2. Uurimus – kujutab endast töö tulemust, mille käigus probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratooriumis, looduses või ankeetküsitluse teel) ja nende analüüs ning arutletakse, mis tulemustest järeldub. Ülevaade – annab uuemaaegse (vajadusel ka vanema) ilmunud kirjanduse põhjal ülevaate mõne vastava eriala olulise uurimisprobleemi läbiuuritud seisust, teiste autorite poolt tänaseks tehtud järeldustest, üldistab senisaavutatu ja kujundab seisukoha probleemi edasise uurimise seisukohalt oluliste prioriteetide kohta.
3.
4. See on küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Kogu järgnev töö ongi probleemile vastuse leidmine. Probleemi püstitamisel: Määratletakse uurimisobjekt Piiritletakse muutuja Probleemi püstitamine
5. Taustinformatsiooni kogumine Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Kui me koostame väitekirjapõhist uurimistööd, siis paigutame ülevaate “Sissejuhatuse” järel ning “Materjali ja metoodika” ette eraldi peatüki “Probleemi teoreetiline taust”. Vajadusel jaotatakse see omakorda alapeatükkideks.
6. Hüpoteesi sõnastamine Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Hüpoteesi sõnastamisel on oluline arvestada eelnevalt teadaolevaid fakte. Oletused, mida teeme igapäevaelus ettetulevate probleemide suhtes, ei ole teaduslikud hüpoteesid
10. Pealkirja alla tuleb ülevaade , milles antakse lühidalt teada töö eesmärk, katse või vaatluse kestus, uurimisobjekti nimetus, püstitatud probleem, oluliseim saadud tulemus. Ülevaate paigutus on keskele, valgete servade laius olgu 4 cm. Teksti parempoolne serv peab olema silutud. Eelmise ja järgmise osa vahe peaks olema 2 reavahet intervalliga 1,5. Kasutada fonti Times New Roman 10.
11. Sissejuhatus … hõlmab endas lühivarianti peatükist “Probleemi teoreetiline taust”. (Siin esitatud andmed teiste autorite analoogsetest uurimustest on autoriõigusega kaitstud ja tuleb viidata kasutatud allikate nimistus.) Sissejuhatus antakse ülevaade, kuidas autor jõudis antud teemani ja probleemi püstitamiseni.
12.
13. Tulemused ja arutelu Esitatakse vaid need tulemused, mis on vaja esitatud küsimusele või püstitatud probleemile vastamiseks. Vältida liigset “sõnavahtu”. NB! Artiklites pole kombeks arutada laiemaid probleeme kui see, millele antud tulemused viitavad. Tulemused esitatakse numbriliselt, arutelus räägitakse kvalitatiivsel tasemel ja üldistatult. Ka arutelus ilmnenud teiste autorite analoogsed uurimustulemused tuleb katta viidetega. Lõppsõnana esitada järeldus, kas hüpotees pidas paika või mitte.
14. Kirjandus või kasutatud allikad Tuuakse ära töös viidatud kirjandusallikate täielikud kirjed (tavaliselt alfabeetilises järjekorras). Peamine on kasutada täpselt ühte stiili ja vormi kõigi viidete puhul. NB! Ka tekstiosade vahele paigutatud tabelid ja joonised tuleb samas tekstis viidata.