2. Iseloomustavad kriteeriumid
Korduvad motoorsed tikid.
Haiguse ajal on esinenud rohkem kui üks
vokaalne tik, kuid need ei pea esinema
üheaegselt.
Haigus algab enne 18.eluaastat.
Kestab rohkem, kui aasta, kusjuures
tikivaba periood ei tohi olla rohkem, kui
kolm järjestikust kuud.
3. Iseloomustavad kriteeriumid
(2)
Märkimisväärne kurnatus või olulised
häired sotsiaal- või töösfääris.
Tikkide anatoomiline
piirkond, arv, sagedus, komplekssus ja
raskus on aja jooksul muutuvad.
Välistada tuleb intoksikatsioon
psühhoaktiivsete ainetega või
kesknärvisüsteemi haigus.
4. Tikid
Tikid tekivad äkki, on ebarütmilised ja sarnase
mustriga vastutahtelised liigutused.
1. Motoorsed tikid – silmade
pilgutamine, õlgade kehitamine, hüppamine
või kopropraksia.
2. Vokaalsed tikid –
nuhutamine, norsatamine, köhatus, haugatu
s. Komplekssete vokaalsete tikkide hulka
kuuluvad koprolaalia, ehholaalia, palilaalia.
5. Tikid (2)
Kõige sagedamini tekivad tikid 5-19 vanuselt.
Poistel esineb neid 3-4 korda rohkem kui
tüdrukutel.
GTS kestab kogu elu ja sageli selle raskus elu
jooksul kasvab-kahaneb.
Tikid võivad ägeneda viha või stressi toimel
ning väheneda magamise ning mõne
kaasakiskuva tegevuse ajal. Tahtlikult saab
neid mõnedeks minutiteks ja tundideks alla
suruda.
6. Patogenees
Patogenees on ebaselge.
Varasemad teooriad keskendusid
geneetikale ja läbipõetud streptokokk-
infektsioonile.
7. Farmakoteraapia
Rakendada haigetel, kellel esineb oluline
puue igapäevaelu toimetulekul ja neil, kes
võivad end vigastada.
Tihedas koostöös lapsevanemate ja lapsega
tuleb kavandada multidistsiplinaarne
raviprogramm.
Varane ravi alustamine ei muuda haiguse
loomulikku kulgu.
Oluline on patsienti ja tema perekonda
teavitada, et GTS ei ole psühholoogiline
probleem.
8. Farmakoteraapia (2)
1. Klonidiin - kasutada esmasravimina vältimaks
või edasi lükkamaks neuroleptikumide
kasutamist.
Algannus 0,05 – 0,1 mg, annust
suurendatakse 0,025- 0,05 mg võrra
nädalas, tavaliselt on efektiivne annus 0,3 mg
päevas.
Kõrvaltoimed - ortostaatiline hüpotensioon ja
sedatsioon (ravi alguses).
9. Farmakoteraapia (3)
2. Pimosiid ja haloperidool on võrdselt
efektiivsed.
Kõrvaltoime – probleemiks on
hilisdüskineesiate teke.
3. Neuroleptikumid
manustada minimaalne efektiivne annus
ja perioodiliselt tuleks katsetada ravi
ärajätmise võimalusi.
12. Kasutatud kirjandus
Kaasik, A. E. (toim.) (1997). Neuroloogia
taskuraamat. Tallinn: AS Medicina.
Zaidat, O. O., Lerner, J. A. (2004).
Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: AS
Medicina.
