BeWise loeng TTÜs 09.10.2010: Piret Sepp "EL siseturg" I osa - KAPITALI VABA LIIKUMINE ja ETTEVÕTTE ASUTAMINE.

1. KAPITALI VABA
LIIKUMINE
Piret Sepp

2. 1. Loengu teemad
1. Kapitali vaba liikumise olemus ja võimalused
2. Kapitali vaba liikumise piirangud ja erandid
3. Võõrkapitali kaasamine
4. Kapitali kaasamine ja maksundus
5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis
2

3. 1. Kapitali vaba liikumise olemus
3

4. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Eesmärgid
1. Kõrvaldada kõik piirangud, mis takistavad kapitali
liikumist liikmesriikide vahel ning seejärel liikmesriikide ja
kolmandate riikide vahel (viimasel juhul koos võimalusega
võtta erandlike asjaolude tõttu tarvitusele kaitsemeetmed).
2. Aidata kaasa ühtse turu loomisele.
3. Soodustada majanduslikku arengut tõhusa investeerimise
võimaldamise kaudu.
Eraldi eesmärgiks on tagada Euroopa säästude
investeerimine eelkõige Euroopasse.
4

5. 1. Kapitali vaba liikumise olemus
Definitsioon
Kapitali vaba liikumine tähendab, et keelatud on kõik kapitali
liikumist takistavad piirangud ning piirangud, mis takistavad
makseid ELi liikmesriikide vahel ning nende riikide ja
kolmandate riikide vahel.
Näiteks on keelatud järgmised meetmed:
- asutamisnõue, kui välismaa äriühing või eraisik kavatseb
investeerida riiki;
- õigusaktid, millega jäetakse riigile nn
„kuldaktsia” (eelisõigusega aktsiad) seoses erastamisega;
- nõuded, et kinnisvara hüpoteegid seatakse riigi omavääringus;
- piirangud osaluse omandiõiguse suhtes, võttes aluseks
rahvuse.
5

6. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Kapitali liikumise võimaluste jagunemine
Kapitali päritolu järgi
Kapitali kasutamise järgi
Investeeringu pikkuse järgi
6

7. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Kapitali jagunemine päritolu järgi
- Riiklik kapital
N: riiklikud infrastruktuurid, transport, ettevõtlus (EAS ja
Eesti Arengufond)
- Erakapital
Kasutatakse riikliku ja erasektori koostööl ning erasektoris.
7

8. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Kapitali jagunemine kasutmise järgi
- Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse
aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte
kontrollimise huvita. Portfelliinvesteeringud tähendavad
kapitali paigutust välismaistesse väärtpaberitesse.
- Otseinvesteeringud ettevõtetesse - selliseid investeeringuid,
kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll
välismaise või riigi sisese ettevõtte üle.
- Muud investeeringud - tavaliselt seotud riikide vaheliste
krediitide ja pankade deposiitidega
Euroopa suurimad välisinvestorid on Suurbritannia ja Prantsusmaa
8

9. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Otsesed investeeringud
Otseinvesteeringud ettevõtetesse - investeeringu tegemisega kaasneb ka
teatud kontroll välismaise ettevõtte üle.
Otseinvesteeringute puhul on tegemist pikaajalise investori
majandushuviga ja kontrolli saavutamisega kapitali paigutuse üle.
Vastavalt IMF-i ja OECD määratlusele, kuulub otseste
välisinvesteeringute hulka esialgne investori poolt välismaal omandatud
omand (vähemalt 10% aktsiatest), aga samuti kõik järgnevad tehingud
investori ja selle ettevõtte vahel, kuhu on kapital paigutatud.
Otseinvesteeringute alla kuuluvad kompaniide välismaale paigutatud
omakapital (filiaali kapital ja tütarettevõtete ning assotsieerunud
kompaniide aktsiate osakud), reinvesteeritud tulu ja korporatsioonisisesed
ülekanded.
a. Kapitali osalusega
b. Laenudena
9

10. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Otsesed investeeringud
Kapitali osalusega
10% < sõltumata investeeringu suurusest
1/3 või 30% - umbes 1-3 mln EEK eest, kuid mitte vähem kui 25%
51% - üldiselt seda ei kasutata, sest ei taheta võtta asutajalt/
töötajatest omanikelt motivatsiooni/kontrolli ära
Üldiselt on kapitali osalusega investeeringu pikkuseks 3-5 aastat.
Laenudena
1-3 aastased projektid - üldiselt on sellisel juhul tegemist allutatud
laenuga
kiire iseloomuga raha vajadus, mida pangad ei annaks
suure riskiga projektid
Allutatud laen on tagatud enamasti 25% osalusega.
10

11. 1. Kapitali vaba liikumise võimalused
Kapitali jagunemine kasutusaja põhjal
- Pikajalised - riiklikul tasandil välislaenud võivad olla
võetud/antud kuni 50 aastaks. Erasektoris loetakse
pikaajaliseks kõiki investeeringuid, mille kestvus ületab 1
aasta ning mis pole tehtud ainult edasimüügi eesmärgil.
- Keskmised - raamatupidamislikult sellist terminit ei
kasutata, aga üldiselt jäävad sellised investeeringud paari
aasta piiresse
- Lühiajalised - tehtud vaid üheks aastaks ning kiire
kasumi teenimise eesmärgiga.
11

12. 2. Piirangud ja erandid
12

13. 2. Üldised piirangud
Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada, ka liidu
siseselt järgmisi piiranguid:
– riigi õiguse rikkumist välistavad meetmed, eelkõige maksustamise
ja finantsteenuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve
valdkonnas;
– kapitali liikumise deklareerimise menetlused haldus- ja
statistilistel eesmärkidel;
– meetmed, mille võtmine on õigustatud seoses avaliku korra ja
julgeoleku tagamisega.
13

14. 2. Regulatsioonid EL-s
Kapitali vaba liikumist reguleerivad
– Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklid 40-45
– Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 56-60
– ELi toimimise lepingu artikkel 63: kapitali vaba
liikumisega seotud piirangute keeld
Erandid võivad tulla ka iga liikmesriigi liitumislepingule
lisatud protokollist, kuid need regulatsioonid on üldiselt
ülemineku iseloomuga.
14

15. 2. Regulatsioonid EL-s
Kapitali vaba liikumist reguleerivad
Teistesse riikidesse investeerimist ja piiriüleseid finantstehinguid
käsitlevad küsimused on hõlmatud kapitali vaba liikumise eeskirjadega.
Kapitali vaba liikumise põhimõte on sätestatud ELi toimimise lepingu
artiklis 63.
Artikkel 63 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 56)
1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise
piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide
vahel.
2. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik maksepiirangud
liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
15

16. 2. Erandid
Üldreegli erandid
Teatavatel juhtudel võib siseriiklikud õigusaktid siiski heaks kiita
olenemata sellest, et neil on kaubandust takistav mõju. Sellisel juhul
peavad piirangud olema põhjendatud, tuginedes olulisele avalikule
huvile, ning muude vähem piiravate meetmete võtmine ei tohi olla
võimalik.
Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas pidanud sidusa siseriikliku
maksusüsteemi ja tõhusa fiskaaljärelevalve tagamist oluliseks
avalikuks huviks, mis võib õigustada lubatavaid erandeid.
Selliseid erandeid on Euroopa Kohus vastuvõetavaks pidanud siiski
vaid mõne kohtuasja puhul.
16

