1. Globaalne maailm ja meie Georg ja Sirje Aher 18.11.2009

2. Rahvastiku kasv Inimkonna ohjeldamatu juurdekasv see, mis seab planeet Maa kõige suuremasse ohtu. Me toitume, raiskame ressursse, reostame keskkonda ja sekkume ökosüsteemide toimimisse.

3. Inimeste arvu kasv Maal 1999 1974 1961 1927 1804

4. Maailma rahvastiku jaotumine

5. Rahvastiku kasvu prognoos

6. Arvud näitavad inimesi ruutkilomeetril Rahvastiku tihedus maailmas riigiti aastal 2006

7. Rahvaarv Aafrikas ÜRO teatel on Aafrika rahvaarv viimase 27 aasta jooksul kahekordistunud ning ületab nüüd miljardi piiri. Kui praegu elab Aafrikas umbes miljard inimest, siis aastaks 2050 kasvab see arv prognoosi järgi 1,9 miljardini. Maailmas kokku elab praegu umbes 6,8 miljardit http://www.epl.ee/artikkel/483000

8. Rahvaarv Aafrikas ÜRO rahvastikufondi juht Thoraya Obeid andmetel , on rahvaarvu plahvatusliku kasvu põhjuseks on naiste piiratud võimalused peret planeerida. Tema sõnul kasvab elanikkond kõige kiiremini Nigeerias ja Ugandas. http://www.epl.ee/artikkel/483000

9. Linnastumine 200 aastat tagasi elas linnades vaid 3% inimestest. Veel 1950. aastal elas linnades 30% Maa rahvastikust.

10. Linnastumine Alates 2006 aastast elab linnades juba pool Maa rahvastikust Arvatavalt elab Maa elanikest 2030 aastal linnades ca 60% ning 2040 ca 65 % s.o 5,5 miljardit inimest 1990 aastal elas kogu planeedil 5,3 miljardit inimest

11. Linnastumine linnaelanikest 80% elab vaestes riikides iga nädalaga lisandub 1 miljon linnaelanikku. Enamus nendest elab Aasias või Aafrikas Aastal 2030 elab 4/5 linnaelanikest arengumaades

12. Maailma kolm kõige kiiremini kasvavat linna 1975 2007 2025 22,5 15,9 4,4 Delhi, India 22,0 13,5 2,2 Dhaka, Bangladesh 12,1 19,1 4,0 Karachi, Pakistan

13. Dharavi slumm Mumbais. Siin elab ligi miljon inimest. Vanimad suguvõsad on siin elanud neli sugupõlve http://s.ngm.com/2007/05/dharavi-mumbai-slum/img/dharavi-industry-615.jpg

14. Slummide osakaal erinevate riikide linnades Mida tumedam värv, seda suurem on slummide osakaal antud riigi linnades

15. Slummide elanikud 2030 aastal elab linnade slumides ca 2 miljardit inimest

16. Curtiba linnatransport http://eroundlake.com/blog/uploaded_images/brazil-718651.jpg

17. http://www.planum.net/topics/clip/images/TR%2004%20Curitiba%20Brazil_jpg.jpg

18. Karjakasvatus on üks põhilisi Amazonase vihmametsade hävimise põhjuseid http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Global_Warming/amazoncattlepasture-644883-ga.jpg

19. Vihmametsade häving Kui metsaraie ja globaalne soojenemine jätkuvad samas tempos, siis on aastal 2030 järgi vaid pool Amazonase vihmametsadest. Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine on toimunud Aasias, seda eriti Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud üle 40%. Indoneesias on metsaraie kuni 80% ulatuses illegaalne või osasid seadusi eirav.

21. Sahaara kõrb hõlmab 8 % maismaa pindalast http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Sahara_satellite_hires.jpg/800px-Sahara_satellite_hires.jpg

22. Sahaara võib tulevikus toota Euroopale elektrienergiat http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Habitat/saharacamelcaravan-755838-ga.jpg

23. Euroopat hakkab elektriga varustama Sahara kõrb? Tosinast ettevõttest moodustunud konsortsium Desertec Industrial Initiative, kuhu teiste seas kuuluvad Siemens ja Deutsche Bank, kavatseb Sahara päikeseenergia Euroopale koju kätte tuua. Projekti juures kasutatavat tehnoloogiat tuntakse „kontsentreeritud päikeseenergiana”, mille juures rakendatakse päikesekiiri vedelikumahutile koondavaid peegleid. Väga kõrgetele temperatuuridele kuumutatud vedelik ajab ringi turbiine ja toodab elektrivoolu. http://forte.delfi.ee/news/teadus/

24. Maailma rohtlad http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Habitat/Grassland/map-world-grasslands-580.jpg

25. Prügiväli Barrowi rannikul Alaskas http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Global_Warming/alaskadump-450076-001-ga.jpg

26. Kalanduse globaalne kollaps Teadlaste väitel võivad selle sajandi keskpaigas ookeanidest ja meredest kaduda praktiliselt kõik kalad, kui ülepüüdmine ja mereloomade elupaikade hävitamine ei lõppe. Kui kalanduse globaalne kollaps peaks aset leidma, siis tähendaks see mere ökosüsteemidele sama, mis imetajate väljasuremine maismaal elutsevatele ökosüsteemidele.

