Connect Estonia seminari slaidid, Mart Enn Koppel 5. dets 2006

1. Pooltõed patendikaitsel
Lisamaterjal Connect Eesti 5.12.2006
hommikuseminari kuulajatele
Mart Enn Koppel, Patendibüroo Koppel OÜ
Hoiatus: esitatud info on õige materjali koostamise seisuga, kuid võib igal ajal
vananeda. Seetõttu on lubatud materjali kopeerimine ja levitamine vaid
tervikuna ning säilitades selle hoiatuse, viite autorile ja materjali koostamise
kuupäevale!
Autoriõigused Mart Enn Koppel 2006

2. Sisukord
• Leiutise õiguskaitse põhimõisted
• Patendikaitse strateegiad
• Huvitavat statistikat ja mida sellest
järeldada võib

3. Põhitõed patendist
• Patendiga kaitstakse leiutisi
• NB! Juriidiliselt ebakorrektne on rääkida
– kaubamärkide
– ideede
– mõtete
– nimede, jne
patentimisest
Seega, ärgem meie seda tehkem, jäägu see ajakirjanike
privileegiks ☺

4. Leiutis
• Seadused tüüpiliselt definitsiooni ei sisalda
• Euroopa Komisjon: (COM(92) 445, 27.10.1992):
– Leiutiseks on tehnilise probleemi uus loominguline tehniline
lahendus
• Ettekandja pakutud definitsioon:
– (uudse) (tehnilise) probleemi (uudne) ja mittesilmanähtav
(tehniline) lahendus
• Seejuures, tehnilisuse osatähtsus järjest väheneb:
– USAs: pole oluline, kaitstavad ka mittetehnilised lahendused, nt
äritegevuse meetodid: USA Ülemkohus: Everything under the sun, made
by man, is patentable
– Euroopa patendiamet: “tehnilise” üha laiendav tõlgendamine, nt info
paigutus arvutiekraanil või grammatikakontrollitarkvara piisavalt
“tehnilised” probleemid/lahendused
• Kui leiutaja leiab uue probleemi, siis leiutis ka siis, kui uudse
probleemi lahendus on tuntud
• Probleem võib olla igivana, aga kui lahendus on uus, siis ka leiutis

5. Leiutise õiguskaitse Eestis
• Patendiseadus – patent
– Otsing nt ee.espacenet.com
– Lühiandmed Eesti Patendileht, www.epa.ee
• Kasuliku mudeli seadus – kasuliku mudeli
registreerimise tunnistus
– Lühiandmed Eesti kasuliku mudel leht, www.epa.ee
– E-estis otsinguvõimalust ja kasuliku mudeli täistekte
internetist ei leia
• Euroopa patendikonventsioon
– Eestis kehtivad Euroopa patendid, mille taotluses Eesti oli
nn märgitud riigiks ning mille patendikirjelduse tõlge on
ettenähtud aja jooksul esitatud Patendiametile
– E-estis hetkel ülevaade puudub

6. Ääremärkused:
• E-teenuste arendamisel on Patendiamet teiste Eesti
riigiasutuste seas üks mahajäänumaid
• E-teenuste arendamisel on Eesti Euroopa ja maailma üks
mahajääjatest (Läti õnneks veel sammu jagu maas ☺)
– Võimalus innovaatilisele ettevõtjale pakkuda abi lahenduste
väljatöötamisel!
• Ettevõtlusalast seadusandlust parandav nn Langi
initsiatiiv ei käsitle tööstusomandi õiguskaitset:
– 2 h ettevõtte asutamine saab olema võimalik, kuid
patenditaotlusi tuleb endiselt esitada paberil ja 3 eksemplaris
• Osa süüd ettevõtjatel, leiutajatel ja nende patendivolinikel
kui Patendiameti “klientidel”, sest nad pole vaevunud
survet avaldama

