Linux kursus-2005

MII6042 Vabavara paketid

Vabavara olemus ja filosoofia
Linuxi põhitõed ja ülesehitus

Vabaduse astmed 1
●

Litsentside eri tüübid
–

Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid)

–

Lähtekood avalikult saadaval, kui mitte
muudetav (failivormingute kirjeldused)

–

Lähtekood avalikult saadaval, kuid
muudetav mingitel tingimustel

–

Lähtekood avalikult saadaval ja vabalt
muudetav (copyleft)

Vabaduse astmed 2
●

Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“
–

Vaba ei pruugi olla tasuta

–

Tasuta ei pruugi olla vaba

CopyLeft

GPL
CC

BSD

FreeWare

Kommertsvara

ShareWare

Vabaduse neli tunnust
●

●

●

●

vabadus kasutada tarkvara suvalisel
eesmärgil
vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab
ning seda vastavalt oma vajadustele
kohandada. Siinjuures on eelduseks
vaba juurdepääs programmi
lähtekoodile
vabadus levitada tarkvara
Vabadus arendada tarkvara originaali
baasil uusi versioone ja neid samadel
tingimustel edasi levitada.

Tarkvarapatendid
●

●

●

●

Kasutusel USA-s;
Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is,
kuid jäi vastu võtmata
On kasulikud suurettevõtetele
Võivad tekitada väga halbu
situatsioone
–

Patendihaid

–

Põhimõtteliste lahenduste patendid

Ärifilosoofia 1
●

Kinnise lähtekoodiga programmid
–

Müüakse valmis pakendatud kaupa
●

–

Sageli pole see täpselt see, mis vaja

Müüakse lisateenuseid
●
●

●

Programmi lisamoodulid
Teenused

Programmi arendamine on ühe piiratud
grupi käes

Ärifilosoofia 2
●

Vaba tarkvara
–

Programm ise on enamasti tasuta
●

–

Müüakse programmile tuge
●

●

Vahel müüakse konkreetse masina jaoks
(riistavara + OpSüsteem) valmistatud
(optimeeritud) tarkvara
Alternatiiv on ise ennast harida

Püütakse kaasata kõiki kasutajaid
programmi arendusse – kasvõi
tagasisside abil

UNIX-lased
●

UNIX
–

●

BSD
–

●

Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi;
Ülistabiilne ja -turvaline
Vaba tarkvara; Piiratud riistvaratugi;
Ülistabiilne ja -turvaline

Linux
–

Vaba tarkvara; Suhteliselt lai riistvaratugi;
Stabiilne ja turvaline

Meenutuseks - Arvutite areng
●

PC-tüüpi riistvara
–

286

–

386 => optimeerimise
platvorm
(tagasiühilduvus)

–

486

–

586 (Pentium)

–

686 (Pentium 2) =>
optimeerimise platvorm

–

786 (Pentium 3)

Optimeerimise platvormid
●

386 (intel 80386, i386)
–

●

Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt
muutunud – kogu riistvara on sama

686 (intel 80686, i686)
–

Protsessorile lisandus multimeediakäsustik

Teised riistvaraplatvormid
●

Alpha

●

Mac

●

PowerPC

●

Sparc (Scalable Processor Architecture)

Linuxi kasutamine
●

Linux on vaba unixi-laadne
operatsioonisüsteem
arvutusseadmetele.
–

Arvutid tavamõistes (i386+, Alpha, Mac,
PowerPC, Spark)

–

Kommunikatsiooniseadmed (telefonid,
keskjaamad)

–

Kodumasinad (külmutuskapid,
valveseadmed)

–

Multimeediaseadmed (DVD-mängijad,
kaamerad)

Linuxi kasutamine
●

Erinõuetega keskkonnad
–

Stabiilsus

–

Väga nõrk või väga võimas riistvara

–

Väga suurt arvutusvõimsust nõudvad
rakendused
●

(cluster and cloud computing)

Kasutamise põhjendusi
●

Litsentsitasud

●

Modifitseerimise vajadus

●

Suur ressursivajadus

●

Kompatiibluse ja/või integreerimise
vajadus

Kasutamise näiteid
●

●

●

NASA – kosmoselaevade marsruudi
arvutamine; kosmoselaevade mootorite
konstrueerimine
DreamWorks Studios – multifilmide
animeerimine (viimased 7 aastat –
Shrek, Shark Tale, Madagascar, KungFu
Panda)
NPO Saturn (vene lennukitehas) –
lennukite konstrueerimine

Kasutamise näiteid
●

SAT-TV ja Digi-TV tunerid
(Hivision9090)

●

Tulemüürid ja ruuterid (CISCO)

●

Videovalvesüsteemid (ZoneMinder)

●

DVD/CD meediaksekused (Samsung)

●

Programmjuhtimisega pesumasinad ja
külmkapid (Samsung)

Distributsioon
●

●

Loojate valitud ja pakendatud tarkvara
komplekt.
Sarnanevad
–
–

Kernel (tuum)

–
●

Filosoofia
Põhitarkvara – käsurea utiliidid

Erinevad
–

Lisatarkvara (töölaud)

–

Haldusvahendid

Linuxi distributsioonid 1
●

Töölaua arvuti jaoks optimeeritud
(tasuta)
–
–

SuSE

–

Fedora Core

–
●

Mandriva

Ubuntu

Tugi on võimalik eraldi juurde osta
–

Ka Eestis tegutsevalt firmalt

●

Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised)
–
–

SuSE

–

Red Hat Enterprise Linux

–
●

Mandriva

Xandros Desktop

Kaasneb tugi (ajaliselt piiratud)
–

On võimalik juurde osta (pikendada)

●

Serveritesse mõeldud distributsioonid

●

Erirakendused
–

Koostatud mingil spetsiaalsel eesmärgil
●
●

Interneti jagamine (Coyote, FREESCO)

●

●

Multimeedia
Pääste tööriistad (F.I.R.E.)

