1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve
täitmine,
jaanuar
2014
Rahandusministeerium
26.02.2014

2. Lühikokkuvõte
• 2013. aasta neljandas kvartalis jäi Eesti SKP aastatagusele
tasemele ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,7%;
– Kindlustunne halveneb ehituses, kuid püsib kõigis muudes valdkondades
enam-vähem stabiilsena ning on tarbijatel kergel tõusutrendil.
• 2014. aasta esimese kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 692
mln eurot ehk 8,6% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,4% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 9,1% võrra 641 mln euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 57% ehk 81,7 mln euroni
• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid kokku 655 miljonit eurot
ehk 8,0% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 17% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 257 mln eurot, tegevuskuludeks 87 mln
eurot ja investeeringuteks 31 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli 2013. aasta lõpuks 78 mln
euroga puudujäägis (0,42% SKPst).
– Võrreldes novembri lõpuga oli puudujääk 12 mln euro võrra väiksem.

3. MAJANDUSÜLEVAADE

4. Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab
majandususaldusindeks
120
110
100
90
EL27
80
Eesti
Läti
70
Leedu
60
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
COM

5. IV kvartalis oli SKP aastatagusel tasemel
% 24
6 %
4
16
2
8
0
0
-2
-8
-4
-16
-6
-24
SKP reaalkasv v.e.p.
-8
-10
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
-32
-40
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eurostat

6. Tarbijakindluse kosumine jätkub
40
3 kuu keskmine
20
0
-20
Tööstus
-40
Teenindus
Tarbijad
-60
Kaubandus
Ehitus
-80
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
COM

7. Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures
% v.e.a. 3kk
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
-20
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2011
2012
2013
2014
MTA

8. Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30
20
10
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2011
2012
2013
2014
-10
Jaemüük (nominaalne)
-20
EMTA palgatulu
-30
SA, MTA

9. Eraisikute laenujääk kasvab kuises võrdluses
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
200
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
150
100
50
0
-50
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
EP

10. 7
Elektrituru avanemise mõju taandumine
alandas inflatsiooni
%
6
5
4
3
2
1
0
-1
Ülejäänud
Eluase (sh küte, elekter)
-3
2009
2010
Alkohol ja tubakas
Toit
-2
Transport (sh kütus)
THI
2011
2012
2013
2014

11. Aasta kokkuvõttes vähenes kaupade eksport
2%, samas tööstustoodangu eksport suurenes
4,8%.
3 kk, %
90
Kaupade eksport kokku
75
Eksport ilma min kütusteta
Tööstustoodangu ekspordiindeks
60
45
30
15
0
-15
2010
05
09
2011
05
09
2012
05
09
2013
05
09

12. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2008
III
2009
III
Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus
2010
III
2011Q1
III
2012
III
2013
Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük

13. RIIGIEELARVE TULUD

14. Jaanuaris laekus tulusid 692,4 mln (8,6%
riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise
aastaga võrreldes 12,4%
800
8,0%
600
8,2%
81,7
52,0
72,3
8,6%
94,0
90,0
9,0%
8,0%
7,0%
6,0%
82,3
5,0%
400
4,0%
200
447,3
495,2
547,6
3,0%
2,0%
1,0%
0
0,0%
2012
2013
2014
maksulised tulud (mln €)
edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €)
eelarve täitmine (%) (parem skaala)

