Ettekanne kutsekoolide juhtidele ja haridustehnoloogidele Ojako turismitalus 6.mail 2010

1. Kuidas rakendada tehnoloogiat
hariduses ja
haridustehnoloogiat?
Mart Laanpere
Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi
haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Kava

3. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus

4. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus
Kooli tulevikustsenaariumid

5. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus

6. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome

7. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome
Põhikooli lõpetaja pädevused

8. Kava
Tulevikuvisioonid minevikus
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome
Põhikooli lõpetaja pädevused
RÕK 2011

9. Tulevik minevikus

10. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul

11. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul
Millest loodeti ühiskonna arengumootorit:

12. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul
Millest loodeti ühiskonna arengumootorit:
tehnoloogia (raudteed, sõiduvahendid)

13. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul
Millest loodeti ühiskonna arengumootorit:
tehnoloogia (raudteed, sõiduvahendid)
sotsiaalne reform (õiglasem ühiskonnakorraldus)

14. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul
Millest loodeti ühiskonna arengumootorit:
tehnoloogia (raudteed, sõiduvahendid)
sotsiaalne reform (õiglasem ühiskonnakorraldus)
filosoofia (teadus)

15. Tulevik minevikus
XX sajandi tagasivaate näitus Kopenhaagenis: lootuste aeg
eelmise sajandi algul
Millest loodeti ühiskonna arengumootorit:
tehnoloogia (raudteed, sõiduvahendid)
sotsiaalne reform (õiglasem ühiskonnakorraldus)
filosoofia (teadus)
Mis on XXI sajandi haridussüsteemi arengumootor:
struktuurireform, pedagoogikateooriad, tehnoloogia?

16. Kooli tulevikustsenaariumid

17. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):

18. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid

19. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist

20. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)

21. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon

22. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
Koolide kadumine (de-schooling)

23. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
Koolide kadumine (de-schooling)
Turumudel või õpivõrgustikud

24. Tuleviku tegemisest

25. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte

26. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda

27. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid

28. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid
Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne
tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos
tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale,
õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.

29. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid
Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne
tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos
tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale,
õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.

30. Õpikeskkond enne ja nüüd

31. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates

32. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond

33. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond

34. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul

35. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem

36. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem
5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond

37. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem
5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond

39. Süsteemne mudel
Tugi
Kontekst
Kasutajad
Tarkvara, infosüsteem
IKT infrastruktuur

40. Tehnoloogia roll
Technology is an answer! What was the
question?
Kasahstani kogemus: tõesta, et arvutite
kasutamine tõstab keskmist hinnet!
Õpikeskkonna radikaalne muutus süsteemseks
ainult siis kui kaasneb õpikäsituse,
õppekorralduse jne muutus (õpik tõi kaasa
teistsugused õpitulemused kui Sokratesel)
Ergo: IT-uuendusest ei piisa, vaja laiemat
vaadet

41. Õppimine kui teadmusloome

42. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine

43. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)

44. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte,
mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida

45. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte,
mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida
Web2.0 revolutsioon: igaüks on autor (blogid, wiki,
sotsiaalsed võrgustikud, sisu jagamine)

46. Muutustrendid kihiti

47. Muutustrendid kihiti
Infra: arvutiklassidest ODPS suunas, ühendatus

48. Muutustrendid kihiti
Infra: arvutiklassidest ODPS suunas, ühendatus
Soft: pilveraalindus, semantiline koosvõime

49. Muutustrendid kihiti
Infra: arvutiklassidest ODPS suunas, ühendatus
Soft: pilveraalindus, semantiline koosvõime
Kasutajad: igaüks on asjatundja

50. Muutustrendid kihiti
Infra: arvutiklassidest ODPS suunas, ühendatus
Soft: pilveraalindus, semantiline koosvõime
Kasutajad: igaüks on asjatundja
Kontekst: õppekava elulähedaseks,
väljundipõhiseks

51. Muutustrendid kihiti
Infra: arvutiklassidest ODPS suunas, ühendatus
Soft: pilveraalindus, semantiline koosvõime
Kasutajad: igaüks on asjatundja
Kontekst: õppekava elulähedaseks,
väljundipõhiseks
Tugi: innovatsiooni juhtimine, haridustehnoloog

52. Kes on haridustehnoloog
Kes ta ei ole: süsadmin, hooldustehnik,
tarkvara-arendaja, sekretär...
Haridustehnoloogi pädevusvaldkonnad:
Õpidisain, õpetamismetoodika
Õpikeskkonna kujundamine, haldamine
Nõustamine, koolitus, teadmushaldus
Innovatsiooni- ja projektijuhtimine
Analüüs, uuringud, evalvatsioon

53. Mis on haridustehnoloogia
Educational technology, learning technology
Haridusteadus:
Didaktika, teadmusloome, õpikeskkond
Infotehnoloogia:
Meedia, infosüsteemid, koosvõime
Erinevad sisendid (nt. TÜ LDL)

54. Haridustehnoloogi kutse
EQF: Euroopa kvalifikatsiooniraamistik
Haridustehnoloogi kutsestandard:
1-4 tase: õpetajad
5-6 tase: haridustehnoloog
7-8 tase: haridustehnoloogia U&A

55. Kuidas rakendada
tehnoloogiat hariduses
Innovatsiooni difusioon (Rogers)
Moore’i kuristik
Tehnoloogia omaksvõtu mudelid
Kohalikud eeskujud, innustajad
Kogemuse jagamine, jagamise kultuur
Haridustehnoloog kui innovatsioonijuht

56. Uus õppekava TLÜs
Haridustehnoloogia magistriõppekava:
Projektijuhtimine, uurimismeetodid
Areng ja õppimine, Andragoogika
Suunad: Õppedisain või IKT arendus
Portfoolio-põhine VÕTA, praktika
Magistritöö