CD-linuxid
–

Knoppix, Gnoppix, MandrivaMove

●

Kokku üle 100 erineva
–

●

http://distrowatch.com/ leiab vajaduste
jaoks sobiva

Alati on võimalus üks juurde teha
–

Linux From Scrach

Tasuta vs tasuline Linux
●

Tasuta versioon
–
–

●

Alla laetav (tuleb CD-le põletada)
Võrguinstallatsioon

Tasuline
–

Karbitoode

–

Mandriva klubi

Unixlaste ülesehitus
●

●

●

●

●

Riistvara
Kernel – vahendab riistvara
rakendustele
Rakendused – teevad midagi kasulikku
Graafiline server (X – iks) – kuvab
värvilist pilti
Töölaud
–

Omab ise rakendusi

–

Kutsub välja süsteemsed rakendused ja
annab neile graafilise kesta

Unixlaste ülesehitus

Rakendused
Töölaud
Graafiline server

Rakendused

Kernel

Moodulid
Riistvara

Riistvara
●

Arvuti kasti sees olev
–

Emaplaat ja seal peal olev
●

Protsessor

●

Mälud

●

Lisakaardid

–
–

Flopi

–
●

Kõvaketas
CD/DVD rom

Välisseadmed

Kernel
●

Vahendab riistvara tarkvarale
–
–

Mäluhaldus

–

Protsessori aja jagamine

–
●

Kõvaketta haldus (failisüsteem)

Lisaseadmete vahendus

Moodulid (draiverid)
–

Sisse kompileeritud

–

Välised (külge haagitavad)

Rakendused
●

Süsteemsed
–
–

●

Konfigureerimiseks
Süsteemi jälgimiseks

Kasutajarakendused
–

Tekstiredaktorid

–

Tabelarvutus

–

Multimeedia

Graafiline server
●

Tekitab kasutajaliidese – vahendab
kernelile:
–
–

Hiir

–

Monitor

–
●

Klaviatuur

Videokaardi lisavõimalused

Hetkel kaks erinevat
–

XFree86 (pole väga vaba) ja X.org

Töölaud
●

Mitu erinevat (kokku ligi 30)
–

–
●

KDE ja Gnome (palju rakendusi ja
iluvidinaid, ressursinõudlikud)
XFCE 4, IceWM ja BlackBox

Omab ise rakendusi
–

●

Sõltub kasutatavast töölauast

Kutsub välja süsteemsed rakendused ja
annab neile graafilise kesta

Ülesehituse kokkuvõte
●

●

Modulaarne operatsioonisüsteem
(Lego)
Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses
sõltuvuses teistest
–

Sõltuvus võib olla kaudne
●

Läbi jagatud teegi (shared library)

●

Ühega administreeritakse teist


Kasutajad
Failisüsteem ja asukohad
Kaustad ja failid
Protsessid
Õigustesüsteem

Teemad
●

Kasutajad

●

Linuxi failisüsteem

●

Failid ja kaustad

●

Omanik ja õigused

Meeldetuletuseks
●

●

●

Kahendsüsteem – positsiooniline
arvusüsteem, kus arve väljendatakse
kahe numbriga.
1011 = 8+0+2+1=11
Bitt – vähim informatsiooni hulk
väljendatakse
1või 0
Bait – neli bitti, esimene mõistlik kogus
informatsiooni (28 = 256 märki)

Kasutajad
●

●

●

●

arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides
numbreid
igal kasutajal on number 0 – 65535
inimesele arusaadavaks tegemiseks on
see number seotud nimega
numbrid jaotatakse gruppidesse
vastavalt kasutaja profiilile

Kasutajad 2
●

1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti
enda jaoks)
–

●

protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,
logi jms

500 (1000) – 65534 on reaalsed
kasutajad
–

sageli jaotatakse veel gruppidesse
●

masina reaalsed kasutajad (need kes
masinasse otse sisse logivad)

●

Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad

●

Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad

Erilised kasutajad
●

●

Lisaks on olemas veel kasutaja 65535
– nobody
Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)

Root
●

●

●

Root on süsteemi administraator. Tal
on juurdepääs kõikidele failidele ja
programmidele ning tal on õigused
teha mida iganes soovib.
Kasutajana root tohib sisse logida
siis ja ainult siis, kui selleks on
vältimatu vajadus
Mingit käsku saab käivitada root
õigustes nii:
$ sudo c 'programm, mida on vaja käivitada'

Kasutaja muutmine
●

Number ja nimi on üheselt seotud failide
omanikke võib muuta nii nime kui ka
numbrit kasutades
# chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame

●

Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:
# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame

●

Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili
õigusi
–

Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“

Grupid
●

●

●

Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma
nimelisse gruppi
Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse
gruppidesse
Faili grupiõigusi saab muuta
# chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame

Näide
●

Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine
kõigile loetavaks
# chmod r 755 public_html
–

Muudab rekursiivselt kõik õigused kataloogis
public_html

Linuxi failisüsteem 1
●

●

●

●

●

Failisüsteemi juurikas (root - /)
Kasutajate kodukataloogid asuvad
/home all
Süsteemi käivitumiseks vajalikud failid
asuvad
/boot kataloogis
Süsteemsed programmid asuvad /bin
all
Kasutajaprogrammid asuvad /usr/bin all

●

●

●

●

●

Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev
all
Süsteemsed konfiguratsioonifailid
asuvad /etc all
Süsteemsed jagatud teegid ja kerneli
moodulid (draiverid) asuvad /lib all
Failisüsteemide ühendamiseks
kasutatakse /mnt kataloogi (näiteks
/mnt/cdrom)
Kasutajaprogrammid asuvad /usr all

●

●

Logi, printeri vahekataloog (spool),
temp asuvad
/var all
Võimalikud lisakaustad
–

/opt – lisatarkvara (enamasti tasuline)

–

/proc – süsteemiinformatsioon

–

/sys – ajutised süsteemsed failid

–

/initrd – süsteemi käivitusskriptid

Failid ja kaustad 2
●

●

●

●

Andmeid hoitakse digitaalkujul failina
Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka
faile
Kaust (kataloog) võib sisaldada
alamkaustu (alamkatalooge)
Failid ja kaustad (kataloogid) kokku
moodustavad hierarhilise failisüsteemi

Omanik
●

Iga failiga on seotud kasutajad kes on
jagatud järgmisteks kategooriateks:
–
–

Grupp

–
●

Omanik
Teised

Iga kaust ja fail kuulub omanikule.
Vaikimisi on omanikuks faili või kausta
looja.

