Recommended
More Related Content
Recently uploaded
Recently uploaded (11)
Featured
Featured (20)
Kartograafia or-kaardistajatele
- 1. KARTOGRAAFIA - printsiibid ja kaardikirjad ehk kaardistajatele vajalikud teadmised ainestehk kaardistajatele vajalikud teadmised ainest kartograafiakartograafia Marek KarmMarek Karm Kanepi, 30.10.2010.Kanepi, 30.10.2010.
- 2. ÜLDMÕISTED ►Kartograafia on teaduse, tehnika ja kunstiKartograafia on teaduse, tehnika ja kunsti valdkond, mis hõlmab kaartide uurimist,valdkond, mis hõlmab kaartide uurimist, valmistamist ja kasutamistvalmistamist ja kasutamist ►Objektiks kaart, mis on reaalsuseObjektiks kaart, mis on reaalsuse kujutamise üks viisidestkujutamise üks viisidest ►Kaart on maapinna või muu taevakehaKaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ja leppemärkidegavähendatud, üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutisseletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis
- 3. ÜLDMÕISTED ►Kartografeerimine on siis, kui meil onKartografeerimine on siis, kui meil on olemas infot teistelt kaartidelt ja me teemeolemas infot teistelt kaartidelt ja me teeme kameraalselt kaardi loomist. Tegelemekameraalselt kaardi loomist. Tegeleme visualiseerimisega ning informatsioonivisualiseerimisega ning informatsiooni reaalsusest otse ei kogureaalsusest otse ei kogu ►Kaardistamine on siis, kui tegeleme asjadeKaardistamine on siis, kui tegeleme asjade ruumilise paigutuse määramisega, nt.ruumilise paigutuse määramisega, nt. mensulmõõdistus. Eelkõige on tegumensulmõõdistus. Eelkõige on tegu välitöödega ja määratletakse ruumilinevälitöödega ja määratletakse ruumiline paikneminepaiknemine
- 4. PÕHINÕUDED KAARDILE ►Ajakohasus - peab olema piisavalt uusAjakohasus - peab olema piisavalt uus ►Sisu vastavus tegelikkusele - peab olemaSisu vastavus tegelikkusele - peab olema piisavalt täpnepiisavalt täpne ►Ülevaatlikkus - tekib ettekujutuse maastikustÜlevaatlikkus - tekib ettekujutuse maastikust ►Ühemõttelisus - ühene arusaadavusÜhemõttelisus - ühene arusaadavus ►Täituvus - kaardil ei tohi olla tühju kohtiTäituvus - kaardil ei tohi olla tühju kohti ►Ühesus - samad leppemärgid peavad olemaÜhesus - samad leppemärgid peavad olema kasutuses kogu kaardi ulatuseskasutuses kogu kaardi ulatuses ►Üldistus - kõike ei saa kaardile kandaÜldistus - kõike ei saa kaardile kanda ►Loetavus - kaart ei ole ülerisustatudLoetavus - kaart ei ole ülerisustatud
- 5. KAART ►Kaart on üks graafilise suhtlemise vormeKaart on üks graafilise suhtlemise vorme ►Kaart kui suhtlemisvorm pakubKaart kui suhtlemisvorm pakub informatsiooni (andmete tõlgenduse kaudu)informatsiooni (andmete tõlgenduse kaudu) ja emotsioone (esteetilisuse kaudu)ja emotsioone (esteetilisuse kaudu) ►Esteetilisuse saavutamiseks tuleb üheEsteetilisuse saavutamiseks tuleb ühe kaardimärgisüsteemi kujundada kui tervikutkaardimärgisüsteemi kujundada kui tervikut ►Orienteerumiskaardi leppemärkide kogumOrienteerumiskaardi leppemärkide kogum on kujundatud kui süsteem ja nendeon kujundatud kui süsteem ja nende moodustamisel on lähtutud kaardi üldistestmoodustamisel on lähtutud kaardi üldistest printsiipidestprintsiipidest
