1. Rootsi aeg Maarja Säälik

2. Halduskorraldus Eestimaa kubermangu kuulusid: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu kuulusid: Pärnu, Tartu hõlmates kogu Lõuna-Eesti mandri osa, Saaremaa, Põhja-Läti. Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. Tema ülesanded olid: Kamandada sõjaväge, Nimetada ametisse ja kontrollida riigiametnike tööd, Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, Kanda hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.

3. Rüütelkonnad Eestimaal omasid võimu: Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Rüütelkondade ülesanded olid: Koondada siinseid maavaldajaid aadlikke, Kaitsta nende õigusi Rootsi riigivõimude eest, Lahendada kõikki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid keskmiselt iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheajal ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku-nemad olid eluaegses ametis.

4. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks valiti: Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded olid: Hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagakiusamise eest, Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus.

5. Rahvastik Peale Poola ja Rootsi sõlmitud vaherahu aastal 1629,oli inimeste rahvaarv väga väike. Linnad ja talud olid kõik väljasurnud, maad harimata. 1620-ndatel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000 inimest. 1630-ndatel oli Saaremaal iga neljas inimene eestlane, seega moodustas saarlastest umbes veerandi eestlased. 17.sajandiltuli Eestimaale palju võõramaalasi. Sisse rändas venelasi, soomlasi, lätlasi. Võõramaalased võtsid omaks kohe eestlaste keele, kombed ja töövõtted. Aastaks 1695 oli rahvaarvuks Eestis üle 350 000 inimese.

6. Reduktsioon 1660. Aastal sai Rootsi troonile Karl XI. Tema alustas reduktsiooniga, ehk riigimaade tagasivõtmisega erakätest. Tal oli vaja väga kiirest raha riigikassasse. 1680-ndatel tekkis väga tugev vastuseis Balti aadlites. Liivimaa reduktsiooni alla langes 4/5 maadest, Eestimaal oli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30%. Peale seda kasvas riigikassa märgatavalt. Kehtestati ka riiklik kontroll, et omada ülevaadet maadest, mis olid kasutusel aadlikel. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann ReinholdPatkul. Ta oli väga haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. 1694 anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla ning seal ta mõisteti surma.

7. Talurahva olukord Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. 1645. aastal kinnistati sunnismaisus ja pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvas ka talupoegade teokoormised. Seoses reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud-kreisfoogtid.

8. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000. Kasvatati teravilja, kuna see andis kõige rohkem sissetulekut. Põlluharimine toimus kolmeväljasüsteemis, ning tööloomadena kasutati härgi. Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõlde ja XVII sajandi lõpuks oli mõisa- ja talupõldude suhe jube 1:2,5. Talupoegade teotöö jagunes: Rakmeteoks(3-6 päeva, härjaga) Jalateoks. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris.

9. Linnad ja kaubandus Tähtsaimaks üksuseks moodustusid sadamalinnad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline kaubandus kulges põhiliselt kahel mereteel ja ühel maismaakaubateel : Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu. Arutati Narva nimetamist teiseks pealinnaks kuna see huvitas eriti Rootsi võimu. Raha vermiti nüüd Liivimaal ainult Riias. Linlased moodustasid Rootsi aja lõpul 6% kogu Eesti elanikkonnast. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Tähtsaim kaupmees oli Pulli Hans.

10. Kaubad Sisse veeti: Sool Metallitooted Luksusesemed Vürtsid Alkohol Tubakas Kirjutuspaber Mitmesugused puuviljad Välja veeti: Teravili Lina Kanep Tõrv Tökat Mastipuud Plangud Lauad Juhtnahk

11. Käsitöö Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrval jäi käsitöö Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675. aastal kaotati Tallinnas seni palju eestlasest töölisi hõlmanud Oleviste gild. Manufaktuurid-tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. (Vanimad olid telliselöövid ja lubjaahjud) Uut tüüpi ettevõtteks oli klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuurtootmise põhikeskuseks osutus Narva. Narvas asusid ka saeveski ja vaseveski.