●

●

Kausta või faili gruppi kuuluvad
omanikuga seotud kasutajad
Teised on kõik ülejäänud kasutajad
kes pole seotud omanikuga või tema
gruppidega

Omanik 2
●

●

Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku
ja grupi
Vaikimisi pannakse omanikuks faili
looja ning grupiks faili looja grupp
–

●

See ei pruugi alati nii olla

Faili või kausta loomisel saab ta
õigused (loabitid) – neid saab vaadata:
paremklõps failil --> omadused -->
Õigused

Õigused 1
●

Omanik

●

Grupp

●

Teised

●

Muud õigused
avab täpsustatud
vaate

Õigused 2
●

●

●

Lugemine
(read – r)
Kirjutamine
(write – w)
Käivitamine
(execute – x)

Vaikimisi õigused
●

Vaikimisi õigused mittekäivitatavale
failile:
rwrwr--

●

omanik
grupp
teised

Vaikimisi õigused käivitatavale failile:
rwx
omanik
rwx
grupp
r-x
teised

Vaikimisi õigused 2
●

Vaikimisi õigustega fail näeb
failihalduris välja niimoodi

Mitmekasutaja failid
●

●

Kuidas teha faile ja katalooge mis
oleksid kautatavad mitmete kasutajate
poolt
Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)

Protsessid
●

Iga programm tekitab käivitades
endanimelise protsessi
–
–

●

Programmi käivitamise õigus
Protsessi omanikuks saab faili käivitaja

Jooksvaid protsesse saab graafilises
reziimis vaadata
klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning
käsureal käsuga ps aux (võti on ilma
miinuseta)

Protsessid
●

Kui programmi töö seiskub
–

Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill

–

Käsureal kill protsessi number
●

●

CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige protsess
(käsud ps aux ja top)

Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT + BACKSPACE

Protsessid
●

●

Protsessil on sama moodi õigused nagu
failil või kaustal
Protsessi lõpetada saab ainult tema
omanik
–

juurkasutaja (root) saab lõpetada kõiki
protsesse


Menüüd

Sissejuhatus
●

Kasutajaliidese menüüd
–

Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt

–

Teistes keskkondades võib ikoon olla
teistsugune

Menüü ülesehitus
●

Mandrake
peamenüü
koosneb kolmest
sektsioonist
–

Hiljuti kasutatud
rakendused

–

Kõik rakendused

–

Tegevused

Tegevused
●

Otsing
–

Internetist

–

Failisüsteemist

●

Käivita käsk

●

Uus seanss

●

Lukusta ekraan

●

Logi välja

Tegevused
●

Kontoritöö
vahendid

●

Internet

●

Multimeedia

●

Süsteem

●

Muud rakendused

●

Kodukataloog

Kontoritöö vahendid
●

●

●

Alammenüüde all
kõik vajalik
igapäevaseks
kontoritööks
Vaikimisi
rakendus
kontoritööks on
OpenOffice.org
Võimalikud on ka
teised rakendused

Internet
●

●

●

Kõik vahendid
võrgus
tegutsemiseks
Vaikimisi
netilehitseja on
Konqueror
Vaikimisi e-posti
käsitleja on KMail
(käesoleval ajal
Kontact osa)

Multimeedia
●

Rakendused
multimeedia
töötluseks
–

Heli

–

Pilt

–

Video

Rakendused multimeedia
töötluseks
●

●

●

Heli – rakendused heli tekitamiseks,
konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja
redigeerimiseks (midi, wav jms) ning
kuulamiseks
Pilt – rakendused pildifailide loomiseks,
redigeerimiseks ja vaatamiseks
Video – rakendused liikuva pildi loomiseks,
redigeerimiseks ja vaatamiseks

Süsteem
●

Seadistused

●

Terminalid

●

Tekstiredaktorid

●

Arhiveerimine

●

Failivahendid

●

Monitooring

●

Muud

Muud rakendused
●

Arendus

●

Dokumentatsioon

●

Hõlbustus

●

Mäng ja kool
(edu)

●

Mängud

●

Rahaasjad

●

Redaktorid

●

Teadus

Arendus
●

Vahendid programmeerimiseks
–

Programmeerimiskeskkonnad
●

Kdevelop

●

QT3 Disainer

–

Andmebaasid

–

Versioonihaldusvahendid (isekirjutatud
programmidele)

Dokumentatsioon
●

Distributsiooni dokumentatsioon
–
–

Töölaua keskkonna abifailid

–

Mandrake dokumentatsioon (manuaal)

–
●

HOWTO (kuidas teha)

Teised

Igal programmil on menüüribal koht
abifaili väljakutsumiseks (või F1)

Hõlbustus
●

Abivahendid erivajadustega inimestele
–

Ekraaniklaviatuur

–

Ekraani suurendus

–

Kõne

Mäng ja kool (edu)
●

Haridust edendavad vahendid (eeldab,
et on installeeritud pakett kdeedu)
–
–

Matemaatika ja keemia

–
●

Keeled
Geograafia ja astronoomia

Enamik programme eeldab ise (juurde)
tegemist

Mängud
●

Kes ütles, et Linux ei kõlba
mängimiseks? :)
–

Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi)

–

Windowsi, Commodore, Atari mängudest
analoogid

–

Linuxile kirjutatud mängud

Rahaasjad
●

Erivahendid (koduseks)
raamatupidamiseks
–

GnuCash arvestab ameerika
traditsioonidega

Redaktorid
●

Tekstiredaktorid
–

Süsteemi haldajale

–

Programmeerijale

Teadus
●

Natuke tõsisemad vahendid
–

Matemaatika on eelisseisundis
●

Kalkulaatorid

●

Mathplot

Menüü seadistamine
●

Paremklõps menüünupul --> Menüü
redaktor

Menüü seadistamine
●

Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta
–
–

Nime

–
●

Ikooni
Abiteksti

Hiljutiste rakenduste sektsiooni
seadistamine läbi paneelimenüü


Käsurea kasutamine

Teemad
●

Linuxi käsurida

●

Käsurea tekitamine

●

Vajalikud käsud

●

Sisestuse ja väljastuse
ümbersuunamine

●

Torud (järjestikused käsud)