27. Kalanduse kollaps

28. http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Habitat/Over_Fishery/10-by-catch-throw-1055388-ga.jpg

29. Kui tursapüük jätkub praeguses mahus, siis aastaks 2022 pole meil enam ühtegi turska tõdeb merebioloog Enric Sala http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Habitat/Over_Fishery/01-fish-dead-689664-ga.jpg

30. Toidupuudus maailmas Iga kuue sekundi järel sureb maailmas üks laps nälga, kuuendik planeedi elanikkonnast on näljas või alatoidetud „Kuu aega tagasi toimunud ekspertide kohtumisel jõuti järelduseni, et Maal on olemas looduslikud ressursid ja tehnoloogia, et toota toitu kõigile ka aastal 2050, kui tuleb toita üheksa miljardit inimest – toota 70% praegusest rohkem. http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Roomas_%C3%BCritatakse_n%C3%A4ljale_piiri_panna_.aid-6310

31. Nälg USA-s USA põllumajandusministeeriumi tehtud uuring näitas, et nälg vaevab üha suuremat hulka ameeriklasi. Raportis seisab, et iga kuues perekond on viimase aastaga jõudnud olukorda, kus neil ei ole piisavalt raha söögi ostmiseks, kirjutab AFP. Kokku on see 15 protsenti majapidamistest. Ajutiselt nälga nägevate perekondade arv on aastaga kasvanud 11 protsenti. Põllumajandusministeeriumi andmetel nägi nii suur hulk ameeriklasi viimati nälga 1995. aastal.

32. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18C praeguse +15 C asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.

33. Süsinikdioksiid

34. Co2 hulga kasv atmosfääris Kui CO2 hulk atmosfääris tõuseb 450 ppm aastas, siis tõenäoliselt Gröönimaa ning Antarktika lääneosa jäämassid sulavad. Praegu tõus on 2 ppm aastas (ppm- parts per million - miljondikosa)

35. Co2hulga kasv atmosfääris Viimase 650 000 aasta jooksul on CO2 hulk kõikunud vahemikus 180-300 ppm. Praegune hulk atmosfääris on 380 ppm. Nii kõrge pole see näitaja olnud viimase 3 miljoni aasta jooksul

36. Metaan CH4 Metaan eraldub märgaladest, samuti riisipõldudest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.

37. Metaan Metaan tekib looduslikult ka merepõhjas tänu lagunemisprotsessidele. 2008.aastal avaldatud uurimuse põhjal on metaani merealused varud hakanud Siberiga piirnevatel aladel juba eralduma. Merepõhja metaanivarusid hinnatakse suuremaks, kui CO2 varu kogu maailma kivisöena.

38. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.

39. Osoon O3ja veeaur Osooni võimel neelata ultraviolettkiirgust põhineb atmosfääri ülakihtides asuva osooni kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu. Veeaur H2Oon kasvuhooneeffekti põhjustaja umbes 36- 70 % ulatuses. Veeaur püsib atmosfääris ca 7-10 päeva. Inimtegevus veeauru kasvuhooneefekti otseselt ei lisa, suurendab seda kaudselt läbi kliima soojenemise.

40. Maa temperatuuri muutused viimase 20000 aasta jooksul

41. Väike jääaeag Hendrick Avercampi (1585–1634) maal Jäämaastik (IJsvermaak)

42. Temperatuuride muutused 1880 - 2000 Allikas: NASA Research News: 2006 Was Earth's Fifth Warmest Year, vom 8. Februar 07

43. Maa õhutemperatuuri muutused

44. Kliima soojenemine Praegusest soojemaid perioode on Maa ajaloos olnud jääaegade vahel 125 000 ja 3 000 000 aastat tagasi. Probleem on soojenemise kiiruses. Nii kiirest soojenemisest ei ole leitud märke viimase 50 miljoni aasta jooksul. Jääaegade järgsel perioodil on temperatuur tõusnud 4-7 kraadi 5000 aasta jooksul. Praegu on ennustatav 5 kraadine temperatuuri tõus ca 100 aasta jooksul. Näiteks Põhja Ameerika arktilised alad on soojenenud 3 kraadi võrra kõigest viimase 30 aasta jooksul-

45. Kliima soojenemise võimalikud mõjud Maa temperatuuri tõus juba kahe kraadi võrra võib põhjustada aastaks 2050 kuni ¼ taime ja loomaliikide väljasuremise. Ökosüsteemidest on eriti ohustatud korallrifid, arktilised piirkonnad ja parasvöötme ning troopilised metsad.

