2. Kava
• IKT ja kool: külalisabielu?
• Koolijuhi vaade: kulu või investeering?
• IKT ja pedagoogiline innovatsioon
• IKT trendid hariduses: Horizon raport
• Kooli IKT kihiline mudel
• IKT arenduse strateegiline planeerimine koolis
3. Eesti hariduse IKT-edulugu
• Tiigrihüpe viis meid 2000-2006 esirinda
• 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA’09)
• Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja
internetile on hea: 6.koht maailmas
• Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei
sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast
• Globe ja eTwinning programmides torkasid
Eesti koolid silma suure aktiivsusega
4. IKT ja kool: külalisabielu?
• Rip van Winkle: eestiaegne matemaatika-
õpetaja saaks tänases koolis töötada
• Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise
• Arvutid on pagendatud arvutiklassi või
õpetajalauale, sülearvuteid koolis ei näe
• Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud
entusiastidest õpetajad
• Väidan: IKT on põhjalikult muutnud vaid kooli
haldust ja sise/väliskommunikatsiooni
5. Koolijuhi vaade
• Kas IKT on kulu või investeering?
• Palgafondi kokkuhoid tänu IKT investeeringule
on küsitav eesmärk
• Aga õpitulemuste paranemine?
• R.Clark: meedium ei mõjuta õpitulemusi
• T.Russell: Statistiliselt ebaolulise erinevuse
fenomen
• Miks siis üldse pingutada?
6. IKT ja pedagoogiline innovatsioon
• Rooma klubi (1979): innovaatiline õppimine
• Õppimise 3 metafoori: õppimine kui
omandamine, osalemine või loomine?
• Muutus õppimiskäsituses: IKT kaasabil koostöös
teadmusloome, probleem- ja projektõpe
• Näide: Quest2Learn kool New Yorkis
• Läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon RÕK’11
• Eesti elukestva õppe strateegia: arengu- &
koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond &
innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis
8. Üleminekud sotsio-tehnilistes
süsteemides
(Geels 2002)
Tehnoloogiline maastik
Sotsio-tehniline
režiim /
paradigma
Nišid
Sotsio-tehniline režiim on
suhteliselt stabiilne
Katsetused ja areng toimub erinevates
suundades, uued ideed akumuleeruvad
Turg
Teadus
Poliitika
Tehnika
Kultuur
Uued ideed koonduvad ja
moodustavad uue dominandi
Uus konfiguratsioon teeb
läbimurde, muudab režiimi
Uus režiim mõjutab
tehn. maastikku
Muutused tehn. maastikul
survestavad režiimi
9. Digitaalsete õpisüsteemide põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised
lähtekohad
Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused,
testid
Õppematerjalide
jagamine
Looming, koostöö
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja
internet kodus
Igal pool: mobiilne
personaalne seade
10. Kooli IKT auditi kihiline mudel
Õppe-ja kasvatustöö Haldus
Tugi Haridustehnoloog IT-spetsialist või sisseostetud teenus
Pädevused Õpetaja digipädevuste mudel
Õpilastel: õpitulemused RÕKis
Koolijuhile ISTE NETS pädevusmudel
Teistel töötajatel: ECDL, digiturve
Sisu Kirjastused (e-õpik, e-töövihik)
Õpetajate loodu: Koolielu, LeMill
Seadused, aktid, reeglid, juhised
Omavalitsuse dokumendiregister
Teenused E-õppekeskkond: VIKO, Moodle
Havike: blogi, wiki, LimeSurvey
Avatud veeb: blogi, wiki, e-ajaleht
Kooli veeb, siseveeb, ID- ja failihaldus
E-kool, foorum, listid, Skype
EHIS, KIS, dokumendihaldus
Tarkvara Kontoritarkvara: Bill vs Linus
Multimeedia-tarkvara
Eritarkvara: CNC, CAD, robootika
Op.süsteem: Windows vs. Linux
Kontoritarkvara
Raamatukogu, raamatupidamine
Taristu Arvutiklass, Wifi, 1:1
arvutikasutus
Admin arvutid, välisühendus, ID
11. Kooli IKT arengukava koostamine
• 3 aastase tsükliga: tulevaks aastaks
detailne, ületulevaks üldist laadi ja
kolmandaks aastaks visandlik arengukava
• Koostamine: meeskonnatöös, kaasates
eksperte ja erinevaid huvigruppe
(õpilased, vanemad, ettevõtjad)
• Iga radikaalse uuenduse võiks eelnevalt
pilootprojektina läbi katsetada