●

Man ja info

Linuxi käsurida
●

Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab
vastu käske klaviatuurilt ja saadab
väljundi monitorile

●

Tekstipõhine

●

Käskude arv on piiratud

Käsurea tekitamine
●

Graafiliselt töölaualt
–

CTRL + ALT + F1
●

●

Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6

Süsteem --> Terminalid --> Konsool

Käsurea kasutamine
●

Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik)
–
–

●

Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud
Käsud kirjutatakse väiketähtedega

Käsu üldine süntaks
–

käsk võtmed argumendid (mille suhtes
rakendatakse)
$ mv -r

Proov.txt Documents/Proov.txt

liigutab faili Proov.txt kausta Documents
faili Proov.txt

Vajalikud käsud 1
●

ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu
–

●

●

●

Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la)

cd (change directory) – vahetab
jooksvat kataloogi (cd Documents/)
pwd (print working directory) – kuvab
jooksva (töö)kataloogi täieliku raja (tee)
mkdir (make directory) – loob uue
kataloogi

Vajalikud käsud 2
●

rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!)
–
–

●

●

●

r (recursive) – alanevalt
f (force) – ära küsi kinnitust

cp (copy) – kopeeri (lähtekohast
sihtkohta)
mv (move) – liiguta (lähtekohast
sihtkohta) kasutatakse ka failide
ümbernimetamiseks
find – otsi ($ find / -name *.conf)

Vajalikud käsud 3
●

Tekstifailidega tegutsemiseks
–
–

tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast
rida)

–

●

less – kuvab faili sisu

cat – liidab failid (concatenate) ja saadab
väljundisse

Tekstipõhine failihaldur Midnight
Commander
–

Avamine

–

Funktsiooniklahvid

Käsurida – abivahendid
●

●

●

Nool üles viib ajaloos tagasi
Hüüumärk + paar esimest tähte +
enter käivitab viimase selle algusega
käsu (koos võtmete ja argumentidega)
Kui trükkida käsust mõned esitähe ja
vajutada tabulaatorit siis kuvatakse
kõik selle algusega käsud (juhul kui
ongi üks siis jääb see käsureale)
–

Sama kehtib ka teekonna kohta

Käsurida – abivahendid
●

Käsu kohta annab informatsiooni
–
–

man ($ man ls)

–
●

--help või -h ($ ls --help)
info ($ info ls)

Pikkade võtmete jaoks - - lühikeste
jaoks -

ümbersuunamine
●

Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti)
–
–

●

●

Standardsisendiks (stdin) klaviatuur
Standardväljundiks (stout) monitor

Ümbersuunamist kasutatakse standardsisendi
või -väljundi muutmiseks (näiteks failiks)
Kui näiteks $ ls -Rla annab mitutuhat rida pika
väljundi, siis on mõistlikum see faili suunata
$ ls -Rla > failinimekiri

●

Vajadusel on võimalik lisada kasutades > asemel >>

ümbersuunamine
●

On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka
väljundit
$ wc -l < failinimekiri > ridadearv
$ less ridadearv
2133

●

Torud
●

●

●

Iga käsk täidab tavaliselt ühte
funktsiooni
Vahel on vajalik mingi suurema
ülesande raames täita jadamisi mitu
järjestikust käsku
Toru – ühe käsu väljund saab järgmise
käsu sisendiks
käsk | käsk | käsk | käsk

Torud – näited
●

Muudame failis Proov.txt kõik tähed
suurtähtedeks ja kuvame ekraanil
$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z]

●

Muudame failis Proov.txt kõik tähed
suurtähtedeks ja salvestame faili
ProovSuur.txt
$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] >
ProovSuur.txt

Man ja info 1
●

Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed
annab käsk man (manual)
man käsu-nimi

●

Näiteks
$ man ls
$ man tr
$ man cat

●

Manuaali vaatamiseks manuaali enda
kohta
$ man man

Man ja info 2
●

Veidi vähem informatsiooni (põhilise
kiirülevaate) annab käsk info
info käsu-nimi

●

Näiteks
$ info ls
$ info tr
$ info cat

●

Info vaatamiseks info enda kohta
$ info info

Lõpetuseks
●

Käsurea vajalikkus
–
–

Vigade tuvastamiseks

–

Mõningate programmide kasutamiseks

–

●

Täpsemaks konfigureerimiseks

Vanematel masinatel ressursinõudluse
vähendamiseks

Ettevaatust käsurea kasutamisel
–

Eeldab teadlikkust


Internet

Teemad
●

Interneti brauser (lehitseja)

●

e-post ja uudisgrupid

●

Failiedastus

●

Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)

Interneti brauser 1
●

Vaikimisi lehitseja
–
–

●

KDE – Konqueror
Gnome – Nautilus

Lisaks
–

Mozilla

–

Firefokxs

Interneti brauser 2
●

●

Avaneb
Menüü -->
Internet -->
Veebilehitsejad
Või
kiirkäivitusikoon
paneelil

Interneti brauser –
seadistused
●

Käitumine

●

Välimus

●

●

Eelvaatlus ja
metaandmed
Veebilehitseja
käitumine

●

Java ja JavaScript

●

Fondid

Interneti brauser –
seadistused
●

Kiirkorraldused

●

Ajaloo külgriba

●

Küpsised

●

Vahemälu

●

Proxy

●

Identifikaator

●

Pluginad

●

Jõudlus

e-post ja uudisgrupid
●

Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS
Outlook analoog)
–
–

●

Integreeritud postilugeja KMail
Integreeritud uudistelugeja KNode

Lisaks on
–

Evolution

–

Mozilla Messenger

Kontact seadistamine
●

●

Seadistusakna
avamine
Seadistused -->
Kontacti
seadistamine
Saab seadistada
kõikide
komponentide
välimust

