1. MEEDIATEKSTI KRIITILINE
LUGEMINE JA ANALÜÜS
Praktiline eesti keel II
11. klass

2. Meediateksti kriitiline analüüs
 Tänases ja homses maailmas
orienteerumine eeldab lisaks muudele
oskustele ka võimet erinevaid meediatekste
kriitiliselt lugeda.
 Meediatekstide rohkus nõuab aga seda, et
kriitilise analüüsi oskused oleksid
automaatsed ja harjumuspärased.

3. 1. Mis on meediatekst ja
kuidas me seda mõistame?
 Meedia (ladina keelea medium 'keskel
olev') on informatsiooni kandjate ühine
nimetus.
 On korrektne väita, et iga inimese jaoks
kujuneb meediateksti tähendus veidi
erinevaks, johtuvalt tema varasemast tekstija meediakogemusest.

4. 2. Meediatekstide lugemise
viis põhimõtet
 Kõik meediatekstid on konstrueeritud.
Igal tekstil on autor ning igal autoril võivad
olla oma taotlused, huvid või ka piirangud.
 Meediateksti objektiivsus ja neutraalsus on
pigem ideaalid kui reaalsus, kuna iga tekst
kannab autori maailmakogemuse ja -vaate
mõjusid.

5. Meediateksti luues arvestatakse
konkreetse tekstiliigi reegleid
 Näiteks võivad uudistekstid olla väga
erinevad sõltuvalt sellest, kas need on
loodud vene, inglise, ameerika või eesti
kultuuri kontekstis, kvaliteet- või
tabloidajakirjanduse käsitluslaadi järgides.

6. Meediateksti ülesehitus
 Tekstiliigi sisemine loogika on enamasti üsna
püsiv, hõlbustades ka teksti vastuvõttu.
 Nii näiteks on lugejad harjunud leidma kõige
olulisemad faktid uudisteksti algusest ja
fotoallkirjast leidma fotol kujutatud objektide või
inimeste nimesid.
 Kui tekst ehitatakse üles väga teistsugustel alustel,
ei pruugi vastuvõtja sealt temale olulist teavet üles
leida.

7. Eri inimesed võtavad sama
teksti vastu erinevalt
 Vastuvõtja on tähendusloome protsessis
väga aktiivne osaline, kes tõlgendab temani
jõudvat infot ainult temale omasel viisil.
 Kriitiline tekstianalüüs ei pea viima “õige”
sisu mõistmiseni, vaid aitama teadvustada,
et üht ja sama teksti on võimalik mõista
erinevalt.

8. Meediatekstid sisaldavad
väärtusi ja vaatepunkte
 Kui lugeja teadvustab endale, et igal tekstil
on autor, kes teeb teksti luues oma isiklikud
valikud, on tal võimalik mõelda ka sellele,
milliseid väärtusi autor kannab.
 Piltlikult öeldes on iga meediatekst
kirjutatud kellegi “silmade kõrguselt”,
kellegi tausta ja huve silmas pidades.

9. Meediatekstid on tervikuks
korraldatud viisil, mis taotleb
kasumit või võimu
 Valdav osa meediatekste jõuab meieni
mingisuguses seoses teiste
meediatekstidega: sõnalise teksti kõrval on
fotod, teksti suurus viitab selle erilisele
tähtsusele, kõige tähtsamaks peetud tekstid
on kõige kergemini kättesaadavad jne.
 Ka tervikut koostades teevad reaalsed
inimesed valikuid, mille eesmärk on kas
võimalikult edukalt oma toodet müüa või
kinnistada kellegi võimu.

10. 3. Meediateksti analüüs: viis
suurt küsimust
 Kes on selle meediateksti loonud?
 Milliste võtetega taotletakse vastuvõtja
tähelepanu?
 Kuidas võivad erinevad inimesed seda teksti
mõista?
 Millised väärtused, elustiilid, vaatenurgad on
selles tekstis esindatud või viidatud?
 Miks on see tekst loodud ja edastatud?