46. Kliima soojenemise võimalikud mõjud Maailmamere pind võib vee soojuspaisumise ning jääliustike sulamise tõttu tõusta 10-90 cm. Liustike sulamine võib mõjutada Golfi hoovuse liikumist

47. Kliimamuutuse tagajärjed Kliimamuutuste tagajärjel peab ligikaudu 75 miljonit Vaikse ookeani saarte elanikku lahkuma oma kodudest aastaks 2050. Vaikse ookeani saarte elanikud on kliimamuutuste efekti juba omal nahal tunda saanud, sest toitu ja joogivett piirkonnas on vähem, malaariajuhtumeid on rohkem ja sagenenud on ka tormide ning üleujutuste hulk. (Bonnie Malkin ;Telegraph.)

48. Kliimamuutuse tagajärjed Paljud inimesed on sunnitud kolima uutele kõrgematele saartele või oma kodusaare kõrgematele osadele; otsima uusi kaevukohti, sest vanad kaevud ujutatakse merevee poolt üle ja muutma igapäevaseid toimetulekumustreid. Paljude saarte elanikest saavad üsna tõenäoliselt rahvusvahelised kliimapõgenikud, kui arenenud ja rikkad riigid ei võta ette suuri muutuseid keskkonnahoidliku käitumise osas, eriti kasvuhoonegaaside emissioonide osas.

49. Tornaado hävitustöö, Missouri osariigis 2003.a. tornaadode kahju kolmes osariigis 2,2 miljardit $ http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Natural_Disaster/tornadocleanup-72535795-ga.jpg

50. Orkaan Katrina hävitas augustis 2005 pea täielikult New Orleans linna Louisianas. Hukkus 1800 inimest kahju 81 miljardit$ http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Natural_Disaster/katrinatwoweeksafter-1007645-ga.jpg

51. Ökoloogiline jalajälg Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa 6,5 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 2,1 globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,5 gha/in a. See tähendab, et me elame teiste maakera piirkondade ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja kolme maakera!

52. Ökoloogiline jalajälg Inimkond ületas maakera taastootmise piiri 1980. aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23 protsenti rohkem loodusressursse, kui maakera suutis taastoota. Loodusressursse jääb üha vähemaks, ja mitte ainult fossiilseid kütuseid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud.

54. Ökoloogiline jalajälg 25.september oli 2009. aasta the Earth Overshoot Day. See tähendab, et inimkond oli selleks päevaks ära kasutanud ressursid, mida loodus saab pakkuda aastaks 2009. Võrreldes eelmise 2008. aastaga on see päev 2 päeva hilisemaks nihkunud.

55. Ookeanide hapestumine Maailma ookeanid imevad endasse atmosfäärist suurel hulgal süsihappegaasi. Mida rohkem on CO2 atmosfääris, seda happelisemaks ookean muutub. Selle tulemusena muutub ookeani keemia 100 korda kiiremini kui tööstuslikule ajale eelnenud 650 000 aasta jooksul.

56. Ookeanide hapestumine Suurenenud happelisus võib takistada karbonaatkestade ja skeletistruktuuride moodustamist paljudel erinevatel mereorganismidel alates korallidest kuni karpideni välja. Teadlased usuvad, et ookeani hapestumine takistab lubjastumist paljudel mereselgrootutel vastse- ja noorstaadiumi kriitilisetel etappidel. http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/7_keskkonnaprobleemi%2C_mis_on_osutunud_arvatust_suuremaks_II_osa.aid-5149

57. Veekriis Maailmas puudub ligikaudu ühel inimesel kaheksast ligipääs ohutule veetagavarale ja selle tulemusena sureb iga päev 4500 last. Pooled maailma haiglavooditest on hõivatud patsientide poolt, kes põevad saastatud veest põhjustatud või seotud haigusi (nagu malaaria või düsenteeria).

58. Mekongi jõe üleujutus Laoses 2008 aasta suvel veetase tõusis ligi 14 meetrit http://environment.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Environment/Images/Natural_Disaster/Floods/laos-flood-1050392-ga.jpg