Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Mehr von isoklubi
Mehr von isoklubi (8)
Mehhatroonika ja konkurents
- 1. Mehhatroonika ja konkurents HeiVäl Consulting Kollane 8/10-7, 10147 Tallinn info@heival.ee www.heival.ee
- 2. Tõnu Hein 2 18.10.2012 • Tõnu Hein on juhtimiskonsultant aastast 1992 • Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala 1986. a. • OÜ HeiVäl asutajaliige ja konsultant. Enamik HeiVäli projekte on seotud strateegilise planeerimise, tehnoloogiaarenduse kvaliteedijuhtimise, turunduse ja rahulolu-uuringutega. • Tõnu Hein on aidanud koostada 14 tehnoloogiaarenduse projekti biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia jt valdkondades • Tõnu Hein õpetab Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, Ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise magistriõppe erialal ainet “Tehnoloogiastrateegia rakendamine ettevõttes” – lektor alates 2003 • Tõnu Hein on AIESEC Eesti – asutajaliige ja alumni 1989, McKinsey&Co Inc – alumni, Eesti Kvaliteediühingu liige • Rahvusvahelise Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi üks algataja Eestis. • Tunnustus - Eesti Aasta Konsultant 2010 • Tunnustus – Eesti Kvaliteedi Nägu 2010 • Keeled: eesti, inglise, soome, vene Kontakt: • Hobi: keskkonna- ja energiatehnoloogiad tonu.hein@heival.ee 509 4004 www.heival.ee
- 3. HEIVÄLI TUTVUSTUS 3 18.10.2012 Teeme uuringuid järgmistes valdkondades: •Töötaja rahulolu •Kliendi rahulolu •Sisekliendi rahulolu •Turu-uuring •Teadus- ja arendustöö oKasutame rahvusvaheliselt tunnustatud ESI/CSI metoodikat rahulolu mõõtmiseks oUuringute tulemused on kohandatud kliendi vajadustele oTeenindame kliente järgmistes keeltes: eesti, inglise, vene, soome oVeebipõhiseid uuuringuid teeme globaalselt. oKlientide rahulolu HeiVäli teenustega on 88 saja palli skaalal oHeiVäl Consulting sai 22.06.2007 ja 02.03.2010 Eesti Kvaliteediühingult tunnustuse “Edasipürgiv organisatsioon”.
- 4. KLIENTIDE JAOTUS 4 18.10.2012 Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada efektiivses kliendijuhtimises
- 5. TÖÖTAJATE JAOTUS 5 18.10.2012 Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada personalijuhtimises
- 6. HeiVäl Consultingu suuremad uuringud 6 18.10.2012 o Eesti keskkonnatehnoloogiate kaardistus o Kvaliteediühingu liikmete rahulolu kaardistus o Mehhatroonika uuringud Eestis ja Soomes o Tööstusheite direktiivi majanduslik ja sotsiaalne mõju Eesti ettevõtetele o Välismaalaste rahulolu uuring Eestis, Lätis, Rootsis, Soomes - käimas o Iga-aastased avaliku sektori ja rahvusvaheliste ettevõtete klientide ja töötajate rahulolu-uuringud
- 7. INIMRESSURSI UURINGU TUTVUSTUS Eesmärk 7 18.10.2012 Uuringu eesmärgiks oli koostada Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna inimressurssi kvalitatiivne analüüs, mis sisaldab järgmisi ülevaateid: 1. mehhatroonika valdkonna tööjõu kompetentsid ja tase erinevate ametite lõikes, 2. Põhja-Eesti haridusasutuste poolt mehhatroonika valdkonnas läbiviidavad täiendkoolitused kompetentside lõikes ning saadud tulemuste põhjal töötada välja mehhatroonika valdkonna inimressursi kompetentsuse arendamise võimaluste soovitused.