7. Patent
• Riigi poolt leiutise autorile piiratud ajaks ajaks
antud ainuõigus leiutise kasutamiseks
– “Riik” – patent kehtib vaid riigis, kus see on välja antud
– “Piiratud ajaks” – patendi puhul kuni 20 aastat (tuleb
tasuda kehtivusaasta lõive), kasuliku mudeli puhul
Eestis kuni 10 aastat (4 + 4 + 2)
– “Ainuõigus” – õigus keelata teistel leiutist kasutada;
õigus teisel isikul mitte keelata leiutist kasutada
– “Leiutis” – (uue) (tehnilise) probleemi (uudne)
(tehniline) lahendus

8. Patendist või kasulikust mudelist
tulenevad õigused
• Patendiomanikul on • Kasuliku mudeli omanikul on
ainuõigus kasuliku mudelina
ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele.
kaitstud leiutisele.
• Ainult patendiomanikul • Ainult kasuliku mudeli
omanikul on õigus kasutada
on õigus kasutada kasuliku mudeli õiguskaitsest
patendist tulenevaid õigusi tulenevaid õigusi ja keelata
ja keelata teistel isikutel teistel isikutel nende õiguste
kasutamist.
nende õiguste kasutamist.
Patendiseaduse §14 Kasuliku mudeli seadus §13

9. NB!
• Patent või kasulik mudel ei ole riigipoolne luba, et
patendi või kasuliku mudeli omanik võib kaitstud
leiutist kasutada – järgida tuleb ka teiste seaduste
nõudeid ning teiste isikute õigusi
– Analoogia: kuigi igaüks võib autot omada, ei tulene sellest
õigust autot juhtida (ehk siis kasutada teatud spetsiifilisel
viisil)
– Omab tähendust patendisüsteemi mõjude analüüsil: nt selle
asemel, et välistada teatud leiutiste patendikaitse (nt GMO-d,
tüvirakuuuringud, ravimeetodid jms) on mõttekam mitte teha
spetsiifilisi erandeid patendiseadustesse ja lihtsalt:
• Keelata taolised tegevused (tüvirakuuuringud) või tooted (GMOd)
ja/või
• Piirata patendiomaniku ainuõiguse sisu (nt USAs meditsiinialaste
leiutiste puhul)

10. Leiutiseks võib olla
• Füüsilised objektid
– Seade, aparaat
– Aine, kompositsioon
• Meetodid
– valmistamise meetod
– kasutamise meetod
• Tarkvara – kui meetod või kui programmeeritav seade
– “Tarkvara” (täpsemalt, arvutis rakendatavad leiutised ehk
Computer Implemented Inventions) patendikaitsest ja –
kaitstamatusest sellel üritusel Jaak Ostrat
– Lühimärkus: tegelikult on võimalik Euroopa patendi saamine
üsna samadele asjadele ja üsna samamoodi kui USAs

11. NB!
• Leiutis ei ole terviktoode, st
– üks terviktoode (nt arvuti, auto, pastapliiats) võib
sisaldada mitut leiutist ning
– sama leiutis võib sisalduda paljudes terviktoodetes
• Ühel isikul võib olla patent mingile
lahendusele, mis sisaldab teiste isikute patente
rikkuvaid lahendusi

12. Vahemärkus
• Arvuti ja tarkvara-alaste patentide (sisuline)
põhikriitika
– Üks terviktoode (arvuti, sideseade, tarkvaratoode)
sisaldab sadu või tuhandeid leiutisi, st selles valdkonnas
tegutsedes ei ole võimalik enda tegevusega seotud
riskide mõistuspärane hindamine
– Erinevus ravimipatentidest - tüüpiliselt üks toode, üks
patent (igal juhul alla 10)
– Lahendus: patendisüsteemi parandamine ja täiustamine,
mitte selle üle parda heitmine