- 12. KAART KUI MÄRGISÜSTEEM - LEPPEMÄRGID ►Mõõtkavatud ehk punktilised märgidMõõtkavatud ehk punktilised märgid
- 13. KAART KUI MÄRGISÜSTEEM - LEPPEMÄRGID ►Joonelised märgidJoonelised märgid
- 14. KAART KUI MÄRGISÜSTEEM - LEPPEMÄRGID ►Mõõtkavalised ehk pindalalised märgidMõõtkavalised ehk pindalalised märgid ►kaardikirjad ehk tekstidkaardikirjad ehk tekstid
- 15. KIRJASTIILID ► Kirjastiilide all mõeldakse kirjafonte, midaKirjastiilide all mõeldakse kirjafonte, mida eristatakse kuju ehk disaini järgi. Kirjastiilideristatakse kuju ehk disaini järgi. Kirjastiilid jagunevad järgmiselt:jagunevad järgmiselt: 1.1. seriifidega kirjad – peened ja jämedad jooned (nt.seriifidega kirjad – peened ja jämedad jooned (nt. Times New Roman)) 2.2. groteskkirjad ehk gooti kirjad – disainilt lihtsad (nt.groteskkirjad ehk gooti kirjad – disainilt lihtsad (nt. Arial)) 3.3. galligraafilised kirjad – meenutavad käekirja,galligraafilised kirjad – meenutavad käekirja, kaartidel kasutatakse üliharva (nt.kaartidel kasutatakse üliharva (nt. Kunstler Script)) 4.4. ehiskirjad – keeruka kujuga kirjad, kaartidelehiskirjad – keeruka kujuga kirjad, kaartidel kasutatakse harva (nt.kasutatakse harva (nt. Veltron Urban))
- 16. KIRJASTIILID ► Soovitatav on kasutada kaardil võimalikultSoovitatav on kasutada kaardil võimalikult vähe erinevaid stiile (mida suuremavähe erinevaid stiile (mida suurema mõõtkavalisem kaart, seda vähem fontemõõtkavalisem kaart, seda vähem fonte tuleb kasutada, variatsioonide saamisekstuleb kasutada, variatsioonide saamiseks kasutada kirjastiili erinevaid laade, stiilekasutada kirjastiili erinevaid laade, stiile kasutada erinevate nähtusklassidekasutada erinevate nähtusklasside näitamiseks); mida peenemad on joonednäitamiseks); mida peenemad on jooned võrreldes tähe suurusega, seda raskem onvõrreldes tähe suurusega, seda raskem on neid lugeda; kaaluda, kumb antud kirjaneid lugeda; kaaluda, kumb antud kirja juures on tähtsam – suurus või kirjastiil (nt.juures on tähtsam – suurus või kirjastiil (nt. kaardi pealkirjal)kaardi pealkirjal)
- 17. KIRJASTIILID ► Kirjalaad annab ühele kirjastiilile erinevaidKirjalaad annab ühele kirjastiilile erinevaid variatsioone:variatsioone: ► Suur- ja väiketähe eristamist ning paksu kirja kasutatakse ühe nähtuseliigiSuur- ja väiketähe eristamist ning paksu kirja kasutatakse ühe nähtuseliigi hierarhia näitamiseks. Kursiivi kasutatakse traditsiooniliselt hüdrograafia,hierarhia näitamiseks. Kursiivi kasutatakse traditsiooniliselt hüdrograafia, pinnavormide jt. looduslike nähtuste nimedes. Sõrendust kasutataksepinnavormide jt. looduslike nähtuste nimedes. Sõrendust kasutatakse peamiselt jooneliste ning pinnaliste nimeobjektide puhul.peamiselt jooneliste ning pinnaliste nimeobjektide puhul.