- 8. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad 8 18.10.2012 PERSONAALSED JA MEESKONNATÖÖ OSKUSED Allikas: TTÜ, HeiVäl Consulting`u täiendustega Joonis 2. Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad
- 9. UURINGU TUTVUSTUS Projekti piirkond 9 18.10.2012 Lõuna – Soome ja Põhja – Eesti Projekti piirkond Lõuna-Soome Põhja-Eesti Valimisse kaasatud ettevõtete asukohtade piirkonnad Projekti piirkond Külgnev ala EL riik Mitte EL riik Joonis 1. Projekti piirkond Allikas:http://www.centralbaltic.eu/programme, HeiVäl Consulting`u täiendustega
- 10. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult 10 18.10.2012 Mehhatroonika Numbrilise Koht- Automatiseeritud Aparatuuri juhtimisega automatiseerimise tootmissüsteemid koostamine seadmed lahendid Insenerid Arenduste juht / Tehnika juht Mehaanika / Elektri / Elektroonika / Automaatika / Tehnoloogia / Tootearenduse / Tarkvara insener keskastme- juhid Tootmisjuht Tootmisjuht Tootmisjuht CNC tööpingi Koostaja / Liini operaator Masina operaator seadistaja Koostelukksepp Automaatik Elektrik-seadistaja Hooldustehnik Elektrik spetsialistid Mehhatroonik Elektroonik Mehaanik Mehaanik Hooldustehnik Hooldustehnik Elektrik Elektroonik Mehaanik Mehaanik Automaatik Mehhatroonik Joonis 3. Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult
- 11. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Valimi iseloomustus 11 18.10.2012 Ettevõtete käive töötaja kohta tuhat EUR 200 Eesti 150 Soome 100 Eesti keskmine 50 Soome keskmine 0 ettevõtted Joonis 6. Eesti ja Soome ettevõtete käive ja keskmine käive töötaja kohta Valimisse kaasatud Soome ettevõtete keskmine käive töötaja kohta on kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast (piiritletud joonisel punase joonega).
- 12. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Valimi iseloomustus 12 18.10.2012 Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga tuhat EUR / töötajate arv (logaritmiline skaala) Eesti ettevõtete kasum 10,000 1,000 Eesti ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv 100 Soome ettevõtete kasum 10 1 Soome ettev. mehhatroonika ettevõtted valdkonna töötajate arv Joonis 10. Ettevõtete kasumi ja mehhatroonika valdkonna töötajate arvu võrdlus järjestatuna kasumi järgi Eesti ettevõtete puhul joonistub selgelt välja tendents, et rohkem teenivad kasumit ettevõtted, kus on rohkem mehhatroonika valdkonna töötajaid (v.a. üks ettevõte).
- 13. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas 13 18.10.2012 töötajate arv Eesti (logaritmiline skaala) 1000 Eesti 3-5 aasta pärast +220% +12% +38% +16% +28% +50% +0% +0% +89% +18% Soome 100 Soome 3-5 aasta pärast 10 Eesti ja Soome kokku 1 Eesti ja Soome kokku 3-5 ettevõtted aasta pärast Joonis 11. Eesti ja Soome ettevõtetes töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas täna ja 3-5 aasta pärast Valimisse kaasatud Eesti ja Soome ettevõtetes on täna kokku 519 mehhatroonika valdkonna töötajat. (piiritletud joonisel punase joonega) Firmad prognoosisid, et 3-5 aasta pärast on see number 728. Seega eeldatakse kokku 40%-list mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu.