12. Luteri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusäärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud Enamus kogudusi oli jäänud õpetajateta Võeti kasutusele muinasaja kombed Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Tegusaimaks piiskopiks sai JoachimJhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Loodi luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendiks sai Johann Fischer, teda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Luteri kirik aitas kaasa “roostumisele” ning aitas vastu seista teiste usuvoolude tulekule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis.

13. Luteri kirik,võitlus väärusuga Märgatavalt paranes pastorite haridustase: Enamus pastoreid olid ülikooli haridusega Suudeti jutlusi pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, seega nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 1642.aastal toimus talurahva rahutus mis on tuntud Pühjajõe mässu nime all. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad liikmed. Levinum karistus nõidumise eest oli põletaminetuleriidal ja mõõgagasurmamine. Viimane nõiaprotsessi langetatud surmanuhtlus viidi läbi Eestis 1699.aastal.

14. BengtGottfriedForselius Sündis 1660.aasta paiku Harjumaal Valdas hästi eesti ja saksa keelt Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. Alustas tasuta talupoiste õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti ladusalt lugema, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686.aastal ilmus tema enda koostatud aabits. Kuna talurahva seas levisid jutud et kool on kahjulik, võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast näitamaks et see nii pole. Seal määrati ta Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks kuid tagasiteel ta hukkus ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse.

15. Eestikeelne kirjasõna Luteri kiriku jaoks omas tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli tõlkimine nõudis väga head keele oskust ja head vaistu uute sõnade tuletamiseks ja loomiseks. Raskusi lisas omakorda eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. 1637.aastal koostas Heinrich Stahlesimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Kirjaviiside üle vaieldi piiblikonverentsidel, kuid seal ei jõutud üksmeelele. 1693.aastal avaldas Johann Hornungladinakeelse eesti keele grammatika. Tõlkijad Andreas Virgiliusja tema poeg Adrian andsid välja 1686.aastal lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Kokku ilmus aastatel 1631-1710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut.

16. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Poola-aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime selles vallas pingutama. Liivimaa haridusolude edendamisel oli suur roll Johann Skytte´il. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 15.oktoober 1632 avati Tartu ülikool ametlikult. Johan Skytte teatas et ülikoolis võivad õppida kõik, kuid siiski talupojad ei tohtinud. Ülikool tegutses Tartus kuni 1656. aastani, uuesti avati see 1690. aastal Pärnus. 1710. aastal lõpetas ülikool oma töö seoses Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees.

17. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja põhjused: Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi

18. Sõja algus 12.veebruaril 1700 ründasid August II Saksi väed Riia linna 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal Sügisel koondusid Vene väed Narva alla ja oktoobri teisel poolel alustati linna pommitamist Samal ajal tundis Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes välja Rakvere lähistele seda laastades armutult Narva all seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. 19.novembril liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette ning Vene väed pagesid lahinguväljalt. Rootsi väed jäid Laiusele talvituma ja lahkusid aastal 1701 Eestist.

19. Sõja algus 1701. aasta septembris tungisid venelased kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti rootslase poolt taganema, kuid teisel korral saanud lisajõude ja saavutasid võidu Erastvere mõisa juures. 1702.aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1703.aastal rüüstasid venelased armutult kogu idapoolset Eestit. 1704 .aasta mai algul sattus Rootsi laevastik Kastre juures seatud venelaste lõksu. 1704.aastal alustas Peeter I uuesti Narva ja Tartu piiramist. 1704 -ndal aastal 12-ndal juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus 1704-ndal aastal 9-ndal augustil vallutati järgmise tormijooksuga väed, mis olid koondunud Narva alla

20. Sõda jätkub 1708-ndal aastal toimus lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708-nda aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale 1708-nda aasta suvel lasti õhku kogu Tartu 1709-nda aasta juuni lõpul Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste väe täielikult 1710-ndal aastal kapituleerus Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 1710 29. septembril kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid

21. Põhjasõja lõpp Rootsi sõjaväes levima hakanud katku epideemia hävitas aastatel 1710-1711 enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast Tallinnas suri katku ¾ elanikest Rahvaarv langes 120 00-140 00 inimeseni Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat 1720-ndal aastal kaotas Rootsi merelahingus Venemaale 1721 aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse ilma tollita välja vedada suure summa eest – 50 000 rubla eest teravilja