13. Nõuded kaitstavale leiutisele
• Kaitsevõimelisuse kriteeriumid (PatS, KMudS):
– On uus
– Omab leiutustaset
– On tööstuslikult kasutatav
• Tänases maailmas sarnased nõuded kõigi riikide
patendiseadustes. Nt USA:
– On uus (new)
– Ei ole silmanähtav (non-obvious)
– On kasulik (kasutatav) (useful)

14. Uudsus
• Leiutis on uudne, kui see ei ole tuntud nn tehnika
tasemest
• Tehnika taseme moodustab mistahes maailma osas
suuliselt või kirjalikult avalikkusele teatavast tehtud
informatsiooni
– Seega, Peruus leiutise kohta avaldatud materjal takistab sama
leiutise patentimist nii Hiinas kui Eestis
– Suuline avaldamine on piisav (tõendatav nt audio või
videosalvestusega)
– Pole vahet, kes on avaldanud – ka leiutaja enda poolt
varemavaldatud informatsiooni kasutatakse tema leiutise
uudsuse määramisel => enne alati esitada patenditaotlus ja
alles siis avalikustada!

15. Seega, uudsuse välistab
• Varasem suuline avalik ettekanne (nt loeng
ülikoolis)
• Kirjeldus Internetis
• Ülikooli lõputöö ainueksemplar raamatukogus
• Teatmikud, käsiraamatud, õpikud
• Varasem patent, selle joonised, kirjeldus
• Tootekataloogid, juhendmaterjalid
• (USAs: kui leiutist sisaldav toode on müüdud või
müügiks pakutud enam kui 12 kuud enne taotluse
esitamist!)

16. Avalikkusele teatavaks saanud
• Avalikustamisega ei ole tegemist olukorras, kus
infot levitatakse konfidentsiaalselt (nt kirjaliku või
suulise lepingu alusel; konfidentsiaalsuskohustust
võib teatud juhtudel eeldada ka asjaoludest või
tuleneda seadusest – nt abikaasale, advokaadile,
patendivolinikule edastatud info)
• Kui info avalikustatud vastu isiku tahtmist –
ikkagi avalik (hambapastat tuubi tagasi ei topi):
– Võib olla karistatav: nt võõra leiutise oma nimel
üldsusele teatavaks tegemine Karistusseadustik §219
– Enamikes riikides mingi võimalus sel isikul siiski
patendikaitse saada
• Eestis ja USAs uudsussoodustus (12k)
• Euroopa Patendikonventsioon – erisäte, patenditaotlus peab
olema esitatud 6 kuu jooksul informatsiooni ´avaldamisest

17. Uudsussoodustus (grace period)
• Eestis ja USAs: teave, mille taotleja ise on
avaldanud 12 kuu jooksul enne taotluse
esitamist, ei võeta arvesse ning seega
uudsust ei riku
• NB!!! Euroopa Patendikonventsiooni
kohaselt uudsussoodustus puudub, st
ärge sellele lootke!
– Õnneks, ettevõtjad tavaliselt ei kiirusta
avalikustamisega, erinevalt nt ülikoolidest...

18. Leiutustase
• Leiutisel on (patendi puhul) leiutustase, kui see
– vastava ala asjatundja jaoks
– endastmõistetavalt
– ei tulene
tehnika tasemest
⇒ St. seotud samuti tehnika tasemega, aga teisiti (erineb tehnika
tasemest v. ei tulene tehnika tasemest) kui uudsuse nõue
NB!Kasuliku mudeli puhul peaks hindamine toimuma
mitte vastava ala asjatundja, vaid lihtinimese seisukohalt,
st kasuliku mudeli puhul nõue leebem!
USA: leiutis, millele patenti taotletakse, ei ole küll täpselt
sellisena tehnika tasemest tuntud, aga erinevused on
üksnes endastmõistetavad, silmanähtavad