KMail – seadistamine
●

Identiteedid

●

Võrk

●

Välimus

●

Koostaja

●

Turvalisus

●

Muud

Identiteedid
●

Võimaldab kehtestada erinevaid
identiteete
–

●

Näiteks – töö, isiklik, kool

Võimaldab konfigureerida
–

Aadress

–

Nimi

–

Automaatselt lisatav allkiri

–

Krüpteerimine

Võrk
●

Saatmine
–
–

Turvalisus (krüpeerimine)

–
●

Serveri aadress, kasutajanimi ja parool
Käitumine saatmisel

Vastuvõtmine
–

Serveri(te) aadress(id), kasutajanimi(ed) ja
parool(id)

–

Turvalisus

–

Käitumine uue kirja saabumisel

Välimus
●

Fondid

●

Värvid

●

Esitus

●

Päised

●

Süsteemne salv

Koostaja
●

Üldine

●

Fraasid

●

Subjekt

●

Kooditabel

●

Päised

●

Kaasatud failid (attachment e. manus)

Turvalisus
●

Lugemine
–
–

Kättesaamise ja lugemise kinnitus

–
●

HTML kirjad
Sertifikaadid

Koostamine
–

Signeerimine

–

Krüptimine

Turvalisus
●

Hoiatused
–
–

●

Sertifikaadid
Krüpto

S/MIME kontrollimine
–

●

Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on
installeeritud ja järgneval kaardil lubatud

Krüptorakendused

Muud
●

Kaustad
–
–

Kausta vorming (maildir vs mbox)

–
●

Liikumine
Tühjendamine

Grupitöö
–

Grupitöö seadistused (ühised e-posti
kaustad)

KNode
●

Identiteet

●

Kontod

●

Välimus

●

Lugemine

●

Postitamine

●

Signeerimine

●

Puhastamine

Identiteet
●

Artiklile lisatav
–

nimi

–

e-posti aadress

–

Allkiri

–

Vajadusel krüpteerimine

Kontod
●

Uudisteserveri määramine
–
–

Kasutajanimi

–

Parool

–
●

Aadress

Uudiste kontrollimise intervall

Võimaldab iga serveri kohta eraldi
määrata identiteeti

Uudisgrupi lisamine
●

Serveri valik

●

Klõps nupul „Telli“

●

●

Otsi aknas saab
täpsemalt
määratleda
soovitava grupi
nime
Grupi valik

Välimus
●

●

Uudiste lugemisel kasutatavad värvid
Uudiste lugemisel ja kirjutamisel
kasutatavad fondid (kirjatüübid)

Lugemine
●

KNode käitumine uudiste lugemisel
–

Artiklite käsitlemine

–

Liikumine

–

Hindamine

–

Filtreerimine

–

Päised

–

Artiklite kuvamine

Postitamine
●

KNode käitumine uue artikli
postitamisel
–

Artikli kooditabel

–

Artikli identifikaator

–

Päised

–

Sissejuhatavad fraasid ja allkirjad

–

Õigekirja kontroll

Signeerimine
●

Krüptograafilised allkirjad
–

Endapoolt signeerimine

–

Saadud artiklite kontroll

Puhastamine
●

●

Uudisgruppide puhastamine vananenud
kirjadest
Kohalike kaustade puhastamine

Failiedastus
●

Menüü --> Internet --> Failiedastus

●

Vaikimisi olemas KBear

●

Lisaks võimalik gFTP

KBear
●

●

Ühenduse
tekitamiseks
FTP --> Quick
Connect
Avanevasse
aknasse
–

Serveri aadress

–

Kasutajanimi

–

Parool

gFTP
●

Ühenduse
tekitamiseks täita
väljad
–

–

Port (tavaliselt 21)

–

User
(kasutajanimi)

–
●

Host (serveri
aadress)

Pass (parool)

Pressata vasakul
olevale ikoonile

Kiirsuhtlus – IRC ja MSN
●

Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus

●

Universaalsed
–
–

●

Kopete
Gaim (tuleb eraldi installeerida)

IRC Internet Relay Chat
–

●

X-Chat (tuleb eraldi installeerida)

MSN
–

aMSN (messengeri kloon – tuleb eraldi
installeerida)

●

●

Valida ühenduse tüüp
(MSN)
Uue konto seadistamine
–

–
●

Kasutajanimi kujul
kasutaja@aadress.com
Parool

Kontaktide seadistamine
–

Pole vajalik, kui konto on
olemas

Gaim
●

●

Valida ühenduse tüüp
(MSN)
Uue konto
seadistamine
–

–

Parool

–
●

Kasutajanimi kujul
kasutaja@aadress.com
Näidatav nimi (alias)

Kontaktide
seadistamine

aMSN
●

●

Uue profiili
loomine
Kontaktide
seadistamine

X-Chat
●

Uue võrgu ja
serveri lisamine
–

Ircnet
●
●

–

irc.estpak.ee
irc.starman.ee

Ircworld
●
●

●

hub.ircworld.org
delfi.ircworld.org

Kasutajakonto ja
kanalid


Informatsioon ja abi

Teemad
●

Online dokumentatsioon

●

Abi otsimine internetist
–

Programmispetsiifilised

–

Linuxi distributsioonid

–

Linuxi üldine

–

Vaba ja tasuta tarkvara üldisemalt

Abi Linuxi kohta 1
●

Intenetist
–

–

http://pingviin.org/ (eesti keeles)

–

http://linux.ee (eesti keeles)

–
●

The Linux Documentation Project (inglise
keeles) http://www.tldp.org (inglise keeles)

http://wiki.linux.ee (eesti keeles)

Uudisgrupid
–

ee.arvutid.unix.linux.install (eesti keeles)

–

ee.arvutid.unix.linux.vestlus (eesti keeles)