15. Maksulaekumised kasvasid 9,6% võrra
Eelarve 2014
(tuhat EUR)
1 kuu 2014
(tuhat EUR)
1 kuu
v.e.a.
Eelarve 2014
täitmine
MAKSUD KOKKU
6 625 147
641 641
9,6%
9,7%
KESKVALITSUSE MAKSUD
5 467 410
547 606
10,6%
10,0%
Füüsilise isiku tulumaks
331 150
36 627
7,6%
11,1%
Juriidilise isiku tulumaks
325 870
55 124
87,1%
16,9%
2 245 740
195 872
7,4%
8,7%
4 200
948
9,0%
22,6%
1 672 900
162 490
4,7%
9,7%
Aktsiisid kokku
836 850
92 073
3,9%
11,0%
Alkoholiaktsiis
225 000
31 363
10,2%
13,9%
Tubakaaktsiis
175 400
24 578
8,9%
14,0%
Kütuseaktsiis
402 000
32 995
-3,2%
8,2%
250
22
1,5%
9,0%
34 200
3 115
-10,7%
9,1%
Hasartmängumaks
22 000
2 091
18,3%
9,5%
Tollimaks
28 700
2 382
-15,5%
8,3%
1 157 737
94 035
4,5%
8,1%
Töötuskindlustusmakse
177 705
15 293
-23,4%
8,6%
Kogumispensionimakse
137 800
8 652
11,8%
6,3%
KOV tulumaks
783 232
70 011
12,5%
8,9%
59 000
78
-18,4%
0,1%
Sotsiaalmaks
Raskeveokimaks
Käibemaks
Pakendiaktsiis
Elektriaktsiis
EDASIANTAVAD MAKSUD
Maamaks

16. Mittemaksulisi tulusid laekus 81,7mln eurot ehk 5,9% eelarvest.
Peamiselt suuremate toetuste tõttu kasvas laekumine võrreldes 2013.
aastaga 57,1%.

17. RIIGIEELARVE KULUD

18. Riigieelarve kuludeks kasutati jaanuariga 8% plaanitust
mln EUR
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
1,000
800
600
400
200
0
655
1
2
3
4
5
6
2014
2013
7
8
9
10
11
12
2012
• 2014. aasta esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest
kuludeks 655 miljonit eurot ehk 17% enam kui aasta varem
ning 16% enam kui 2012. aastal.

19. mln EUR
Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 6,6%
Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
160
140
120
100
80
60
40
20
0
86.5
1
•
•
•
•
2
3
4
5
2014
6
2012
7
2013
8
9
10
11
12
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati jaanuari lõpuks kokku 86,5 mln eurot ehk
6,6% eelarvest (mullu 83,5 mln eurot).
Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud osaliselt suurenenud
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ennetustegevuste osutamise kulude
arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud.
Tööjõukuludeks kasutati esimese kuuga 52,5 mln eurot ehk 8,1% eelarvest
Majandamiskulusid tehti aga 34,0 mln eurot ehk 5,2% plaanitust.

20. Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot
• 2014. aasta esimese kuuga panustati suuremateks sotsiaalkuludeks 257
mln eurot ehk 16 mln eurot (6,5%) mullusest enam ning eelarvest 8,0%.
2014 vs 2013
Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
6,3
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
77,6
8,0
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond
25,0
8,5
Suurem riigipoolne panus,
kõrgem keskmine palk
Puuetega inimeste toetused
4,9
2,6
Saajate arvu kasv
Töötutoetus
0,8
2,6
Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused
8,4
4,0
Saajate arvu suurenemine
Vanemahüvitis
13,4
3,1
Töötasu alammäära tõus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
6,2
22
Riiklikud pensionikulud
121
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks
Tööhõive kasv

21. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) I
Periood: 2009-2014. a jaanuar
140
120
100
80
60
40
20
0
Ravikindlustus
2009
Pensionikulu
2010
Peretoetused
2011
2012
2013
Vanemahüvitis
2014
Jaanuar (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
Plaanitust
77,6
121
8,4
13,4
8,7%
8%
8,1%
7,8%
4,9
8,2%
Puuetega inimeste
toetused

22. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) II
Periood: 2009-2014. a jaanuar
30
25
20
15
10
5
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009
2010
Töötutoetus
2011
2012
II sammas
2013
Jaanuar (mln eur)
2014
Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 6,2
7,3%
Töötutoetus
0,8
7,9%
II sammas
25
6,5%

23. Mln EUR
Investeeringuteks kasutati 31 mln eurot
80
60
40
20
0
79
8%
5% 31
67
61
53
41
6%
22
43
40
39
9%
11%
11%
6%
6%
6%
11%
10%
95
78
75
3%
16%
14% 14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
22
53
41
39
40
43
61
67
79
75
78
95
2014
31
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
% kogumahust 2013
3%
8%
6%
6%
6%
6%
9%
10%
11%
11%
11%
14%
% kogumahust 2014
5%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
0%
 Jaanuaris suunati investeeringutesse 31 mln eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused
ise 5 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 26 mln eurot.
 Kasutatud on 5% eelarvest. Madalam täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane.
Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam
aasta teises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui
algab ehitushooaeg. Näiteks teede-ehitus ja hooldus.
 Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeritud kaks protsendipunkti suuremas
mahus, kuid aasta lõikes kasvu ette näha ei ole. 2014. aastaks planeeritud investeeringute
üldmaht väheneb 10% peamiselt struktuurivahenditest tehtud investeeringute arvel.

24. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 8,5% aastaks
planeeritust
•
Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuari lõpu seisuga välja 8,5 protsenti
plaanitust ehk 76,5 miljonit eurot. Seda on 34,3 miljolit eurot rohkem kui aasta
varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 23,4 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv
6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
•
Struktuuritoetusi maksti aasta esimese kuuga välja 29,8 miljonit eurot ehk 5,9%
plaanitust (2013. aastal 23,0 mln eurot).
•
Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 42,8
miljonit eurot ehk 33,6% planeeritust (2013. aastal 18,5 miljonit eurot). Võib
prognoosida eelarve ületäitmist.
•
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (0,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad
aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
•
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste
väljamaksete tase on 0,5 miljonit eurot ehk 2,9% planeeritust. Tagasihoidlikku
kasutamist võib selgitada alles sõlmimisel olevate lepingutega.
•
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6%
planeeritust.
•
Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 0,6 miljonit
eurot, ehk 4,7% planneritust.

25. 700
600
35%
0.3
591.7
30%
Mln EUR
500
25%
400
20%
300
15%
0.1
200
0.1
100
0.1
138.5
112.4
42.8
29.8
0
Struktuuritoetused
10%
Maaelu/
kalandus
riigieelarve (mln; vasak skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
0.0
0.2
36.1
0.0
2.8
Euroopa
Muu
Põllumajanduse
välistoetus
Tagatisfond
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
16.2
5%
0.5
Norra ja
EMP
4.2
0.4
0%
Šveitsi
kasutamine kokku (%; parem skaala)
Hundreds
Suhteliselt enam kasutati jaanuaris maaelu ja kalanduse
välistoetusi
(2014. aasta riigieelarve täitmine)

26. Välistoetuste väljamaksed olid jaanuaris suhteliselt
suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
300
20
17.2
18
250
16
14
Mln EUR
200
12
9.8
150
10
6.7
8
5.9
100
3.2
50
0
148.8
4.8
HTM
5.0
3.8
157.0
KKM
riigieelarve (mln; vasak skaala)
250.9
PÕM
200.1
11.9
44.5
66.2
2.5
19.4
1.9
2
1.3
12.3
0.6
0
SiM
SiM
SOM
ülejäänud
(regionaal) (julgeolek)
kokku*
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
MKM
4
3.0
43.1
10.5
6

27. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
96%
99%
88%
77%
100%
100%
82%
77%
63%
60%
61%
59%
10%
9%
Struktuuritoetused
(ERF, ESF, ÜF)
Fondi maht
MAK (EAFRD)
Kalandusfond (EFF)
Heakskiidetud projektid
Väljamaksed
Norra ja EMP
Šveitsi-Eesti
koostöö
Väljamaksed 2012.a. lõpus
•
Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,32 mld
eurot ehk 78,9% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,64 mld eurot ehk 77,5%
• sh põllumajandustoetusi 0,69 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 85,0%.
•
Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.

28. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

29. Riigikassa likviidsete varade maht kasvas jaanuaris 4,5%
1,600
10.0%
1,400
8.0%
mln EUR
1,200
6.0%
1,000
4.5%
800
2.0%
600
400
1,118
1,055
361
361
2013
lõpp
0
2014
Jaanuar
Stabiliseerimisreserv
•
0.0%
-2.0%
200
•
4.0%
Kassareserv
-4.0%
kogureservi muutus (%)
2014. aasta jaanuari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,48 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
Võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvas likviidsete varade kogumaht 63 mln eurot ehk 4,5%.