17. 2. Erandid
Üldiselt kinnisvaraga seotud erandid:
1. Kolmandate riikide suhtes. Lubatud kapitali vaba liikumise osas piirangud neljas
valdkonnas: otseinvesteeringud (s.h kinnisvara), (ettevõtete, filiaalide, osaühingute jne.)
asutamine, finantsteenuste osutamine ja väärtpaberite lubamine kapitaliturgudele. Ajutiste
kapitaliliikumise piirangute kehtestamise võimalus (ja ka kohustus) kolmandate riikide
suhtes kas EÜ asutamislepinguga või ka liikmesriigi ennetava meetmena on ette nähtud ka
artiklites 57, 59, 60.
2. Kinnisvarasse investeerimisel, täpsemalt suvilakinnistute ostmisel. EÜ asutamislepingu
protokoll nr. 1 sätestab nn. Taani erandi suvilakinnistute ostmise kohta välismaalaste poolt.
Soome liitumislepingu protokoll nr. 2 sisaldab kitsendusi seoses Ahvenamaal kinnisvara
omandamisega. Eestis kehtib erand üle 10ha põllumaa suhtes.
3. Puudutab maksustamist ning teisi sätestatud juhtumeid (rahasasutuste usaldusväärsuse
ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise meetmed, kapitali liikumise deklareerimine jms.),
kusjuures nimetatud piirangud ei tohi olla diskrimineeriva iseloomuga ega kujutada endast
varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele.
4. Erakorralisteks meetmeteks ja finantsabiks maksebilansi raskuste korral.
17

18. 2. Regulatsioonid EL-s
Kohtulahendid
- Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohtu otsus kohtuasjas nr 2622-05.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 39/72: Euroopa Ühenduste Komisjon vs.
Itaalia Vabariik.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 249/81: Euroopa Ühenduste Komisjon vs.
Iirimaa.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 178/84: Euroopa Ühenduste Komisjon vs.
Saksamaa Liitvabariik.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 194/94: CIA Security International SA vs.
Signalson SA and Securitel SPRL.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 76/90: Säger.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 355/98: Euroopa Ühenduste Komisjon vs.
Belgia Kuningriik.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-482/01: Georgios Orfanopoulos jt vs. Land
Baden-Württemberg.
- Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-110/01: Malika Tennah-Dunez vs. Conseil
national de l’ordre des médecins.
18

19. 3. Võõrkapitali kaasamine
19

20. 3. Võõrkapitali kaasamine
Kapitali vaba liikumise mõjurid
- Majanduslikud huvid
- Riskide hindamine
- Edaspidine tegutsemise perspektiiv
- Riigis kehtivad maksumäärad - mõjutab palju asukoha
määratlust
Riiklikul tasandil pole kapitali liikumist märkimisväärselt
võimalik suunata.
20

21. 3. Võõrkapitali kaasamine
Õige ajastus
1. Kõik riiklikud toetusmeetmed on kasutusele võetud
2. Investeeringute vajadus suure tehnoloogilise hüppe
tegemiseks
3. Riskikapitaliste kaasata väga kiires arengus või enne börsile
minekut (ei investeeri tavaliselt alla 2 mln USD)
21

22. 3. Võõrkapitali kaasamine
Kaasamise võimalused Eestis
1. “Äri-inglid” (Eesti, Rootsi, Soome, Läti, Peterburi)
2. Riskikapitalistide fondid (era- ja riiklikul kapitalil
põhinevad)
3. Connect Estonia - toetab alustavaid ettevõtteid ja aitab neile
investoreid leida
22

23. 3. Võõrkapitali kaasamine
Mida oodat äri-inglilt
1. Ükski äri-ingel ei investeeri projekti üksinda
2. Konsultatsiooni tema kogemuste põhjalt
3. Kontaktide võrgustik
4. Kunagi ei kanna kokkulepitud investeeringut ühe summana
üle (tüüpiline Skandinaavia investoritele)
Üldiselt oodatakse tootlust ~30% aastas
23

24. 3. Võõrkapitali kaasamine
Protsess
Kapitali kaasamise ajaline mõõde:
~ 9 kuud otsusest kaasata väliskapitali - esimesed rahad kontol
~ 3 kuud arvestada läbirääkimisteks, seda Start-Upi puhul,
suuremate konsernide puhul võib see võtta 6 kuud või rohkemgi
NB! Igakordsel potentsiaalse investoriga kohtumisel peab olema
vähemalt 1 positiivne uudis, kuid alati jäta 1 uudis taskusse
varuks!
Mõtle juba alguses läbi, kuidas teha investorile EXIT
24