- 14. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Töötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes 14 18.10.2012 ametid SMA operaator Elektroonikatehnik Keevitaja Täna vajatavad CNC tööpingi opaatorer Insener-programmeerija töötajad Testitehnik, testiinsener Elektromehhaanik arvuliselt ametite Mehhatroonik, insener Montöör lõikes Automaatik, insener Laserlõikuse operaator, insener Laooperaator Hooldustehnik Roboti programmeerija Kvaliteedijuht 3-5 aasta pärast Ekspordi müügiesindaja töötajate Tootearendusinsener Koostaja vajaduse Peainsener Liinioperaator suurenemine Korrashoiuspetsialist Tarkavara projekteerija arvuliselt ametite Projektijuht lõikes Insener-projekteerija Metroloogia insener Disainer töötajate arv 120 100 80 60 40 20 0 Joonis 13. Töötajate arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast ametite lõikes
- 15. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes 15 18.10.2012 ametid Mehhatroonik Automaatik Insener-mehhatroonik Automaatikainsener Korrashoiuspetsialist Testiinsener Hooldustehnik Peainsener Mehaanika projekteerija Elektrik Tarkavara projekteerija Automaatika insener Tootmisinsener Testi-automaatikatehnik Mehaanik Lasertehnoloogia insener Tootmistöötajad Elektromehaanik Seadistaja Meetodi arendaja CNC-tööpingi operaator Konstruktor Kvaliteedijuht Testitehnik 80 60 40 20 0 Montöör Tootearendusinsener kompetentside arv Joonis 15. Eesti ja Soome ettevõtetes mehhatroonika valdkonna kompetentside vajadus arvuliselt ametite lõikes
- 16. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Enimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast 16 18.10.2012 kompetentsigrupid Isikuomadused Kompetentside Mehaanika tänane vajadus Oskused Mehhatroonilised süsteemid Elektromehaanika Kompetentside Pneumaatika vajaduse Hüdraulika suurenemine 3-5 aasta pärast Elektroonika Infotehnoloogia Peenmehaanika 6000 4000 2000 0 töötajate arv Joonis 16. Kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast kompetentsigruppide lõikes
- 17. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Enimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast 17 18.10.2012 kompetentsid Kohusetundlikkus ja vastutustunne Individuaalse töö oskus Meeskonnatöö oskus Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara… Arvuti kasutamise oskus - kontoritarkvara Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus Inglise keel Eesti keel * Kompetentside Vene keel * tänane vajadus Juhtimisoskus Soome keel * Kompetentside Saksa keel vajaduse suurenemine 3-5 800 700 600 500 400 300 200 100 0 aasta pärast töötajate arv Joonis 17. Isikuomaduste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
- 18. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Ettevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast 18 18.10.2012 kompetentsid Meeskonnatöö oskus Kohusetundlikkus ja vastutustunne Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele Kvaliteedinõuded Väljaõppe maht täna: Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) Isikuomadused Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara Mehhatroonilised süsteemid Seadmete käitamine vastavalt nõuetele Mehaanika Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine Väljaõppe maht 3-5 Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus aasta pärast Installeerimine 50 40 30 20 10 0 väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel Joonis 20. Eesti ja Soome ettevõtete poolt korraldatud väljaõppe mahud täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast kompetentside lõikes
- 19. UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Väljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast 19 18.10.2012 väljaõppe 1500 maht +52% 1000 -31% Ettevõtted 500 Haridusasutused 0 Täna 3-5 aasta pärast Joonis 21. Eesti ja Soome ettevõtete ning haridusasutuste poolt korraldatud väljaõppe maht täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.
- 20. KOKKUVÕTE 20 18.10.2012 Haridus- Ettevõtete asutuste soovid pakkumine Joonis 24. Ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas • Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama. • Ettevõtted soovivad tulevikus rohkem väljaõpet saada haridusasutustelt. • Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt. Järeldus: struktureerida õppepraktika kompetentsigruppide kaupa mitmetes ettevõtetes
- 21. SOOVITUSED 21 18.10.2012 • Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonna ettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada parem ülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest. • Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamise võimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteks aasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandja soovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisa kompetentse vastaval tasemel töötamiseks. Samuti annaks see süsteem kohest tagasisidet haridusasutusele. Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luua motivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui ka ettevõtetele.
