Õpiobjektidest eKoolExpo 2007 seminaril

1. Õpiobjektid
Mart Laanpere
Tallinna Ülikool
1

2. Eellugu
• Tehnoloogiliste uuenduste mõju hariduses: kampaanialained
• Grafoprojektori kiled, diapositiivid, 8-mm õppefilmid
• Ajaproovile vastu pidanud meedia: trükised, plakatid, õpikud, töövihikud
• Esimesed digiõppematerjalid - teie mälestused?
• Õpetlikud juhtumid: EuroPlus Reward ja APStest
2

3. Mis on õpiobjekt
• Õpiobjekti definitsioon:
1994 — Learning Object (W. Hodgins)
2000 — David Wiley: väikesed komponendid, mida võib uuesti kasutada
erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus
2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab
kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses
• Aatomid: informatsiooniobjektid või meediatükid (assets)
• Avaram tõlgendus: õpiobjektiks võib lugeda ka foorumiarutelusid ja
blogipostitusi, õpetaja tagasisidet kodutööle jne
• Õpiobjekti ja õpikeskkonna lahutatavuse printsiip
3

4. Õpiobjekti omadused
• Kättesaadavus (accessibility) — õpiobjekt on kättesaadav ja kasutatav
tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga)
• Koostalitlusvõime (interoperability) — õpiobjekti saab integreerida
erinevatesse õpikeskkondadesse
• Kohandatavus (adaptability) — õpiobjekti on võimalik muuta
• Taaskasutatavus (reusability) — õpiobjekt saab kasutada erinevates
kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates keskkondades
• Kestvus (durability) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused
• Granulaarsus (granularity) — õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks
osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks suuremaks
4

5. Näiteid
• Loodusteaduslikud mudelid (K.Adojaan): mudelid.5dvision.ee
• HotPotatoes testid matemaatikas (A.Veelma):
• Saksa keele harjutused (A.Kesksaar): www.koolielu.edu.ee/anke
• Miksikese töölehed
• Keelekümbluse materjalid: ladu.htk.tlu.ee/digikymblus
• Piiripealsed juhtumid: Krihvel.opetaja.ee, efant
5

6. Õpiobjekti meta-andmed
• Dublin Core (DC): digiraamatukogude kataloogistandard
• Reaktsioon DC piiratusele: Learning Object Metadata (LOM)
• LOM sisaldab järgmisi andmete kategooriaid: General, Lifecycle,
Metametadata, Technical, Eduational, Rights, Relation, Annotation,
Classification
• “Educational” kategooria sisaldab järgmisi välju: õpiobjekti tüüp, kasutaja roll,
interaktiivsus, kontekst, raskusaste, sihtrühm jne
• Õpiobjektide tüübid: tunnikava, harjutus, esitlus, simulatsioon, eksam,
testipank, testiküsimus, demonstratsioon, õpijuhis, kursus jne.
6

7. Õpiobjektide hoidmine ja otsimine
• Õpiobjaktide ait (repository) vs. kataloog (referratory)
• Näited: MERLOT (merlot.org), Connexions (cnx.org), OER Commons
(oercommons.org), Calibrate, WikiBooks
• Õpikukirjastajate (WSOY, Koolibri, Avita) ja suurte sisuvaldajate (BBC)
repositooriumid
• Õpiobjektide otsimine: lihtpäring, komplekspäring, föderatiivpäring
• Probleemid: kes sisestab metaandmed, kes tagab kvaliteedi, kuidas tagada
intellektuaalomandi õiguste kaitse
• Eestis: Õppiv Tiiger strateegias sees, uus Koolielu tulemas, nähtamatu ait
7

8. Õpiobjektide meisterdamise vahendid
• Klassika (kallis, aega ja oskusi nõudev): MacroMedia Flash, Dreamweaver jt
• Flash-mallid: keelekümbluse miljonimäng ja dialoogid
• Ekraanivideod (ScreenCast): Jing (lae tasuta alla: jingproject.com)
• Ristsõnad ja enesetestid: HotPotatoes (lae tasuta alla: hotpot.uvic.ca)
• Veebikonspektid: eXe (lae tasuta alla exelearning.org)
• Koostöös veebipõhiste õppematerjalide loomine: lemill.net (tasuta liitumine)
• Testide koostamine: TATS (tasuta liitumine: ait.opetaja.ee/tats)
8

9. LeMill.net
• Loodud EL 6.raamkava projekti Calibrate raames TLÜ HTK, soome ja ungari
partnerite koostöös; metafoor: kooliraamatukogu
• Neli sektsiooni: Materjalid, Meetodid, Vahendid ja Kogukond
• Materjalide all saab otsida ja lisada meediafaile, viiteid ja õppematerjale
• Õppematerjalide tüübid LeMillis: veebileht, harjutus (valikvastused, lünktekst),
esitlus, PILOT
• Materjale saab siduda suurematesse komplektidesse (kollektsioon)
• Tiigrihüppe poolt tulemas konkurss digi-õppematerjalide kasutamiset
kirjeldavate õpilugude kogumiseks LeMilli
9

10. Õpiobjektide litsentsid
• (c) Copyright (kõik õigused reserveeritud) vs. Copyleft (õigustest loobutud)
• Paindlikum litsents: Creative Commons (vt. creativecommons.org,
creativecommons.galerii.ee), osad õigused reserveeritud (some rights
reserved)
• Creative Commons (CC) annab viis põhiõigust igale õpiobjekti kasutajale:
kopeerida, levitada, esitleda avalikult, muuta, teha oma versioon
• Lisaklauslid: BY (viita autorile), NC (üksnes mittekommertslik kasutus), SA
(nakkav litsents)
• Näited: Flickr, LeMill
10

11. Mis edasi saab?
• Elektroonilised töövihikud?
• Digitaalsed õpikutükkide andmebaasid?
• Õppematerjalide turuplats, otsemüük (iTunesStore-tüüpi)?
• Õpiobjektid lähevad moest?
• Vabavere!
11