- 18. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ►Punktobjekti puhul peab olema selge seosPunktobjekti puhul peab olema selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub. Tekst eiobjektiga, mille juurde tekst kuulub. Tekst ei tohi häirida teisi kaardielemente. Kaardikiritohi häirida teisi kaardielemente. Kaardikiri on orienteeritud põhjasuunason orienteeritud põhjasuunas
- 19. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ►Joonobjekti puhul on soovitav seriifiga kiri.Joonobjekti puhul on soovitav seriifiga kiri. Kohanimi reeglina piki joont, selle kohale võiKohanimi reeglina piki joont, selle kohale või alla; erandina joone peale. Jõgede puhulalla; erandina joone peale. Jõgede puhul võib kiri järgida üldist jõe käänakutvõib kiri järgida üldist jõe käänakut
- 20. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ►Muud kohanimed tavaliselt jõge ei lõika jaMuud kohanimed tavaliselt jõge ei lõika ja paikneb samal pool jõge, kus objekt isepaikneb samal pool jõge, kus objekt ise
- 21. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ►Rannajoone puhul peavad nimed täielikultRannajoone puhul peavad nimed täielikult paiknema kas maismaal või vees. Tekst eipaiknema kas maismaal või vees. Tekst ei tohi häirida teisi kaardielementetohi häirida teisi kaardielemente
- 22. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ►Pindobjektide puhul kiri pannakse rõhtsaltPindobjektide puhul kiri pannakse rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimisekontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas. Nimi ei tohiks katta rohkem, kui 2/3suunas. Nimi ei tohiks katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusestkontuuri ulatusest
- 23. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE ► Nimesid painutatakse vaid siis, kui see onNimesid painutatakse vaid siis, kui see on tõepoolest vajalik.tõepoolest vajalik. ► Mitterõhtsalt paigutatud kirjad ei või kunagi ollaMitterõhtsalt paigutatud kirjad ei või kunagi olla sirged, nad peavad olema alati kergeltsirged, nad peavad olema alati kergelt painutatud.painutatud. ► Tähtede vaheline kaugus (sõrendus) peabTähtede vaheline kaugus (sõrendus) peab olema nii väike kui võimalik.olema nii väike kui võimalik. ► Kui toimub kirja ja muu kaardiinfo kattumine nii,Kui toimub kirja ja muu kaardiinfo kattumine nii, et loetavus halveneb, siis katkestatakse muuet loetavus halveneb, siis katkestatakse muu info - kunagi ei katkestata kirja.info - kunagi ei katkestata kirja. ► Tähed ei või kunagi olla “pea peal”.Tähed ei või kunagi olla “pea peal”.
- 24. KAARDIKIRJADE PAIGUTAMINE Kaardil võiks olla kõik tekstid musta värvi (va.Kaardil võiks olla kõik tekstid musta värvi (va. kõrgusarvud, mis on pruuniga). Kõikide asulate,kõrgusarvud, mis on pruuniga). Kõikide asulate, tehisobjektide nimetused kanda kaardile tavalisestehisobjektide nimetused kanda kaardile tavalises püstises kirjas ning kõik looduslike objektidepüstises kirjas ning kõik looduslike objektide nimed (sh. hüdrograafia) kanda kaardile kaldkirjas.nimed (sh. hüdrograafia) kanda kaardile kaldkirjas. Kõik kaardikirjad olgu orienteerud põhjasuunasKõik kaardikirjad olgu orienteerud põhjasuunas (va. kõrgusarvud, mis on orienteeritud kõrguse(va. kõrgusarvud, mis on orienteeritud kõrguse kasvu suunas). Erandiks võivad olla mõnedkasvu suunas). Erandiks võivad olla mõned looduslikud objektid (nt. ojad, jõed ja järved –looduslikud objektid (nt. ojad, jõed ja järved – olenevalt kujust) mitte orienteeritud põhjasuunda,olenevalt kujust) mitte orienteeritud põhjasuunda, kuid siis on soovitavalt kaardikirja painutadakuid siis on soovitavalt kaardikirja painutada vastavalt oja või jõe käänakule või järve kujulevastavalt oja või jõe käänakule või järve kujule (vajadusel seda teha tehislikult).(vajadusel seda teha tehislikult). Antud teema vajaks arutelu?Antud teema vajaks arutelu?
