisiti, kui vähem loovad inimesed.
Kaasajal uuritakse, milline on seos loovuse ja vaimuhaiguse vahel. Kas loovad inimesed on rohkem vaimselt häiritud nagu arvatakse või on inimene juba vaimselt haige või vähem ekstsentriline. Uurimus näitas, et on leitud seoseid skisofreenia ja loova mõtlemise vahel. Skisofreenikud mõtlevad sügavamalt ja põhjalikumalt, kui ilma skisofreenia tunnusteta inimesed.(Cropley ja Sikand 1973)- uurimuse tulemuseks oli, et mõlemal uuritaval grupil (skisofreenikutel ja loometööga tegelevatel inimestel) esineb skisofreeinilt mõtlemist, st. Kauge ja sügav mõtlemisstiil, ootamatud mõttekombinatsioonid jne. See erinev mõtlemine ei ole midagi uudset skisofreenikutele, kuna nad olid hirmunud oma ebatavalistest mõtetest, samas loovad inimesed vastupidiselt olid inspireeritud oma ebatavalistest mõtetest.See teooria tõdes, et ebatavaline maailmatunnetus võib- olla loova mõtlemise üheks osaks. Teismoodi kognutiivne tajumine aga ei asenda loovust, ega tee loovust. Barron 1969 jõudis järeldusele, et loovad kirjanikud ja arhitektid erinevad vaimuhaigetest kõrge enesehinnangu poolest.
Meeleolukõikumised ja depressioon on loomeinimese seas levinud.Jamison 1993 uuris Briti näitlejaid ja kirjanikke ja avastas loomeinimestel manialkaal-deprsessiivse käitumise 6 korda ssagedamalt, kui tavalistel inimestelTekib küsimus, kas on vajalik loomeinimestel saavutada selline vaimne seisund, mis viib neid meeleheiteni ja võimaldab neil, erinevalt tavainimestest, oma meeleseisundis läbi valu saavutada teismoodi mõtlemise tulemusel paremaid loometöö tulemusi.On ka mõeldav, et loovus on seotud emotsionaalse labiilsusega ja suurema tundlikkusega välistele stiimulitele või sisemisele meeleolu kõikumisele.Meeleolu muutused koos emotsionaalse tasakaalutusega võivad luua väga rikkaliku enesetunde, motiveerida, tekitada ebatavalised ideed neile, kes on loovad. Meeleoluseisundi sedasi segipaiskamine võib viia loova inimese hirmus piinlikkusse olukorda või tõstab enesehinnangut.
Moslow 1973 väidab, et suur loomingulisus eeldab ka tugevat vaimset tervist.Schuldberg 2000-2001 jõudis järeldusele, et loovus on seotud isikulise käitumisega. Avastas 6 tüüpi1.positiivne tüüp- erinev mõtlemine: loov mõtlemine2.hüpomaania- mõõdukas meeleolu kõrgenemine: riskivalmidus3. impulsiivsus: sotsiaalsete normide suhtes muretu käitumismallJärgmised 3 on negatiivsed loovuse tüübid:Jäik mõtlemineTuimusDepressioon
Teeb võimalikuks analüüsida sidet vaimuhaiguse ja loovuse vahel.Mida rohkem iskupära, objektiivsust, struktureeritust ja ametlikkust antud valdkonnas, seda väiksem sarnasus vaimuhaigusega. Vastupidiselt aga tõestab seotust vaimuhaigusega. Samas aga mõnes vallas on vaimuhaiguse tunnused kaasa aidanud loovusele.See ei tähenda, et kõik loovad inimesed on vaimuhaiged, ega ka seda, et vaimuhaigus on aluseks loovusele. Kuigi eksisteerib ikkagi teatud side vaimuhaiguse ja loovuse vahel.
Juhtumiuuringud on suurepärane võimalus uurida loovaid inimesi.Gardner 1993 uuris selliseid kuulsusi nagu Freud, Einstein, Picasso jne. Uurimise aluseks võttis ta nende loomingu ja võrdles nende elulugudega uurides päevikuid, autobiograafiaid ja teisi samalaadseid dokumente.Elus toimunud sündmused mõjutavad suuresti loomeinimese loomingut. Näiteks üks luuletaja kirjutas surmaga seotud luuletused just ajavahemikul, mil ta kaotas oma lähedased inimesed.Picasso puhul saab ka küsida, kas on olemas kokkulangevus tema loomingus, tema paljude naissuhetega?( Teadaolevalt oli ta hoolimatu, isekas ja julm oma naiste suhtes) Millisel ajal, millised tööd valmisid? Kas need olid seotud läbielatud kogemustega- tunnetega?
Paljud loomeinimesed nagu kirjanikud, heliloojad, nätlejad vajavad oma loometööks vastavat keskkonda. Need inimesed omavad iseloomujooni, mis eristavad neid vähem loomingulistest inimestest.Uurimises osalesid inimesed, kes tegid sellist tööd, mida loovaks ei peeta.Ometigi leidus ka nende seas töötajaid, kellel olid loomeinimestele sarnased iseloomujooned. Loovad inimesed erinevad teistest kaastöötajatest tavaliselt teismoodi mõttelaadi, isiksuse tunnuste ja motiveerituse poolest. On uuritud ka erinevate erialade loovaid inimesi ja on jõutud järeldustele, et need, kes on väljapaistvad kirjanduse/ kunsti ja teaduse alal, ei ole loovad teistes valdkondades.Samas tuleb välja, et on palju inimesi, kes mitte kunagi, mitte midagi ei loo- ei kirjuta, ei nuputa, ei leiuta..... tegelikult on võimalik õppida olla loominguline- eriti lastele tuleks juba varakult anda võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib ja millest ta on huvitatud. Juhtida ja juhendada, võimaldada tegeleda meelepärasega, arendada loovust. Igaüks on võimeline olema loov ja edu tuleneb ka igapäevasest loomingulisest käitumisest, mille omased tunnused on kõrge enesehinnang ja motiveeritus tegutseda.