Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, 1. veebruar 2015.

1. IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide
koostamine: Sissejuhatus kursusesse
Hans Põldoja

2. Hans Põldoja
Haridustehnoloogia lektor
Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut
Doktorant
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net

3. Tutvumisring

4. Kursuse koduleht
https://oppematerjalid.wordpress.com

5. Avatud kursus

6. Ümberpööratud õppimine
flipped classroom

7. Kursuse ülesehitus
• Kursuse maht 3 EAP (78 tundi)
• 4 kontaktpäeva (16 tundi)
• Blogimisülesanded (32 tundi)
• Rühmatöö (10 tundi)
• Kirjanduse analüüs (20 tundi)

8. Kontaktpäevad
• 01.02 – Sissejuhatus
• 15.03 – Õpiobjektid, repositooriumid, autorvahendid,
testid
• 12.04 – Uued tehnoloogiad, e-õpikud, autoriõigus
• 10.05 – Esitlused

9. Soovituslik töö maht
Nädal Teema Kontakttunnid
Blogimis-
ülesanded
Õppematerjali
koostamine
Kirjanduse
analüüs
Kokku
26.01.2015 Sissejuhatus 4 1 5
02.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 4 4
09.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 1 1
16.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 4 2 6
23.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 1 2 3
02.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 2 6
09.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 1 2 7
16.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 4 2 6
23.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 1 2 2 5
30.03.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 2 2 8
06.04.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 1 2 7
13.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 4 2 6
20.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 1 2 2 5
27.04.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö lõpetamine 2 2 4
04.05.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö esitlemine 4 4
11.05.2015 Tagasiside ja kokkuvõtted 1 1
16 32 10 20 78

10. Õpikeskkond
• Ajaveeb: http://oppematerjalid.wordpress.com
• Õppijate ajaveebid
• Märksõna: oppematerjalid (Twitteris #oppematerjalid)
• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare,
Mendeley, …
• Moodle

11. EduFeedr
http://www.edufeedr.net

12. Twitter
https://twitter.com/oppematerjalid

13. Mendeley
http://www.mendeley.com

14. Privaatsus avatud
õpikeskkonnas
• Oma nime all ajaveebi pidamine
• Hinded

15. Avatud kursus
• Kursuse e-õppe osaga võib liituda iga huviline
• Vabatahtlikud osalejad valivad ise, kui palju nad teevad.
Samas ei saa nad TLÜ tõendit ega ainepunkte
• Liitumine avatud kuni 08.02

16. Kursuse teemad

17. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide
levitamise vahendid
• Digitaalsete õppematerjalide ajalugu
• Õpiobjektid, sisupaketid, ...
• Repositooriumid
• Metaandmed
• ...

18. Õppematerjalide koostamise
vahendid
• Standardid
• Sisupakettide koostamise tarkvara
• Veebipõhised keskkonnad õppematerjalide koostamiseks
• ...

19. Arvutipõhine testimine
• Standardid
• Veebipõhised testimiskeskkonnad
• Enesekontrollitestide koostamise vahendid
• ...

20. Uued tehnoloogiad
õppematerjalide koostamiseks
• E-õpikud
• Interaktiivsed tahvlid
• ...

21. Õppematerjalide autoriõigus
• Autoriõiguse seadus
• Avatud sisulitsentsid
• Avatud õppematerjalid
• ...

22. Õppematerjalide koostamise
protsess ja kvaliteet
• Õppematerjalide koostamise protsess
• Õppematerjalide kvaliteedi hindamine
• ...

23. Mida teie tahaksite nende
teemade kohta õppida?

24. Blogimisülesanded

25. Blogimisülesanded
• Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal
• Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev
• Kommentaariaruteludes osalemine
• Ajaline maht 4+1 tundi

26. Õppematerjali koostamise
rühmatöö

27. Õppematerjali koostamise
rühmatöö
• Sisupaketi, testi või e-õpiku koostamine rühmatööna
• Ajaline maht 10 tundi rühma liikme kohta
• Rühma suurus kuni 3 üliõpilast
• Teema valimise tähtaeg 15.02
• Esitamise tähtaeg 03.05

28. Kirjanduse analüüs

29. Kirjanduse analüüs
• Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs
• Üksinda 6 lk, kahekesi 10 lk
• Arvustused ja parandamine
• Ajaline maht 20 tundi
• Teema valimise tähtaeg 01.03
• Esitamise tähtaeg 12.04 / 03.05

