6. Jumalateenistuste paigad Hindu templit nimetatakse mandiriks. Kui hindu jõuab templisse, helistab ta kella, andes nii teada, et ta on tulnud palvetama. Hindu templid
7. Stuupad, vatid ja pagoodid Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Stuupad pole seest õõnsad. Templite juurde kuuluvad Buddha kujud ja nikerdused. Külastajad toovad lilli ja puuvilju.
8. Gurdvara (guru uks) Sikhide pühakoda kannab nimetust gurdvara – uks püha raamatu Guru Granth Sahibi juurde. Sisenema peab ilma jalanõudeta ja kaetud peaga. Seda austusest püha raamatu vastu. Seal on ka köök, kus süüakse üldise vendluse märgiks.
9. Mošee Islamiusulised kogunevad jumalateenistuseks mošeesse. Mošee juurde kuulub kõrge torn, mida nimetatakse minaretiks. Minareti rõdult hüüab muezzin usklikke palvele 5 korda päevas. Nad kogunevad ridadesse, näod Meka poole, ning palvetavad. Igas mošees on koht, kus moslemid saavad end enne palvust pesta.
10. Sünagoogid Juudid kogunevad jumalateenistuseks sünagoogi. Seal on kõige tähtsam asi kapp ehk ark, kus hoitakse toorarulle. Keskel on platvorm, kus loetakse kogudusele Toorat. Kuna sünagoog on kõikide kohalike juutide kokkusaamise koht, siis asuvad seal ka klassiruumid,saal ja köök.
11. Kirikud, kabelid ja katedraalid Ehitisi, kuhu kristlased kogunevad jumala-teenistusteks, nimetatakse kirikuteks (kabeliteks). Sõna kabel võib tähendada ka osa suurest kirikust. Katedraal on peakirik suurel maa-alal, kus võib olla hulk väiksemaid pühakodasid.
12.
13. Palvetamine Kõikide religioonide tunnistajad loevad palveid jumalale. Palves on pöördumine jumala poole, jumala kuulamine ja viibimine jumala seltsis. Mõnikord palvetatakse gruppides, mõnikord üksinda. Mõnikord sõnastavad nad oma palve ise, teinekord kasutavad palvetekste.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22. Palverännakud Hadž võetakse ette moslemite aasta 12. kuu 2. nädalal. Valgetesse rüüdesse riietatuna kõnnivad palverändurid Mekas ümber Kaaba templi.