- 22. SOOVITUSED 22 18.10.2012 Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvalt aktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemest alates. Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtet huvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiks ettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistavad iga töötaja koolitusvajadusi, samas näevad valdkonna teiste ettevõtete kompetentside üldist taset. (vt. www.innomet.ee kogemust) Haridusasutused võiks ettevõtete ametialaste kompetentside kaardistamise teostada perioodiliselt õppetöö raames. Sellest tekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasiside haridusasutustele. Selle tegevuse koordineerija võiks olla IMECC.
- 23. 23 18.10.2012 Mehhatroonika valdkonna suutlikkus ja konkurentsivõime Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas INNOREG projekt Tellija: Tallinna Ettevõtlusamet Teostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp
- 24. Ettevõtete klientide jaotus suuruse alusel 24 18.10.2012 Missugusesse gruppi kuuluvad ettevõtte põhilised kliendid? Soome ettevõtted teenindavad rohkem suurkliente. Eesti ettevõtted teenindavad väiksemaid kliente.
- 25. Kliendisegmendid riigiti vastanute alusel 25 18.10.2012 Millised on ettevõtte kliendisegmendid tööstusharude lõikes? Eesti ettevõtete peamised kliendid on autotööstuses, elektroonikas ning muude alt nimetatud põllumajanduses. Soome ettevõtete peamised kliendid on aparaaditööstuses, tervishoiutööstuses ning muude alt nimetatud ehituses ja laevanduses.
- 26. Klientide ostumotiivide hinnangud riigiti 26 18.10.2012 Millised on klientide ostumotiivid? Eesti ettevõtete klientide peamised ostumotiivid on kvaliteet, hind ning paindlikkus. Soome ettevõtete klientidele on hinna asemel kaks korda olulisem margitruudus.
- 27. Uute klientide leidmise allikad riigiti 27 18.10.2012 Kuidas leiate uusi kliente? Eesti ettevõtted tegelevad aktiivsemalt müügiga, mida toetatakse messide, hankekonkursside ja internetiga. Soome ettevõtete tuntus toob kliente, mis võimaldab vähem tegeleda teiste allikatega. See võib olla seotud valdava tegutsemisega siseturul.
- 28. Ettevõtte klientide allikad sõltuvalt tehnoloogilisest konkurentsivõimest 28 18.10.2012 Kuidas leiate uusi kliente? Ettevõtte tehnoloogiline konkurentsivõime Ettevõtte Ettevõte on Ettevõte on Ettevõte on täna konkuren- konkurentsi- turuliider paremas tidega samal võime on seisus kui tasemel madal konkurendid Tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisemad ettevõtted saavad rohkem toetuda tuntusele. Mida madalam on tehnoloogiline konkurentsivõime, seda enam kasutatakse aktiivset müüki. Turuliidrid kasutavad erinevaid klientide allikaid tasakaalustatumalt, nõrgad ettevõtted tuginevad valdavalt aktiivsele müügile.
- 29. Hinnangud tänasele turupotentsiaalile 29 18.10.2012 Kuidas hindate oma turupotentsiaali erinevate turgude lõikes täna (2010.a)? Soome ettevõtted hindavad kõige suuremaks koduturu potentsiaali. Eesti ettevõtete suurimaks praeguseks turuks on Põhjamaad.
- 30. Toodete ja teenuste väljatöötamine riigiti 30 18.10.2012 Milliseid tooteid või teenuseid on ettevõte välja töötanud ja juurutanud? Eesti ettevõtted tegelevad enam uute toodete ja teenuste arendamisega. Soome ettevõtted tegelevad enamasti olemasolevate toodete modifitseerimise ja täiendamisega.
- 31. Ettevõtete tootearenduse korraldus riigiti 31 18.10.2012 Kuidas toimub tootearendus ettevõttes? Eesti ettevõtted tegelevad tootearendusega peamiselt oma arendusosakonnas, oma jõududega, seega väiksema koostööga ettevõtte sees või ettevõtete vahel Soome ettevõtted valdavalt ei oma üldse tootearendusmeeskonda või loovad vastavalt vajadusele ajutisi meeskondi.
