1. Inga Zemit

2.  Toomkoolid tegutsesid toomkapiitlite juures
(Tallinnas, Tartus, Vana - Pärnus). Jagasid
kasvatust tulevastele toomhärradele (hiljem hakati
viimaste käest kõrgharidust nõudma)
 Kõrgharidust saadi peamiselt Saksamaa
ülikoolides – Rostokis, Erfurdis ja Leipzigis – kuid
samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas jm (on teada
üksikuid eestlastest üliõpilasi)
 Kloostrikoolid – Tallinna dominiiklaste kool ja
Kärkna tsistertslaste kool (tõenäiliselt oli oma kool
ka mitmetel teistel kloostlitel)
 Kõrgema ladinakooli asutamine idee

3.  Linnade kodanike lapsed vajasid ilmaliku sisuga
haridust
 Linna ehk ladinakoolid tegutsesid kirikute juures,
kuid allusid esmajoones raele
 Kiriklike ainete kõrval õpetati linnakoolides
lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suurt
tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse
õppimisele
 Esimene linnakool nimetatud 1432.a. Tallinnas
Oleviste kiriku juures, järgnevalt asutati linnakoole
Narvas, Uus – Pärnus, Paides, Tartus, Rakveres.

4.  Vajadus eestikeelse piibli ja
hariduse järele
 1525. a. ilmus Lübeckis
jumalateenistuse käsiraamat
eesti-, liivi- ja lätikeelse
selgitava tekstiga. Kogu tiraaž
hävitati Lübecki rae poolt
 1535.a. trükiti Saksamaal
Niguliste kiriku õpetaja
Simon Wanradti koostatud ja
Pühavaimu kiriku eestlastest
eesti jutlustaja Johann Koelli
tõlgitud luterlik katekismus.
Vasemal pool alamsaksa-,
paremal eestikeelne tekst.
Raamat keelustati mõne aasta
pärast Tallinna rea poolt
„rohkete vigade tõttu“

5.  Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat
küsimuste ning vastuste kujul.
 Näiteks:
 Viies käsk
Sina ei tohi tappa.
Mis see tähendab?
Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et
me oma ligimese ihule ei tee ühtki kahju ega
kurja, vaid et me teda aitame ja teeme temale
head kõigis ihuhädades.
 http://www.eelk.ee/katekismus.html

6.  1549.a. tegeles piibli tõlkimisega katku surnud
Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi
 Susi kapital, rahasumma, mis määras vanaema
Hans Susi haridusele, mille viimane pärandas
vaese koolipoisi koolitamiseks.

7.  Omalaadne arhitektuur: Kesk – Eesti
kolmelöövilised, Lääne – Eesti ja Saaremaa
ühelöövilised kirikud. Tartu telliskividest
kirikutüüp.
 Tallinna kiviarhitektuur. Hilisgootika stiilis
ehitatud ühiskondlikud hooned ja elamud, mis
on säilinud

8. VALJALA KIRIK
SAAREMAAL
PÜHALEPA KIRIK
HIIUMAAL

14.  Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis
eeskiju eelkõige Saksamaa, hiljem Madalmaad
 Seinamaale on säilinud vähe, peamiselt Saare –
Lääne piiskopkonna kirikutes
 Tuntuimad teosed on XV sajandi II poole Lübecki
maaljate Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar ja
Bernt Notke kappaltar Pühavaimukirikus.
 Bernt Notke „Surmatants“ (säilinud vaid 7,5 m)
 Paljud kirikud ja kloostrid kannatasid pildirüüste
käigus

17.  XVI sajandi II poolel kijutas Tallinna
Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow
alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi
kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid
allikaid.
 Kroonika ilmus 1578.a. Rostockis
 Kroonika põhisisuks on Liivi sõda, kuid
kirjeldatud on ka Liivimaa sõjaeelset elu