30. Tagasi lükatud Vajalikud olulised
muudatused
Vajalikud väikesed
muudatused
Vastu võetud
1 2 3 4
Sisu
Vastavus
kursuse
teemadele
Puudub seos kursuse
teemadega.
Nõrk seos kursuse
teemadega.
Kirjanduse analüüs on seotud
kursuse teemadega, kuid
seose saaks analüüsis
selgemini välja tuua.
Tugev seos kursuse
teemadega.
Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt
analüüsitud ning tekst on üks-
ühele ülevõetud või tõlgitud.
Analüüs ei vasta teemale.
Erinevate allikate analüüs ei
ole omavahel piisavalt
seostatud ega moodusta
hästiloetavat tervikut.
Allikmaterjalidest on
koostatud hästi loetav
ülevaade, mis põhiosas
vastab kirjanduse analüüsi
teemale.
Allikmaterjalidest on
koostatud hästi loetav ja
mõistetav analüütiline
ülevaade, mis vastab
kirjanduse analüüsi teemale.
Allikate
kvaliteet
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud
ainult õppejõu poolt
soovitatud teaduslikke allikaid.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud 3
teaduslikku allikat.
Mitteteaduslike allikaid on
kasutatud ka olukordades,
kus nende kasutamine ei ole
põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud 4–5
teaduslikku allikat.
Mitteteaduslikke allikaid on
kasutatud olukordades, kus
nende kasutamine on
põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud
vähemalt 6 teaduslikku allikat.
Mitteteaduslikke allikaid
(ajakirjandus, õppematerjalid,
ajaveebid, koduleheküljed) on
kasutatud olukordades, kus
teaduspublikatsioonid veel
puuduvad.
Teksti
ülesehitus
Tekst ei ole loogiliselt
liigendatud ning erinevate
osade vahel puuduvad
sobivad üleminekud. Puudub
selge probleemipüstitus ja
üldistav kokkuvõte.
Teksti ülesehituses esineb
olulisi puuduseid.
Teksti ülesehituses esineb
väiksemaid puuduseid.
Tekst on sobivalt liigendatud
alapeatükkideks või osadeks.
Alapeatükkide ja erinevate
allikate analüüside vahel on
sobivad üleminekud.
Kirjanduse analüüsi alguses
on selgelt välja toodud
probleem/eesmärk. Kirjanduse
analüüs lõppeb üldistava
kokkuvõttega.
Vormistus
Õigekiri Tekstis esineb 11 või enam
õigekirjaviga.
Tekstis esineb 6–10
õigekirjaviga.
Tekstis esineb 3–5
õigekirjaviga.
Tekstis esineb kuni 2
õigekirjaviga.
Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on
puudulik ja/või ebakorrektne.
Allikmaterjalidele on läbivalt
viidatud, kuid viidete
vormistuses esineb
märkimisväärseid puuduseid.
Viidete vormistuses esineb
üksikuid vigu.
Tekstisisesed viited ja
kasutatud kirjanduse loetelu
on vormistatud korrektselt
järgides APA viitamissüsteemi.
Maht Kirjanduse analüüs on liiga
lühike või liiga pikk. Erinevus
optimaalsest mahust üle 50%.
Kirjanduse analüüs on
optimaalsest mahust oluliselt
pikem või lühem. Erinevus
optimaalsest kuni 50%.
Kirjanduse analüüs on
optimaalsest mahust
mõnevõrra pikem või lühem.
Erinevus optimaalsest mahust
kuni 25%.
Kirjanduse analüüsi maht on
optimaalne: 6 lk trükiteksti /
13500 tähemärki koos
tühikutega. Erinevus
optimaalsest mahust kuni
15%.

31. Näidisteemad

32. Interaktiivse tahvli
õppematerjalid
• Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school
teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian
context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.
• Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard
Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral
Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346
• Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive
whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted
Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x

33. VOSK-lähenemine ja
õppematerjalid
• Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and
Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.),
Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver:
Commonwealth of Learning and Athabasca University.
• Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science
inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/
j.compedu.2014.01.005
• Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of
BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory
Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.

34. Õppematerjalid avatud
massikursustel
• Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC
explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:
10.1629/2048-7754.82
• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student
Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first
ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY:
ACM. doi:10.1145/2556325.2566239
• Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs
Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research.
International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.

35. Vidinate tehnoloogial põhinevad
hariduslikud rakendused
• Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services
to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M.
Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning
Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS.
• Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M.,
… Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The
ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M.
Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning
(pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:
10.1007/978-3-642-23985-4_11
• Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The
Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of
Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.

36. Õppematerjalide kvaliteedi
tagamise viisid repositooriumides
• Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for
Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and
Technology, 28(3).
• Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for
digital learning object repositories: issues for the metadata creation process.
Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494
• Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object.
In 2010 International Conference on Educational and Information Technology
(ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654

37. Õpimärgid

38. Open Badges
http://openbadges.org

39. (Class Hack, n.d.)