11. Kes on selle meediateksti
loonud?
 Autori nime ja positsiooni põhjal saab teha
otsustusi ka käsitluslaadi kohta, seostada
käsilolevat teksti autori varasemate
tekstidega jms.
 Nii näiteks oodatakse tuntud humoristilt
alati naljategemist või seltskonnastaarilt
pealiskaudseid mõtteavaldusi – seda ka siis,
kui tekst ise sisaldab tõsiseltvõetavaid fakte.

12.  Keerukas on tuvastada ka kollektiivselt
loodud tekstide (reklaamid, muusikavideod,
lavastatud fotod jms) autorsust – kohati on
hõlpsam alustada tekstis sisalduvate
väärtuste ja sõnumite analüüsist.

13. Milliste võtetega taotletakse
vastuvõtja tähelepanu?
 Tähelepanu võitmise võteteks võivad olla teksti
suurus, värv, paigutus, asend teiste tekstide suhtes,
sekundaarsed tähelepanujuhtimised (nt korduvad
saatetutvustused), tekstile viitamine hiljem
ilmuvates tekstides vms.
 Omaette klassi moodustavad siinkohal keelelised
tähelepanu püüdmise võtted nagu liialdused,
ümberütlemised, kalambuurid jms, aga ka
illustratsioonid (fotod, teabegraafika).

14.  Teabevoolust eristumiseks kasutatavad
võtted nagu faktide järjestus või teatud
arvamuste rõhutamine võivad oluliselt
mõjutada seda, kuidas vastuvõtjad tekstist
aru saavad.
 Tähelepanu püüdmise võtete alla võib
liigitada ka mõne fakti liialdatud esiletõstu
või kontekstist väljarebimise.

15. Kuidas võivad erinevad
inimesed seda teksti mõista?
 Näiteks võivad pealkirjad “Postiljoni ründamises
süüdistav koer võeti hoiupaika” ja “Loomakaitsjad
viisid koera jõudu kasutades kodunt ära” kajastada
sama sündmust, üks postiljoni, teine
loomaomaniku vaatevinklist.
 Oskus näha teisi võimalikke vaateviise eeldab
vastuvõtjalt empaatiavõimet ja mõningast
fantaasiat, ent ilma selleta ei ole ka teksti kriitiline
analüüs kuigi tõhus.

16.  Teiste vaateviiside otsimine aitab leida ka
nn infoauke ehk asju, millest meediatekstid
vaikides mööda lähevad.
 Eriti hoolikas tuleb olla määrsõnade nagu
palju, rohkem, kiiresti, vanasti lugemisel –
sõltuvalt vastuvõtja elukogemusest võivad
need kanda väga erinevaid tähendusi.

17. Millised väärtused, elustiilid,
vaatenurgad on selles tekstis
esindatud või viidatud?
 Kas teksti autor tunnustab pigem osavat suli
või pettasaanu ausameelsust?
 Kas kodutust kirjutatakse kui probleemist
või kui ohvrist või ohuallikast?
 Pikemates meediatekstides on vaatenurgad
enamasti selgelt esil, lühemates
uudistekstides tuleb neid hoolikamalt
otsida.

18. Miks on see tekst loodud ja
edastatud?
 Viimane analüütiline küsimus suunab
mõtted meediateksti suhtluseesmärgile,
milleks võib olla niihästi tähelepanu
pälvimine, informeerimine, avaliku
arvamuse kujundamine kui ka otsene
mõjutamine, aga ka tulevaste otsuste
ettevalmistamine.

19.  Küsimus, miks see tekst on loodud, aitab
mõista, mida teksti autorid ja edastajad
peavad uudisväärtuslikuks, ning suunab
mõtlema juba järgmistele küsimustele.
 Miks pälvivad just teatud inimesed,
elustiilid, sündmused jms meedia
tähelepanu, samas kui teised jäävad
tähelepanuta?
 Mis suunas meediatekstides tehtavad
valikud inimesi mõjutavad, milliseid
unistusi ja soove neile sisendavad?