Abi Linuxi kohta 2
●

Linux Online – www.linux.org

●

Linux Headquarters – www.linuxhq.com

●

LinuxHQ.org – www.linuxhq.org

●

Linuxquestions.org - www.linuxquestions.org

●

The Linux Standard Base Project –
www.linuxbase.org

●

Linux Journal – www.linuxjournal.com

●

Linux Gazette - www.linuxgazette.com

●

Linux Compatible - www.linuxcompatible.org

Teised distributsioonid
●

Igal distributsioonil on olemas oma
kodulehekülg
●
●

Debian Linux – www.debian.org

●

Slackware Linux – www.slackware.org

●

Redhat Linux – www.redhat.com

●
●

Fedora Linux – fedora.redhat.com

SuSE Linux – www.suse.com

Distrowatch – www.distrowatch.org

Teised distributsioonid
●

Igal distributsioonil on olemas oma
koduleht
–
–

SuSE Linux – www.suse.com

–

Debian Linux – www.debian.org

–
●

Fedora Core – fedora.redhat.com

Paljud teised

Infot distributsioonide kohta üldisemalt
–

www.distrowatch.org

KDE
●

●

●

Menüü --> Muud
Rakendused -->
Dokumentatsioon
--> KDE abikeskus
Võimalik otsida
teemade ja
sõnade kaudu
www.kde.org

Programmid
●

Abifaili avamine
–

–
●

Menüüribalt „Abi“
(Help)
Klaviatuurilt F1

Internetist otsimine
–

–
●

Sageli on abimenüü all
viide
www.google.com

Käsurealt
man programminimi

Tarkvaraspetsiifilised
leheküljed
●

GNOME – www.gnome.org

●

KDE – www.kde.org

●

The Freedesktop Project – www.freedesktop.org

●

OpenOffice.org – www.openoffice.org

●

Mozilla – www.mozilla.org

●

Ximian Evolution - www.novell.com/products/evolution/

●

gToaster – gnometoaster.rulez.org

●

Sane - www.sane-project.org

●

XSane – www.xsane.org

●

MPlayer - www.mplayerhq.hu

●

Xine – xinehq.de

●

XMMS - www.xmms.org

●

gThumb – gthumb.sourceforge.net

Vaba tarkvara kohta
üldisemalt
●

The Open Source Initiative – www.opensource.org

●

The Free Software Foundation – www.fsf.org

●

Sourceforge – sourceforge.net

●

Freshmeat – freshmeat.net

●

Newsforge – www.newsforge.com

●

Open Source Development Network – www.osdn.com

●

Slashdot – slashdot.org

●

International Open Source Network – www.iosn.net

●

OSNews - www.osnews.com


Haldamine ja probleemide
ning vigade lahendamine

Süsteemi haldamine
●

Kõik ühes – drakconf
–

●

avamiseks
Menüü --> Süsteem --> Seadistused -->
Seadista oma arvutit

Mandrakelinuxi juhtimiskeskus

Juhtimiskeskus
●

Algkäivitus

●

Riistvara

●

Haakepunktid

●

Kohtvõrk ja internet

●

Turvalisus

●

Süsteem

●

Tarkvara

●

Võrguhaldus

Algkäivitus
●

Automaatne sisselogimine

●

Algkäivitus

●

Sisselogimisteema

Riistvara
●

Riistvara

●

Monitor

●

Ekraani lahutusvõime

●

Tv-kaart

●

Klaviatuur ja hiir

●

Printerid ja skannerid

●

UPS

Haakepunktid
●

Partitsioonid

●

CD/DVD

●

Flopiseade

●

NFS (Network FileSystem) ja WebDAV

●

Samba (MS võrk)

●

Kohaliku ketta jagamine

Kohtvõrk ja internet
●

Vahendid võrguühenduse loomiseks ja
haldamiseks

Turvalisus
●

Turvatasemed

●

Õigused

●

Tulemüür

Süsteemihalduse vahendid
●

Süsteemsed menüüd

●

Kuvahaldur

●

Teenused

●

Fondid

●

Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon)
seadistamine

●

Logid

●

Kasutajahaldus

●

Varukopeerimine

Süsteemsed menüüd
●

●

●

Töölaua all olevate menüüde muutmine
mõjutab ainult kasutajamenüüsid
See muudab kõikide kasutajate
menüüsid
Vajalik
–

Ainult siis kui installeeritakse sellist
tarkvara, mida distrovalmistaja kaasa ei
pane

Kasutajahaldus
●

Kasutajad ja grupid
–

●

Shell ja kodukataloog

Kasutajate
numeratsioon
–

–
●

0 – 499 süsteemsed
kasutajad
500 < tavakasutajad

Eriline kasutaja root
(juurkasutaja)

Tarkvara
●

Tarkvara lisamine

●

Tarkvara eemaldamine

●

Uuenduste installeerimine

●

Tarkvara allikate haldamine

Pakihaldus
●

rpm – Readable Package Manager
–

rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või
tema komponentidega kuid ta sisaldab ka
teksti
●

Paki valmistaja

●

Ajatempel

●

Paki kirjeldus

●

Algselt on tekstipõhine

●

Juhtimiskeskuses graafiline liides

Tarkvara lisamine
●

Tarkvara otsimine jaotuste järgi
–
–

●

Mandrake valikud
Grupi järgi

Konkreetse tarkvara otsing
–

●

Informatsiooni laiendamine
–

●

Otsiriba kasutamine
Pakis olev informatsioon

Otsing toimub allikate seas

Tarkvara eemaldamine
●

Täpselt
samasugune nagu
lisamine
–

Pakkide otsimine
käib olemasolevate
pakkide hulgast

●

Vajalikkus
–
–

Uuenev tarkvara

–
●

Võimalikud vead
Uuenev riistvara

Kasutajaliidese
kasutamine
–

Näitab ainult neid
pakke mis on
süsteemis olemas

Tarkvara allikate haldamine
●

Olemasolevad
allikad
–

●

●

●

Pannakse paika
installeerimise
ajal

Allika lisamine
Allika
eemaldamine
Muutmine

Võrguhaldus
●

Enda masina üle kontrolli lubamine
–

●

Teise masina üle kontrolli võtmine
–

●

Võimaldab masina kaughaldust
Teiste masinate kaughalduseks

Windowsi terminalserveri kasutamine

Probleemi tuvastamine 1
●

„arvuti ei lähe netti“
–

Avad konsooli

–

Ping mõne serveri poole
$ ping www.tpu.ee

–

Võrgukaardi seadete vaatamine
# ipconfig

tavakasutaja peab andma täieliku tee
$ /sbin/ipconfig

Probleemi tuvastamine 2
●

„programm ei käivitu“
–

Avad konsooli

–

Käivitad programmi konsoolilt

–

Vaatad (loed ja saad aru) käivitumisel
programmi poolt antavatest teadetest

–

Man, info internet

Konsool
●

Käsud
–

$ su -

–

$ su kasutaja

●

Mida teeb

●

Milleks vajalik

Harjutused
●

●

●

●

Installeerida xchat, amsn, kdeedu
Määrata uuenduste tõmbamiseks
ftp.aso.ee
Vaadata millised uuendused on olemas
ja mille pärast
Installerida uuendused