- 29. NÄITED KAARDIKIRJADEST ►Järved ja lahedJärved ja lahed Pikane Paralepa laht
- 30. NÄITED KAARDIKIRJADEST ►Järved jm.Järved jm. Ohepalu järv Ohepalu raba Linnamäe veehoidla
- 31. NÄITED KAARDIKIRJADEST ►Järved ja künkadJärved ja künkad Paista järv Paunküla veehoidla Kiruvere järv Kiigemägi
- 32. NÄITED KAARDIKIRJADEST ►Muud looduslikud objektidMuud looduslikud objektid OK OK
- 33. NÄITED KAARDIKIRJADEST ►Objektid rogaini kaardilObjektid rogaini kaardil
- 34. GENERALISEERIMINE ►Generaliseerimine on kaardil kujutatavateGeneraliseerimine on kaardil kujutatavate nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete janähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate üldistamine.kvantitatiivsete näitajate üldistamine. ►ICA defineerib generaliseerimist 1973.ICA defineerib generaliseerimist 1973. aastal nii:aastal nii: „„The selection and simplifiedThe selection and simplified representation of detail appropriate to therepresentation of detail appropriate to the scale and/or purpose of a mapscale and/or purpose of a map“ ehk kaardi“ ehk kaardi eesmärgist, mõõtkavast, kasutajast jaeesmärgist, mõõtkavast, kasutajast ja tehnilistest tingimustest tulenev kaarditehnilistest tingimustest tulenev kaardi sisulise infomahu vähendamise protsess.sisulise infomahu vähendamise protsess.
- 35. GENERALISEERIMINE ►Üldistamine ei tee kaarti “ebatäpseks”.Üldistamine ei tee kaarti “ebatäpseks”. Asukohatäpsus sõltub mõõtkavatäpsusest,Asukohatäpsus sõltub mõõtkavatäpsusest, orienteerumiskaardi puhul ka välitöödeorienteerumiskaardi puhul ka välitööde täpsusest ja kameraaltööde ehk kaarditäpsusest ja kameraaltööde ehk kaardi joonestamise täpsusestjoonestamise täpsusest ►Ühe kaardi ulatuses peab olemaÜhe kaardi ulatuses peab olema samasugune üldistatavuse iseloomsamasugune üldistatavuse iseloom ►Valiku tsensus – piirväärtus, mis näitabValiku tsensus – piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust, mida peaksobjekti suurust või tähtsust, mida peaks kaardil veel kajastamakaardil veel kajastama
- 36. GENERALISEERIMINE ►Üldistamisel peab arvestama kaÜldistamisel peab arvestama ka leppemärkide eripäraga ning inimeseleppemärkide eripäraga ning inimese füsioloogiagafüsioloogiaga ►Inimese füsioloogiast tulenevalt: minimaalneInimese füsioloogiast tulenevalt: minimaalne must tajutav pind 0,7 mm², värvusemust tajutav pind 0,7 mm², värvuse tajumiseks peab pind olema üle 1 mm²,tajumiseks peab pind olema üle 1 mm², mustriga täidetav pind aga 3…10 mm²,mustriga täidetav pind aga 3…10 mm², eraldi märk loetav, kui on 1 mm, kiri loetaveraldi märk loetav, kui on 1 mm, kiri loetav 1,2 mm, kahe joone vahe 0,5 mm, et seda1,2 mm, kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda, joone paksus 0,1 mmjoonena tajuda, joone paksus 0,1 mm
- 37. GENERALISEERIMISE TÜÜBID ►Kõik tüübidKõik tüübid on esindatudon esindatud ka or-kaartideka or-kaartide puhulpuhul
- 38. KAARDI KOMPOSITSIOON ► Kaardikompositsioon – käsitletakse kui kaardiKaardikompositsioon – käsitletakse kui kaardi komponentide paiknemist kaardi lehelkomponentide paiknemist kaardi lehel ► Kaardi komponentideKaardi komponentide paiknemine – komponendidpaiknemine – komponendid ümbritseme servagaümbritseme servaga (Krygier, Wood)
- 40. KARTOGRAAFIA - printsiibid ja kaardikirjad ehk kaardistajatele vajalikud teadmised ainestehk kaardistajatele vajalikud teadmised ainest kartograafiakartograafia Marek KarmMarek Karm Kanepi, 30.10.2010.Kanepi, 30.10.2010.