1. 1804 a. Koolireform Ivar Piterskihh

2. 19 sajandi algul kiiresti arenev majandus ei ühildunud pärisorjuse süsteemiga, seepärast vabanevad orjad juhtisid võimukandjate tähelepanu uue tööjõu puudulikule haridusele

4. A leksander I aegu suurenes reformaatorite osatähtsus 1802 a. asutati Rahvahariduse Ministeerium ( taasavati Tartu ülikool) 1803 a. kehtestati Venemaal üleriigiline üldharidus plaan. Venemaa jagati 6 õpperingkonda, millest üks oli Tartu Määrati 4 kooli tüüpi – ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool 1804 a. „Määrused Tartu keiserlikule ülikoolile kooliringkonna järelvalve kohta“ maarahva koolivõrgu moodustamine G. F. Parroti algatusel töötati välja projekt kihelkonna ja külakoolide rajamiseks aadlike kulul

7. Õpingud toimunuks emakeeles ja eesmärgiks oli edendada maa elu kahjuks peeti nii laialdast koolivõrgu rajamist enneaegseks ning sõda raskendas majanduslikku olukorda.

8. Esialgse kava järgi oleks pidanud Eestise lisanduma 43 uut kooliaastad kogu kava ei õnnestunud baltisaksa rüütelkonna vastaseisu tõttu, ent õnnestus saada raha kihelkonnakoolide koolmeistrite seminaride jaoks ( seminar 3 a) TÜ avati pedagoogika osakond keskastme õpetajatele