Tööturu ülevaade ajakirjanikele 09.04.2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE
I/2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann,
Kaspar Oja

2. Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive ja tööjõu tootlikkus
• Tööpuudus
• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu
2

3. Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu,
vähem noori
• Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele
vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli
rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang
• Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud
muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam

4. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos,
mis on rände poolest varasemast pessimistlikum
• Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb
• Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel
trendil ja langevad mõnevõrra

5. Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama
negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju
• Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise
korral tööjõud kokku 20%.

6. Mitteaktiivsete arv
• Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu
mitteaktiivsete arv
• Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori
jääb vähemaks

7. Hõive kasv II poolaastal aeglustus
• Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne
• Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas

8. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud
• Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset
hõive kasvu

9. Töötuse kestvus on vähenenud
• Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale
• Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel

10. Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim
• 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh
tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike

11. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus
• Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis
2013. aastal 8,6%
• Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel,
samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini
Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses
mehed naised kokku mehed naised kokku
I taseme haridus: kuni põhi- ja
kutseharidus
629 485 588 10,2% 10,7% 10,6%
II taseme haridus: kesk- ja
kutseharidus
734 543 651 11,0% 11,6% 10,7%
III taseme haridus: keskeri- ja
kõrgharidus
870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1%
Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv

12. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire
• Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis
7,6%ni
• Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja
eest ja preemia panus vähenes

13. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi
ainult kohalike omavalitsuste haldusalas
• Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast

14. Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele
• Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %

15. Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja
segatulu kahanemise

16. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%
• Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus

17. KOKKUVÕTE
• Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri
muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu
ülespoole hindamisele
• Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum –
2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui
tööjõus osalemine jääb samaks
• Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis.
Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas
tööstuses.
• Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt
tõenäoliselt allpool NAWRU-määra
• Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire
• Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni
Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus

18. TÄHTSAMAD SÕNUMID
• Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused
suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav
pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud
• Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori
kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve
tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema
valmis ka avalik sektor
• Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et
võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et
sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda
• Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele
tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge

19. Täname tähelepanu eest!