- 32. Keskmine investeering arendusse aasta kohta 32 18.10.2012 Kui suured on investeeringud arendusse keskmiselt ühes aastas? Eesti ettevõtete suurim investeering läheb tehnoloogia arendusse. Soome ettevõtted investeerivad nii toote-, tehnoloogia kui ka ettevõtte arendusse samas suurusjärgus.
- 33. Muutused ettevõtete struktuurivormis 33 18.10.2012 Milline on organisatsiooni struktuurivorm täna ja tulevikus? Hierarhilised struktuurid vähenevad mõlemal maal Eesti ettevõtteid iseloomustab projektipõhise struktuuri osakaalu tõus. Soome ettevõtetes rakendatakse tooteperekondade struktuuri.
- 34. Kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutamine riigiti 34 18.10.2012 Millised kvaliteedijuhtimissüsteemid on kasutusel? Peaaegu kõik ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 standardit ja peaaegu pooled kasutavad ISO 14001 standardit.
- 35. Ettevõtete jaotus juhtimistehnika alusel täna ja tulevikus 35 18.10.2012 Milliseid juhtimistehnikaid ettevõte kasutab ja plaanib kasutada? Ettevõtted plaanivad tulevikus hakata rohkem kasutama tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ning 6-sigmat.
- 36. Juhtimistehnikate rakendamine tooteliigiti 36 18.10.2012 Milliseid tooteid ja teenuseid ettevõte pakub turule? Pooltooteid valmistavate ettevõtete seas rakendatakse enim erinevaid juhtimistehnikaid.
- 37. Ettevõtete protsessimuudatuste sagedus riigiti 37 18.10.2012 Kui sageli teete muudatusi ettevõtte protsessides? Eesti ettevõtete protsesse muudetakse sageli. Soome ettevõtted muudavad oma protsesse valdavalt väga harva.
- 38. Ettevõtete struktuurimuudatuste sagedus riigiti 38 18.10.2012 Kui sageli teete muudatusi ettevõtte struktuuris? Eesti ettevõtete struktuuri muudetakse sageli. Soome ettevõtted muudavad oma struktuuri valdavalt väga harva.
- 39. Põhijäreldused kvaliteedijuhtimise kohta 39 18.10.2012 • Peaaegu kõik Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 või / ja ISO 14001 standardit. • Pooltooteid valmistavad ettevõtted kasutavad enim erinevaid juhtimistehnikaid. • Tulevikus kasutatakse rohkem Tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ja 6-Sigmat. • Eesti ettevõtted on paindlikumad ning teostavad muudatusi oma protsessides ja struktuuris oluliselt sagedamini kui põhjanaabrid.
- 40. Ettevõtete kontrolli korraldus riigiti 40 18.10.2012 Kontrolli printsiip Soome ettevõtted kontrollivad oluliselt rohkem tööpingis ja mõõtemasinas. Eesti ettevõtted teostavad valdavalt kontrolli töökohal pärast tööoperatsiooni sooritamist ja toodete lõppkontrolli. Soome ettevõtted kasutavad samaaegselt rohkem kontrollimeetodeid.
- 41. Kasutatavad mõõteseadmed riigiti 41 18.10.2012 Milliseid mõõteseadmeid kasutate? Soome ettevõtetes kasutatakse erinevaid mõõteseadmeid oluliselt rohkem kui Eesti ettevõtetes.
- 42. Mõõdetavad näitajad riigiti 42 18.10.2012 Milliseid näitajaid mõõdate oma ettevõttes? Soome ettevõtted tegelevad rohkem erinevate parameetrite mõõtmisega.