19. Kas leiutis erineb tehnika
tasemest (on uus)?
Leiutist saab kirjeldada selle tunnuste kaudu.
Olgu meie leiutise tunnused A, B, C ja D.
a) Tehnika tasemest on tuntud lahendusel 1 on
tunnused A, B ja D ning
b) lahendusel 2 on tunnused B, C ja D
⇒ Leiutis on uudne
c) Tehnika tasemest tuntud lahendusel on tunnused
A, B, C, D ja E
⇒ Leiutis ei ole uus

20. Leiutustase
• Olgu meil leiutis tunnustega A, B, C ja D.
• Tehnika tasemest on teada üks lahendus tunnustega
A, B, C ning teine lahendus B, C ja D.
• Meie leiutisel on uudsus
• Meie lahendusel puudub leiutustase, kui vastava
ala asjatundja meie patenditaotluse esitamise
ajal oleks pidanud iseendastmõistetavaks nende
kahe lahenduse kombineerimist

21. Põhiprobleem
• Kui uudsuse kriteerium suhteliselt objektiivne ja
mehaaniliselt tuvastatav (kas täpselt sama asi on
varem kirjeldatud), siis leiutustaseme määramine
keeruline:
– Leiutise ekspertiis võtab aega: täna esitatud taotlus
jõuab ekspertiisi nt 2 aasta pärast
– Patendivaidlused kogu patendi kehtivuse ajal (kuni 20
aastat)
– Kui probleemile on leitud lahendus, tundub see kõigile
lihtne ja ilmne (tagantjärele tarkus, “hindsight 20-20”)
– Kuidas määrata, mis oli minevikus ilmselge ja mis
mitte? Järelikult, vajalik objektiivsem test!

22. Vastava ala asjatundja
• Eesti seaduses tõlgendus puudub, kuid Euroopa
Patendikonventsiooni (Eesti on liige) tõlgenduste
kohaselt isik, kes teab mitte ainult taotluses ning
selles viidatud dokumentides avaldatud materjali,
vaid omab ka vastava valdkonna üldisi teadmisi
taotluse esitamise päeval.
• Üldised teadmised: käsiraamatud, monograafiad,
õpikud, uuemate valdkondade puhul ka
teaduslikud artiklid ning patendidokumendid

23. Endastmõistetav (Euroopa
Patendiameti juhendi järgi)
Arvestatakse selliseid faktoreid:
• Ettenägematu tehniline efekt, mis kaasneb tuntud
elementide uue kombinatsiooniga
• Parameetrite tuntud vahemikust sobivaimate
valimine
• Probleemide keerukus, millega leiutaja kokku
puutus tuntud lahenduste kombineerimisel
• Sekundaarsed faktorid, näiteks kauaaegse
vajaduse lahendamine, mida on seni edutult
püütud lahendada

24. USA
• Leiutis on endastmõistetav, kui tehnika tasemes soovitus, põhjus
või motivatsioon erinevaid tuntud lahendusi kombineerida
• Suhteliselt objektiivne, sest kui tõendit ei leita, siis järelikult
leiutustase (ning ei oma tähtsust, kuidas meile tagantjärele
tundub)
• Probleem – väidetakse, et just kõige elementaarseid teadmisi ei
“viitsita” kirja panna (või on neid isegi häbi kirja panna, sest
need on “siililegi selged”) ning selle kohta pole hiljem võimalik
tõendit leida -> kehtima jäävad triviaalsed patendid
• Hetkel (12/2006) USA ülemkohtus küsimus, kas test vajab
muutmist. Lahendit oodata juunis 2007
– Leiutis: elektrilis-elektroonilise ajamiga gaasipedaal
– Testi muutmise prognoositav tagajärg: mitusada tuhat vaidlustatavat USA
patenti ☺

