5. Veepuhastusjaama tsüklid
• Vesi pumbatakse puuraukudest ja suunatakse
veepuhastusfiltritesse ning
sundventileeritakse, et eemaldada Fe ioonid.
Edasi liigub vesi kompressoritesse ning peale
seda reservuaaridesse.
7. Reoveejaam
• Reoveejaamas oli meil ülesanne teada saada
kust tuleb reovesi, kuidas seda puhastatakse
ning kuhu puhastatud vesi suunatakse.
• See oli meie rühmale kõige tähtsam praktika,
sest see oli veega ja selle kasutusega otseselt
seotud.
8. Puhastusprotsess : füüsikaline
• 1. Reovesi sõelutakse suurematest kehadest nagu
WC-paberi rullid ja toidujäägid.
• 2. Filtreeritakse suuruselt järgmised osad nagu
virsiku kivid ja paberi/pappi tükid.
• 3. Liivaeraldis õhutatakse filtreeritud roevett, et
eraldada liivaosakesi.
• 4. Eelsetiti suuremate biojäätmete
likviteerimiseks.
• Edasine puhastamines on ainult keemiline.
9. Puhastusprotsess: keemiline
• 1. Aktiivmuda kasutatakse bakterita ja
mikroorganismide eemaldamiseks veest.
Kasutatud aktiivmuda kasutatakse väetiseks.
• 2. Järelkäsitlus ja desinfitseerimine.
• 3. Vajadusel või masinate rikkel on võimalik
vett klooritada, et hoida ära saastunud vee
sattumist vee ringesse.
11. Kunda tehase ajalugu
Tsementi hakati Kundas tootma 1870. aastal
kuna seal oli olemas kõik vajalik: paekivi ehk
lubjakivi, savi ja kohalik kütus ehk põlevkivi.
Rekonstrueerimistööde tulemusena on aastatel
1992-1996 AS Kunda Nordic Tsement
seadmetest atmosfääri lendunud tolmukogused
oluliselt vähenenud - pöörahjudest ja
põlevkiviveskitest 6 korda ning
tsemendiveskitest 200 korda
12. Toorained ja nende ettevalmistus
Lubjakivi saadakse paekivikarjääris ning
transporditakse otse tsemenditehasesse. Tehases
lubjakivi peenestatakse lubjatolmuks.
Savi saadakse teisest karjäärist ning peenestatakse
samamoodi kui lubjakivi.
Kütteks on kivisüsi, kasutatud õli, olmeprügi
autokummid.
Peenestamisastmed olid lõugpurusti-
haamerpurusti-peenestamine-jahvatamine.
Lõppsaaduse suurus on umbes 0,1mm diameetris.
13. Tootmisprotsess
• Peenestatud ained segatakse veega ning
saadakse lobrid. Lobrid segatakse kokku
vahekorras 5-10% savilobri ja 90-95%
lubjalobri. Edasi liigub segu pöördahjudesse
kus kõrgetel temperatuuridel tekkivad
tsemendi jaoks vajalikud silikaadid. Kuna
kasutatakse märgtehnoloogiat, kulub
silikaatide valmistamiseks 3 korda rohkem
energiat kui muidu. Pöördahjust väljatulevat
ainet nimetatakse klinkeriks.
15. Probleemülesanne, Kunda tehas ja
karjäär, füüsikalised nähtused
• Lõhkamine- kasutatakse lõhkainet, et lõhata
astanguid.
• Põhjaveetaseme langus – Karjääri
kaevandamisel valgus ümbritsevatelt aladelt
põhjavesi karjääri ning see pumbati karjäärist
välja.
• Kuivamine- päikese kiired kuivatavad
maapinda.
16. • Põletamine- tehases kuumutati lobri, et saada
klinkerit.
• Märgamine- tehases olid teed väga tolmused
ja tolmupilvede ärahoidmiseks tuli neid kasta
veega.
• Segamine- tehases pidi märga lobri pidevalt
segama, et see ei kivistuks.
17. • Hõõrdumine – bussiga sõitmisel rattad
hõõrdusid vastu teepinda ning buss liikus
edasi.
• Gravitatsioon – kivid kukkusid konveierlindilt.
• Tihedus – tihedamad gaasid hõljusid
kõrgemale kui hõredamad.
• Tsentrifugaaljõud – tsemendisegajale mõjub
tsentrifugaaljõud kui see lobri segab.
20. Määrata õhu temperatuur
Õhu temperatuuri mõõtsin Vernier andmekogujaga.
Kõigepealt määrasin temperatuuri päikese käes,
milleks oli 29,1°C, siis määrasin varjus, mis oli 24°C.
Siis mõõtsin õhutemperatuuri maapinnast 1m
kõrgusel, milleks oli 23°C. Seda tegin esimese järve
ääres.
21. Määrata vee temperatuur
Seda mõõtsime Vernier andmekogujaga. Seda sai
tehtud kahe järvega, kõigepealt esimese ääres
mõõtsime järve pinnal, milleks saime 25,2°C. Siis teise
järve pinnal saime 23,8°C. Seejärel mõõtsime esimeses
järves sügavamalt, umbes 1,5m sügavuselt, milleks
saime 23°C.
22. Vee aurumise uurimine
Selleks võtsime kaks salvrätiku tükki, tilgutasime
mõlemale ühe tilga ja võrdlesime nende
kuivamisaega varjus ja päikese käes kuluva aja
poolest. Saime selle käigus teada, et varjus kulus
1m 50sek ja päikese käes 1m 35sek. Kuna metsa
vahel tuult ei olnud jäi meil see katse tegemata.
23. Voolukiiruse mõõtmine
Katses kasutasime puukoore juppe ja stopperit.
Me viskasime puukoore jupid vette hulpima ja
võtsime stopperiga aega, kui kaua läheb
puukoorel 1m läbimiseks. Tulemuseks saime, et
voolukiirus on väga aeglane, 2m/min.
24. Teised tulemused
• Elektrijuhtivus = 95μA/cm3
esimeses ja
190μA/cm3
teises
• NO3
-
ioone = 3 mg/l esimeses ja 1mg/l teises
• NH4
-
ioone = 2,1mg/l mõlemas
• PO4
-
ioone oli vaevumärgatav kogus
• Ph tasemed = 7,8 esimeses ja 6,7 teises
25. Probleemülesanne Neerutis, ämbri
tiirutamine
• Vee hulk - 10l mõlemas katses
• 1. Vertikaalse ringi diameeter=1,58m r=0,79m
• 2. Horisontaalse ringi diameeter=1,8m r=0,9m
• f=sagedus(Hz)
• 1. f=1,2Hz 2. f=1,5Hz
• ῳ=2πf
• 1. =2πῳ x1,2Hz=7,54 2. =2πῳ x1,5Hz=9,4
27. „Õppekäik loodusesse“
• Kas selle veekogu vesi on piisavalt puhas…
• Joomiseks?
Ei ole. Enne vee omaduste uurimist oli palja
silmaga näha orgaanilist hõljumit ja kõdu.
Uurimise käigus kinnitasime hõljumi
olemasolu. Mikroorganismide olemasolu me
otseselt ei uurinud, kuid antud järv oli
perfektsete oludega mikroorganismidele.
28. • Ujumiseks?
On küll. Katsete käigus ei avaldanud inimesele
otseselt kahjulike allikaid. Ph tase oli
neutraalsuse piirides ning teisi reostusallikaid
ei leidnud.
29. • Kalapüügiks?
• On küll, sest antud Ph taseme juures suudavad
kõik, isegi tundlikud kalaliigid ellu jääda.