- 43. Peamised koostööpartnerid riigiti 43 18.10.2012 Kes on teie ettevõtte peamised koostööpartnerid? Peamiste koostööpartnerite tähtsuse järjekord Eesti ja Soome ettevõtetes on sama, kuid Soome ettevõtted teevad oluliselt rohkem koostööd kliendiga
- 44. Koostöövormides osalemine riigiti 44 18.10.2012 Millises koostöövormis ettevõte osaleb? Eesti ettevõtted teevad vähe koostööd ja praktiliselt ei oma klastri- ja kvaliteedialast koostöökogemust. Kõik Soome ettevõtted teevad aktiivselt koostööd.
- 45. Koostöö ulatus riigiti 45 18.10.2012 Milline on koostöö ulatus? Eesti ettevõtted teevad koostööd peamiselt oma riigis ja Euroopas. Soome ettevõtete koostöö geograafia on mitmekesisem.
- 46. Ettevõtete käibed ja kasumid 46 18.10.2012 Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtete käibed on samas suurusjärgus.
- 47. Innovatsiooni ja kasumi vaheline seos 47 18.10.2012 Kõrgema kasumi teenijad investeerivad uue põlvkonna toodetesse ja kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, aga vähem järk-järgulisse täiustamisse.
- 48. Kokkuvõte 48 18.10.2012 • Eesti ettevõtted on paindlikud, teevad palju muudatusi, kuid teevad Paindlikkus ka tootearendust põhiliselt oma ligikaudsus organisatsiooni sees ja teevad vähe koostööd. Eesti • Soome ettevõtted fokusseeruvad suurklientidele, teevad nendega ja teiste partneritega koostööd, mõõdavad palju tehnilisi parameetreid ja reeglina juba protsessi käigus, mitte pärast Koostööaldis tootmist täiendava tegevusena. Samuti Eraklik keskendutakse müügile ja klienditeenindusele ning suudetakse minna ka Euroopast kaugemale. • See võimaldab Soome ettevõtetel stabiilsemalt töötada. Jäikus ja täpsus Soome
- 49. Soovitused 49 18.10.2012 Eesti ettevõtetele: • Erineva koostöö kogemus on väike, oleks vaja koolitust ja motivatsiooniskeeme. • Suunata kliendifookus senisest enam suurettevõtetele ja arendada oma tegevust nende vajadustest lähtuvalt, samuti arendada margitruudust. • Leida koostöövorm, mille abil rakendada tegevuskeskset mõõtmist ja suurendada tootmise täpsusklassi. Soome ettevõtetele: • Turundus väljaspool Euroopat on alanud, kuid pole veel jõudnud märgatavate tulemusteni • Uurida paindlikkuse taset ja olulisust klientidele ning koostada ettevõttepõhine rakenduskava. • Kaasata Eesti ettevõtteid Soome võrgustikesse ja koostööalgatustesse. Kahe riigi koostöö arendamisele: • Kahe riigi koostöös oleks turundus väljaspool Euroopat odavam ja tulemuslikum. • Kuna Eesti ja Soome klientide tegevusvaldkonnad on erinevad, siis võiks analüüsida täiendava müügi võimalusi olemasolevatele klientidele aparaaditööstuses, autotööstuses jm • Kaardistada klientide tagasiside ja koostada selle põhjal individuaalsed ja gruppide plaanid • Kaardistada sisseostu vajadused ja arendada omavahelist müüki. • Eestisse rajatav keskus motiveeriks koostööd alustama ja tugevdaks mõlema maa ettevõtete võimekust suurklientide segmendis.
- 50. Diskussioon 50 18.10.2012 - Milliseid mõtteid uuringust saan kasutada oma ettevõttes? - Kuidas saada kasu koostööst Soome partneritega? - Milliseid uuringuid oleks vaja teha?
- 51. 51 18.10.2012 Aitäh! Tõnu Hein HeiVäl Consulting Kollane 8/10-7, 10147 Tallinn GSM: +372 509 4004 Skype: tonu.hein e-mail: tonu.hein@heival.ee http://www.heival.ee