Kasutajate ja protsesside
haldus

Teemad
●

Kasutajate haldus

●

Süsteemi haldus

Kasutajad 2
●

1 – 499 on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti
enda jaoks)
–

●

protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,
logi jms

500 – 65534 on reaalsed kasutajad
–

sageli jaotatakse veel gruppidesse
●

masina reaalsed kasutajad (need kes
masinasse otse sisse logivad)

●

Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad

●

Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad

Root
●

●

●

Root on süsteemi administraator. Tal
on juurdepääs kõikidele failidele ja
programmidele ning tal on õigused
teha mida iganes soovib.
Kasutajana root tohib sisse logida
siis ja ainult siis, kui selleks on
vältimatu vajadus
Mingit käsku saab käivitada root
õigustes nii:
$ su c 'programm, mida on vaja käivitada'

Kasutaja muutmine
●

Number ja nimi on üheselt seotud failide
omanikke võib muuta nii nime kui ka
numbrit kasutades
# chown [võtmed] kasutaja
/fail/mille/õigusi/muudame

●

Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:
# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame

●

Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili
õigusi
–

Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“

Protsessid
●

Iga programm tekitab käivitades
endanimelise protsessi
–
–

●

Programmi käivitamise õigus
Protsessi omanik

Jooksvaid protsesse saab graafilises
reziimis vaadata
klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning
käsureal käsuga ps aux (võti on ilma
miinuseta)

Protsessid
●

Kui programmi töö seiskub
–

Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill

–

Käsureal kill protsessi number
●

●

CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige
protsess (käsud ps aux ja top)

Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT +
BACKSPACE

Lõpetuseks
●

Ülesanded
–

Tekitada graafilises režiimis veel üks
kasutaja

–

Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks
õigus kirjutada ühte ja samasse kataloogi,
kuid mõlemil peab säilima ainuõigus oma
kodukataloogi suhtes


Eelteadmised süsteemi
installeerimisest –
kõvaketta jagamine

Teemad
●

Eelteadmised installeerimisest

●

Kõvaketta jagamine

Kõvaketas 1
●

IDE kanaleid võib olla kaks
–
–

●

Primary
Secondary

Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks
seadet
–

Master

–

Slave

Kõvaketas 2
●

BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st
–

●

hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3

Samas kutsutakse neid ka
–

Primary Master (PM)

–

Primary Slave (PS)

–

Secondary Master (SM)

–

Secondary Slave (SS)

Kõvaketas 3
●

*nix-lased loendavad kõvakettaid
–

hda - 1 IDE ketas (PM)

–

hdb - 2 IDE ketas (PS)

–

hdc - 3 IDE ketas (SM)

–

hdd - 4 IDE ketas (SS)

Kõvaketas 4
●

●

●

IDE kettal võib olla kuni neli primaarset
partitsiooni (windows tunnistab ühte)
Juhul kui ketas jagatakse rohkemateks
partitsioonideks siis läheb üks primaarne
partitsioon loogiliste partitsioonide
hoidmiseks
Partitsioone kõvakettal tähistatakse
numbritega
–

hda1 on PM esimene partitsioon (win all
vastaks C:)

–

hdd6 on SS kuues (teine loogiline) partitsioon

Linuxi failisüsteem
●

Linuxi loomulik failisüsteem on ext2

●

Tänapäeval kasutatakse ext3
–

●

ext3 = ext2 + žurnaal

Lisaks tunneb Linux veel umbes 90
erinevat failisüsteemi
–

DOS (Win 9x) ja NTFS (Win NT/XP/2K/2K3)

Partitsioonid
●

Linux masinal on kohustuslikud
–
–

●

swap (abimälu)

–
●

Juurpartitsioon ( / )
Kodukataloogide hoidmiseks ( /home )

Serverites või teistes
spetsiaalmasinates võib neid
partitsioone olla veel
Partitsioon versus kataloog

Partitsioonide suurused
●

Töölauamasinal piisab kui
–
–

●

SWAP on ~1GB

–
●

Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB
Ülejäänud jääb kodukataloogidele

Lihtne tekstitöötlusmasin on
minimaalselt võimalik installeerida
~2GB kõvakettale
Serverid ja multimeediaarvutid vajavad
TB ketast

Absoluutne ja suhteline
aadress
●

Absoluutne aadress määrab asukoha
juurkataloogi suhtes
/home/kasutaja/Documents/abikataloog/mingi.txt

●

Suhteline aadress määrab asukoha
hetkeasukoha suhtes
$ pwd
/home/kasutaja/Muusika/mingikataloog
$ cd ../../Documents/abikataloog/

Lõpetuseks
●

Ülesanded
–

Uurida internetist erinevate failisüsteemide
kohta

–

Koostada loend 4-5 enamlevinud
failisüsteemist

–

Lisada loendisse nende puuduste ja eeliste
kirjeldus


Installeerimine

Mandrakelinuxi installeerimine
●

Ettevalmistus

●

Milline server

●

Võrgukaart ja võrguseaded

●

Peegli valik

●

Riik ja regioon

Mandrakelinuxi installeerimine
●

Kõvaketta jagamine

●

Pakkide valik

●

Juurkasutaja salasõna

●

Tavakasutaja lisamine

●

●

Süsteemiseadistused ja nende
muutmine

Eeldused
●

Arvuti – plaan teha kodukasutajale
sobiv
–
–

●

Flopi (2 tk)
Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB

Interneti ühendus
–
–

●

LAN
Kaabelmodem (Starman või STV)