40. Kuidas õpimärgid töötavad?
(Open Badges, 2014)

41. Inimene või organisatsioon annab välja õpimärgi

42. Õppija võtab märgi vastu oma seljakotti (Backpack)

43. Õppija näitab õpimärke oma
kodulehel ja sotsiaalvõrgustikes

44. (Mozilla, 2013)

45. Kirjeldada õpiobjektide
lähenemise eeliseid ja
puuduseid
Otsida repositooriumitest
metaandmete ja
litsentsitingimuste
järgi õpiobjekte
Koostada lihtsamaid
sisupakette, teste ja e-õpikuid
ning kirjeldada neid
metaandmetega
Järgida õppematerjalide
koostamisel autoriõiguse
põhimõtteid
Hinnata hindamismudeli põhjal
õppematerjali kvaliteeti
Koostada põhjalikuma
õppematerjali ühe autorvahendi
abil
Analüüsida ühe digitaalsete
õppematerjalidega seotud teema
aktuaalseid probleeme, uurimusi
ja tulevikusuundi
Põhiteadmised
õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Põhiteadmised
õppematerjalide
autorvahenditest
Põhiteadmised
arvutipõhisest
testimisest
Põhiteadmised
õppematerjalide
uutest
tehnoloogiatest
Põhiteadmised
õppematerjalide
autoriõigustest
Põhiteadmised
õppematerjalide
kvaliteedist
Sisupaketi koostaja
Testiküsimuste
koostaja
e-Õpiku koostaja
Süvendatud
teadmised
õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
autorvahenditest
Süvendatud
teadmised
arvutipõhisest
testimisest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
uutest
tehnoloogiatest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
autoriõigustest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
kvaliteedist
Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali
koostamise rühmatöö
Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs
Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega

46. Arvutipõhine
testimine
Sisupaketi
koostaja
Uued
tehnoloogiad
Õpiobjektid Autorvahendid
Testiküsimuste
koostaja
e-Õpiku
koostaja
Autoriõigus Kvaliteet
Õpiobjektid Autorvahendid Arvutipõhine
testimine
Uued
tehnoloogiad
Autoriõigus Kvaliteet

47. Õpimärkide omistamine
• Aktsepteeritud
• Aktsepteeritud parandustega
• Tagasi lükatud
• Kuldõpimärk (50% rohkem punkte)

48. adfa, p. 1, 2011.
© Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011
Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based
University Courses
Hans Põldoja and Mart Laanpere
Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia
{hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com
Abstract. Recent developments with personal learning environments and open
online courses have led educators to experiment with opening up their formal
higher education courses. In these courses, the online learning activities take
place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as
blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits,
they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz-
ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory
study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level
course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec-
tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The
results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher
education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per-
sonal learning paths for learners.
Keywords: open badges, assessment, blog-based courses.
1 Introduction
One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning.
This is supported by introducing social media, personal learning environments and
various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can
enrich their learning experience by using open educational resources from other uni-
versities and taking part in Massive Open Online Courses.
In many cases, such developments have led university lecturers and professors to
increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online
learning activities to open learning environments that are based on social media and
Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of
pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and
expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting
feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of
blog-based learning environments also allows educators to open up their course for
informal participants or members of professional communities who are not officially
enrolled to the course.
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of
Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T.
Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New
Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International
Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET,
Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected
Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi:
10.1007/978-3-319-13296-9_19

49. Õppijate vaatenurk
• Tunnustus ja kinnitus ülesannete aktsepteerimise kohta
• Õpimärgid oleksid väärtuslikumad, kui neid kasutataks
mitmetel kursustel
• Varasema kogemuse ja tööde tunnustamine
õpimärkidega

50. Soovitused õpimärkide
edasiseks kasutamiseks
• Pakkuda vähemalt 2 taset õpimärke ülesande kohta
• Pakkuda suuremat valikut erinevaid õpiteid
• Õpimärkide graafiline disain on õppijate jaoks oluline

51. Hindamine
• Õpimärkide kaalud: 10 p, 20 p
• A – põhiteadmiste, õppematerjali ja kirjanduse analüüsi
õpimärgid (60+20+20 p)
• B – 80 punkti õpimärke
• C – 70 punkti õpimärke
• D – 60 punkti õpimärke
• E – 50 punkti õpimärke

52. Õpimärkide kavandamine

53. Õppematerjali rühmatööde
teemad

54. Esimesed tegevused

55. Esimesed tegevused
• Ajaveebi ülesseadmine
• Enesetutvustus (või About leht)
• Õpileping
• (Toggl?)

56. 3 palvet seoses ajaveebidega
• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele
kursuse ajaveebis
• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on
• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

57. Õpileping
• Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
• Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan
just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
• Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada?
Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
• Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan
eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)?
Kuidas ma neile ligi pääsen?
• Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid
saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab
seda?

58. Toggl
https://www.toggl.com

59. Viited
• Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/
45364649211/open-badge-anatomy-updated
• Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/
Onboarding-Issuer
• Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/

60. Kasutatud fotod
• Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/
• https://openclipart.org

61. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
Digitaalsete õppematerjalide koostamine
http://oppematerjalid.wordpress.com
Tallinna Ülikool
Informaatika Instituut