1. „TERMINIÕPETUS”tiiu erelt Anna Elisabeth Vaher Aleksandra Zeregelja Margareth Kimm WRT- 2

2. Mis on terminoloogia? Ontoloogilises tähenduses mõistetakse terminoloogiana mingil erialal tarvitatavate oskussõnade hulka. Gnoseoloogilises mõttes on terminoloogia kõigepealt õpetus oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest.

3. Peale selle eristatakse terminoloogiat rakendusala ulatuse järgi.

5. Üldkeel on kirjakeele tuumosa, mida ühisvarana vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond.

6. NÄIDE OSKUS- JA ÜLDKEELEST Haige manustab ravimit peroraalselt. Ants võtab rohtu.

8. NÄITEKS INFARKTMeditsiinikeeles märgib see elundi või selle osa kärbust. Üldkeeles on sõna tähendus kitsenenud ainult südameinfarkti peale.

17. Teiste keelte mõjud jõuavad eesti keeles kokku ja annavad ühe mõiste tarvis mitu terminivarianti.

18. Variandid tekivad puhtkeelelistel põhjustel.NÄITEKS valu seljas - seljavalu

20. Kui spetsialist tunneb rahvusvahelisi termineid, on tal kergem lugeda võõrkeelset erialakirjandust.

21. Rahvusvahelised terminid kergendavad spetsialistide suhtlust

23. Arvestada mõiste tarvitamise ulatust.

25. Võtta võõrterminid igal pool seal, kus mõiste on tihedasti seotud ühe kindla rahvaga.

27. lihttüvisõnad (lakk, aken)

28. tuletised (ehitis, vormindama)

29. liitsõnad (roomikauto, isikuandmed)

30. Sõnaühendid (helikindel sein, kohtulahendit avalikus-tama, otsust tühistama)

35. Suguluskeeltelt –kuva,mehu

36. Vanakreeka ja ladina keelest või liiderkeelest – inglise keelest: fail, link, sait, server

37. Tsitaatlaenud: boutique, mainstream,de iure jne

39. Tähenduslaenud: olemasolevatele sõnadele laenatakse uus tähendus kodu – window

41. Universaalsed: mikro-, hüper-, -loogia, -noomia

43. Kokku-lahkukirjutuses

47. Kerghääldatavus: kihtplastplaat, stsientsioloogia – hääldada ebamugav

48. Libisevad terminid: mägivägi, tikupakuladu, roomikrootorekskavaator

50. Poleks paha oskussõnastikes näidata keeruka astmevaheldusega sõnade käänamist kubel, kubla, kupla, kuplate ja kupal jne

52. Nimisõnaliited

53. - ja (arvestaja, kruvikeeraja)

54. -i (lüliti, kinnisti)

55. -(u)r (kõlar, valvur, puhur)

56. -mine (kristallimine)

57. -m (kudum, sulam)

62. Vahendit märkivat täiendosa on püütud järjekindlalt liita nimetavaliselt.

63. Ainet või materjali märkiv täiendosa tuleb oskuskeeles liita nimetavaliselt.

64. Kas liita?

66. Sõnaühendi väheoluline komponent jääb moodustavast liitsõnast välja.majandualased teadmised – majandusteadmised

67. MIS JÄRJEKORRAS LIITA?

69. Termin peab olema lihtne ja haaratav.

70. Terminiloome peab olema tugevalt loogikaline, ent ka leidlik.

71. Tihti tuleb asendada terminit lühendiga.NÄITEKS, E444,FBI

75. Kui mõistete hulk on struktureeritud vastavalt mõistete suhetele, nimetatakse teda mõistesüsteemiks.

77. TÄPSUS (Ära topi kõike 1 lausesse, eelista isikulist tegumoodi, pea lugu lugejast)

78. ÖKONOOMIA (Eelista verbi ennast)

82. Õppesõnastik on oskussõnastik, mis sisaldab ühe eriala või valdkonna õppurile tarvilikud põhiterminid, olles kas tõlke- või seletussõnastik. Terminiartikkel on oskussõnastiku osa, mis sisaldab ühe mõistega seotud infot. Oskusleksikograafia on leksikograafia kui sõnastike tegemise õpetuse ja praktika osa, mille tegevusobjektiks on oskussõnastikud.

84. Makrostruktuur – sõnastiku üldine ülesehitus – põhi- ja abiosade koosseis ja asetus.

87. Pöördsõnastik esitab sõnad pöördjärjestuses, st sõnade tähestikulisel järjestamisel on liigutud sõna lõpust alguse poole, vastupidi tavalisele suunale. Tesaurus on infootsikeele märksõnu ja nendevahelisi seoseid esitav sõnastik. Põhikomponendid on leksikaalne andmebaas ja kasutajaliides. Lühendisõnastik esitab ühe eriala või valdkonna lühendeid ühes või kõrvutavalt mitmes keeles.

88. Tõhusus oleneb OPTIMAALSUS Ei ole liiga vähe ega liiga palju INFOMAHT Esitama peab vaid vajaliku, mittevajalik välja INFOESITUSVIIS Ühtlustatud ja hõlpsasti arusaadav

89. TÄNAME KUULAMAST!