25. Kommentaar leiutustasemele
• Tänases maailmas edukalt kaitstavad üsna napi
leiutustasemega leiutised, st praktikas ei tasu
enamasti taotluse esitamisel pikalt arutleda
leiutustaseme olemasolu või puudumise üle
• Patendist tulenevad õigused samad olenemata
sellest, kas tegemist väga suurt või väga nappi
leiutustaset omava leiutisega
• Patendisüsteem sobib mitte ainult murranguliste
leiutiste kaitseks, vaid ka järk-järgulise
innovatsiooni toetamiseks – oluline on mitte
leiutise suurus, vaid selle kommertspotentsiaal

26. Patent
• Patendikaitse on territoriaalse iseloomuga
– Eesti patent kehtib vaid Eestis, USA patent vaid
USAs jne
– Kui leiutis on õigel ajal mõnes riigis kaitsmata
jäetud, siis hiljem meelt muuta ei ole võimalik
• Kaubamärkide kaitset on võimalik teises riikides
taotleda igal ajal, viivitamise korral riskitakse vaid
sellega, et seda teeb keegi teine

27. Patendikaitse strateegiad
• Strateegia sõltub eesmärkidest – kas vaja võimalikult
tugevat kaitset, kiiret kaitset, mistahes kaitset, kaitset
ideede varguste vastu
• Kui vaja tugevat kaitset, siis taotleda Eestis patenti ning
Europatenti
• Kui kiiret kaitset – kasulik mudel Eestis, Euroopa riikides
kaitse igas riigis eraldi kasuliku mudelina või patendiga
ilma otsingu/ekspertiisita
• Kui vaja mistahes kaitse – esitada patenditaotlus vaid
mõnes, kõige soodsamas või olulisemas riigis, näiteks
USAs

28. Patendikaitse strateegiad
• Kui vaja kaitset ideede varguse vastu –
avaldada idee võimalikult varakult, et teine
isik ei saaks sama asja patendiga või kasuliku
mudelina kaitsta
• Ülikooli kontekstis ei tarvitse sobida, sest siis
ei jää sellist teadmist, mida saaks ettevõtjale
raha eest üle anda

29. Kust alustada?
• Fikseerida nö prioriteet
– kui esitada ühes riigis patenditaotlus, siis on teistes
riikides taotluse esitamiseks aega kuni 12 kuud,
kusjuures selle aja jooksul saab kasutada esimeses riigis
esitatud taotluse kuupäevast tulenevaid eeliseid
(võrreldes teiste taotlustega ning tehnika tasemega
võrdlemisel)
• Eestis
– Patenditaotlus
– Kasuliku mudeli taotlus (hea odav, boonused ka
õiguskaitse Eestis)
• USAst
– Eeltaotlus
– päristaotlus

30. Patent või kasulik mudel?
• Kasulik mudel • Patent
– Odavam kui patent (riigilõiv taotluse – Kallim kui kasulik mudel (riigilõiv
esitamisel 1600/400kr) taotluse esitamisel 3500/875kr +
– Kaitse kiiresti, sest ei kontrollita registrisse kandmine 1500kr)
uudsuse ja leiutustaseme olemasolu – Ekspertiis, mistõttu menetlus võtab
– Avaldatakse registreerimisel aega paar aastat
(tavaliselt mõne kuu jooksul taotluse – Avaldatakse alles 18 kuud pärast
esitamisest, kuid registreerimist prioriteedikuupäeva
paluda edasi lükata) – Avaldamisest või rikkuja
– Kehtib kuni 10 aastat (4+4+2), teavitamisest ajutine kaitse
kehtivuse pikendamine kahel korral; – Kehtib kuni 20 aastat; iga-aastased
pikendamine suhteliselt odav kasvavad kehtivusaasta lõivud
– Pole sundlitsentsi – 10 aasta jooksul taotluse
– Ei saa muundada patenditaotluseks, esitamisest võimalik muuta
kuid sobib sellele prioriteediks kasulikuks mudeliks