Install toimub ftp.aso.ee -st
ftp://ftp.aso.ee/pub/Mandrake/official/10.1/i586

Ettevalmistus
●

Bootflopide loomine
–

–

●

Vajalikud failid install/images all
network.img ja network_drivers.img
Windows jaoks veel dosutils/ all
rawwritewin.exe ja diskio.dll

Imagefailide kopeerimine flopidele
–

Linux all käsurealt ($ dd if=input
of=/dev/fd0)

–

Windows all rawwritewin kasutades

Bootimine flopilt
●

Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es
–

●

●

Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul
boot all

Sisestame network imaget (mitte
drivers) sisaldava flopi
Käivitame arvuti
–

Üldjuhul piisab enter vajutamisest

–

Lisavõimalused ja abi F1 all

Milline server
●

●

NB! esialgu kasutatakse US english
klaviatuuri
Install method kolm valikut
–
–

ftp

–
●

nfs
http

Valime FTP

Võrgukaart
●

Võrgukaardi valik
–

●

●

Üldjuhul tuntakse ise ära

Teine flopi (network_drivers)
Mitme võrgukaardi olemasolul
palutakse valida õige (see mis on
ühendatud võrguga)

IP-atribuudid ja võrguseaded
●

IP-seaded
–
–

●

DHCP
Vahendajad võib tühjaks jätta

Võrguseaded (need käivad konkreetse
masina kohta)
–

Host

–

Domain

Proxy seaded
●

Proxy (vahemälu server) seaded
–
–

Kasutajanimi

–
●

Aadress
Parool

Üldjuhul võib tühjaks jätta

Peegli valik
●

Peegili valik Insert Mirror Manually

●

Host ftp.aso.ee

●

Directory
pub/Mandrake/official/10.1/i586/dosutils

●

●

Username ja password jäävad tühjaks
Kui kõik on korras hakatakse installprogrammi
laadima

Keel
●

Palutakse valida kasutatav keel
–

●

Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia

Soovitav on valida Advanced nupu alt
ka mõni sobiv Inglise keel (näiteks
English American)

Litsentsitingimused
●

Litsentsi tingimustega tutvumine

●

Linnuke kasti Accept (Nõus)

●

Nupp „Järgmine“ (Next)

Turvatase
●

Turvataseme valik
–
–

Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav
tööjaam

–

Kõrgem (4) – lihtsam server

–
●

Tavaline (2) – sobib tööjaamaks

Paranoiline (5) – suure turvalisusega server

Turvaadministraatori kasutajanimi (või
e-posti aadress)

Kõvaketta jagamine
●

Esmane pilt sõltub füüsiliste
kõvaketaste arvust ja/või
olemasolevast ruumist
–
–

Kasuta tühja ruumi

–

Kasuta vaba ruumi

–
●

Uuendamine

vms

Alati on olemas „partitsioneerin ise“

Kõvaketta jagamine 2
●

Soovitav klõpsata nupul
„Tavakasutaja --> Ekspert“
See annab rohkem valikuvabadusi

●

Juurika jaoks ~6GB

●

Swap jaoks ~1GB

●

Ülejäänu /home jaoks

Pakkide valik
●

Valime kõik, mis vaja (tööjaamal
tavaliselt vasak ülemine rida)

●

Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“

●

Vaikimisi on valitud KDE töölaud
–

●

Võib valida ka Gnome

All ristike „valik paketthaaval“

Installeerimine
●

●

Installeerimine võrgust sõltub valitud
pakettide hulgast ja võrgu kiirusest
(Starmani võrgus isegi mitu tundi)
CD(DVD)-install võtab aega umbes 10
minutit

Juurkasutaja salasõna
●

●

Installeerimise lõppedes küsitakse
juur(root) kasutaja salasõna

Tavakasutaja lisamine
●

Lisada tuleb vähemalt üks
tavakasutaja
–
–

Kasutajanimi

–

Parool

–
●

Pärisnimi

Parooli kordus

Järgmine viib edasi, „kasutaja õige“ viib
uue kasutaja sisestamisele.

Automaatne sisselogimine
●

Sel lehel on võimalik valida
automaatset sisselogimist soovitud
kasutajale

●

Soovitav töölaud

●

Soovitav välja lülitada

Süsteemiseadistused ja nende
muutmine
●

●

Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi
konfiguratsiooni leht
Võimalik automaatselt tuvastatud
parameetreid muuta

Bootloaderi seadmine
●

Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks
valikuks seada Windows

●

Küsitakse kas installeerida uuendused
–

Üldjuhul on kasulik öelda „ei“

Lõpetuseks
●

Installeerimine lõppeb restardiga
NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d


Välisseadmed

Teemad
●

Flopi

●

CD/DVD rom

●

Printer

●

USB mälu

●

Fotoaparaat

●

Skanner

Flopi
●

Formaatimine

●

Vaatamine

●

Failide lisamine

●

Failide kustutamine

CD/DVD
●

Avamine

●

Vaatamine ja kopeerimine

●

Sulgemine

●

CD tegemine
–

K3B

–

Gnome roaster

Printer
●

Vaikimisi installeeritud printerid
–

PDF printer

●

Printeri installeerimine

●

Vaikeprinteri seadistamine

●

Printimine

USB mälu
●

Mälupulga ühendamine

●

Failide vaatamine

●

Failide lisamine ja eemaldamine

●

Mälupulga eemaldamine

Fotoaparaat
●

Fotoaparaadi ühendamine

●

Failide vaatamine

●

Fotoaparaadi eemaldamine

●

Fotode töötlemine
–

Digikam

–

The GIMP

Skanner
●

Skanneri lisamine

●

Programmid
–
–

●

Kooka
Sane (XSane)

Skanneri eemaldamine

Linux kursus-2005

Recommended

Recommended

More Related Content

Similar to Linux kursus-2005

Similar to Linux kursus-2005 (6)

Recently uploaded

Recently uploaded (11)

Linux kursus-2005