25. 4. Kapitali kaasamine ja maksud
25

26. 4. Kapitali kaasamine ja maksud
Näiteid maksuprobleemidest
1. Välisfondide diskrimineerimisest Tallinna börsil noteeritud
dividendi aktsiatesse investeerimisel
2. Eraisiku investeeringud läbi Šveitsi ja Luksemburgi pankade ning
sellega seondunud tulu maksustamine
3. Off-shore firmad kapitali vabas liikumises
NB!
Pangad kontrollivad kõiki välismakseid, mis on suuremad kui
15,000€ riiki sisenemisel-väljumisel. EL direktiivile nr. 91/308/EEC
26

27. 5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis
27

28. 5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis
Mida peaks teadma asutamist ette valmistades
1. Vajaminevad dokumendid
- asutaja firma apostilleeritud ja tõlgitud registriväljavõte
- asutaja firma juhatuse liige asutamislepingut allakirjutamas
Tallinnas
- EVK-s firma registreerimisel tuleb avada pangakonto asutaja-
firmale, selleks on vaja lisaks regisriväljavõttele ka kinnitatud
tõlgitud põhikirja
2. Hoiduge asutaja esindajaga ühisest allkirjaõigusest juhatuses
3. Suuremahuliste investeeringute korral alati struktuur läbi
arutada maksuinimestega (võimalik oluliselt raha kokku hoida)
28

29. 6. Kokkuvõte
1. Õige ajastus
2. Sobivaim vorm
3. Otstarbekaim maht
4. Õige partner
5. Optimaalne struktuur
6. Igakülgne legaalsus
29

30. 6. Kokkuvõte
Kapitali vaba liikumise põhimõte on üks kandvatest ideedest, millele EL on üles ehitatud. Kapitali vaba
liikumine tähendab, et kapitali liikumisele ei tehta ELi piires takistusi, välja arvatud mõni erand.
Kinnisvarast rääkides on näiteks vaid Taanil õigus määramata ajani piirata suvemajade võõrandamist
välismaalastele. 1999. a lõpuni kehtis ajutine erand ka Austriale, Soomele ja Rootsile, mis võimaldas
neil ajutiselt piirata suvilakinnistute ostmist välismaalaste poolt.
Kapitali liikumine on praegu liikmesriikide vahel teoreetiliselt üpris piiranguvaba. See tähendab, et
investeeringuid võib suunata ja samas ka lõpetada kogu ELi piires ilma eelneva valitsuse heakskiiduta,
kusjuures kapitali liikumisele või valuutavahetusele ei ole kitsendusi tehtud. Taolisele kapitali
liikumisele on aidanud kaasa ka euro kasutuselevõtt.
Muidugi säilitavad valitsused võime kontrollida kapitali liikumist, hoidmaks ära laiaulatuslikku
maksudest hoidumist. Lisaks on kehtestatud range kontroll, et jälgida kahtlustäratavaid tehinguid, mis
võivad olla seotud kuritegeliku raha liikumisega rahapesu kaudu. Finantsinstitutsioonid nõuavad
ametiasutustelt igast niisugusest tehingust teatamist. Viimasel ajal on seoses terroriohu suurenemisega
seatud sisse lisakontroll, et jõuda jälile rahale, mida kasutatakse terroristlike rünnakute
ettevalmistamiseks või toetamiseks.
Kapitali vaba liikumise põhimõttel on nii liikmesriigi siseselt kui ka suhetes kolmandate riikidega
teatud piiranguid. Piirangud on peamiselt seotud maksude, usaldatavusnormatiivide täitmise
järelevalve, avaliku korra, rahapesu ja finantssanktsioonidega, milles on kokku lepitud ELi ühises välis-
ja julgeolekupoliitikas.
30