1. Elupaigad ja nende kaitse Sirje ja Georg Aher 08 - 09. 01. 2009

2. ELUKESKKONNAD

6. Kohastumised õhus liikumiseks Suled Õõnsad luud, Kopsud õhukottidega Tugevad rinnalihased Intensiivne ainevahetus LINNUD

7. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Esi- ja tagajäsemete vahel, keha külgedel lennunahk, mis võimaldab planeerida

8. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon

10. Kohastumised õhus liikumiseks Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.

11. Kohastumised õhus liikumiseks Mõningatel mardikate liikidel on kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.

12. Kohastumised eluks õhus Mis lind on pildil? Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus? Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?

13. PÄEVASURU Macroglossum stellatarum

14. Toitumine õhus

16. LÕHE http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Atlantischer_Lachs.jpg

17. Kalade soomused http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/RhodeusSericeusScales.JPG

18. Lõpused http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Branchies.png

19. Hallhüljes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/86/Grey_seals_rhossili_2.jpg

23. Biotoop Biotoop on sel juhul loomakoosluse elupaigaks ning taimekoosluse kasvukohaks , biotoopi asustab teatav elukooslus ( biotsönoos ). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju . http://www.envir.ee/loodus/9page.html

26. Lihtsa ökosüsteemi mudel Soojusena hajuv energia Soojusena hajuv energia Produtsentide poolt omastamata energia

27. Ökosüsteemi komponendid Eluta keskkond Taimed Taim- toidulised loomad Kiskjad, parasiidid Lagundajad Toitumissuhete osalised Funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

28. Ökosüsteemi ehitus ÖKOSÜSTEEM ELUTA KOMPONENT ÖKOTOOP ELUS KOMPONENT ELUKOOSLUS ELUKESKKOND JA SELLEST TULENEVAD MÕJUD ERI LIIKIDE POPULATSI-OONID

29. ISEREGULATSIOON POPULATSIOONIS Toidu hulk Sündimus Konkurents Parasiidid Haigused Populatsiooni arvukus Suremus

58. Ökoloogiline püramiid Ö KOLOOGILINE P Ü RAMIID KOOSNEB TROOFILISTEST EHK TOITUMISTASEMETEST

61. Ökoloogiline püramiid

64. Ökoloogiline püramiid

65. Ökoloogiline püramiid Tippkiskjad Eesti faunas : hunt, ilves,karu, kotkad,

66. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Rangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu direktiivide täitmine. Otseselt klassikalise looduskaitsega tegelevad Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv ).

67. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.

68. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000 , mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.

69. Peamised looduskaitse konventsioonid millega Eesti on liitunud : Ramsari konventsioon rahvusvaheliste märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena; Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta; Läänemere piirkonna merekeskkonna kaits e konventsioon - HELCOM; CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ehk Rio de Janeiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.

70. KAITSEALAD Eesti maismaast on kaitse all 17,9% (koos Peipsi ja Võrtsjärve kaitsealuse pinnaga 18,9%). Kõige suurem kaitsealuse maa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja kõige väiksem Põlvamaal (ca 9%).

71. ELUPAIGAD Elupaikadest on protsentuaalselt kõige enam kaitse all rannikuelupaiku, soid, looduslikke rohumaid ja siseveekogusid. Rangeima kaitse all olevate elupaikade seas on enim soid .