31. Järeldused
• Eestis tasub üldiselt esitada patendi- või kasuliku
mudeli taotlus selleks, et fikseerida leiutise
prioriteet
• Enamasti puudub vajadus patendi järele Eestis,
kuna kasulik mudel annab samad õigused
soodsamatel tingimustel
– Võimalikud muud motiivid (patendi kõrgem maine)
– Erand: kui on oluline patendi pikem kehtivusaeg
• Mõnel juhul esitatakse nii patendi kui ka kasuliku
mudeli taotlused (ühest saadakse kiire kaitse,
teisest aga ekspertiis ja pikem kehtivusaeg)

32. Patendikaitse välismaal: muutujad
• Huvipakkuvate riikide valik
– tegevuse aktiivsus leiutise valdkonnas
– turu suurus ja aktiivsus
• sihtgrupi ostuvõime
– patendikaitse taotlemise maksumus
• Riigilõivud ja õiguskaitse kulud (sh tõlkekulud)
– patendiõiguste teostamise võimalikkus ning maksumus
• kohtute kogemus
• kahjutasude väljamõistmise tõenäosus ning suurus
– Investorite olemasolu ning kogemus intellektuaalomandi kaitse
ning üleandmise valdkonnas

33. Soodsamad riigid
• Ühe arvamuse kohaselt on soodsaimad riigid
USA, Austraalia, Kanada ning Euroopa riikidest
Suurbritannia (kõik inglisekeelsed riigid, st
puuduvad tõlkekulud!), Saksamaa ja Holland
• Põhjamaad ja Euroopa patenditaotlus ei ole nii
soodsad
• Venemaal patendikaitse endiselt üsna mõttetu,
kuid nt Hiina ja India olulisus kasvab tundidega!
– Hiina kohtud on hakanud tegema otsuseid välismaiste
patendiomanike kasuks

34. USA vs. Eesti (patent)
• 300 miljonit elanikku • <1,5 miljonit elanikku
• Väikeettevõtjale: • Kõigile ettevõtjaile:
– Eeltaotluse esitamine 100USD – Taotluse esitamine 3500/875
– Päristaotlus 500USD krooni
– Avaldamine 300USD, registrisse – 24 kuud pärast taotluse esitamist
kandmine 700 USD kehtivusaasta lõivud (kasvavad)
– Pikendamise lõiv (pärast patendi • 1-3 aasta 1800 krooni
väljaandmist) • 4-10 aasta 15000 krooni
• 4 aasta eel 450USD • 11-20 aasta 67100 krooni
• 8 aasta eel 1150 USD – Registrisse kandmisel 150krooni
• 12 aasta eel 1900 USD – Patendi eluea jooksul ca 89000
– Kokku patendi eluea jooksul krooni
(20a) ca 5000USD (ca 65000 • NB! Patendiameti tulud 35
krooni) miljonit, kulud 17 miljonit

35. Probleemid USAga
• Kogemuse puudumine
• Veendumus, et nagunii ei suudetaks tootega USA
turule siseneda
• Nõustaja leidmine keeruline
– Teenuse kvaliteet – kuidas hinnata?
– Hind – tunnihinna määr ning arvete esitamine
“liigsete” tundide eest
– Isiklikud kontaktid olulised
Üldiselt, üllatavalt lihtsalt lahendatavad probleemid tänu
USA majanduse ja ühiskonna avatusele

36. Patendikaitse välismaal: muutujad
• Sobiva kaitseviisi valik:
– Patent või alternatiiv?
• Rahvuslikud v. rahvusvaheliste või regionaalsete
taotluste kasutamise võimalused
– Patendikoostööleping (PCT)
– Euroopa patendikonventsioon (EPC)
• Kas ja kuivõrd on leiutis välisriigis patenditav:
– Äritegemise meetodid ning tarkvara
– Ravimeetodid

37. Kuidas jätkata - patendikaitse
välisriikides
• Algse taotluse põhjal (st nt Eestis või USAs)
esitada 12 kuu jooksul
– Patenditaotluse esitamine ühes või mitmes
huvipakkuvas riigis eraldi
– Euroopa patenditaotlus + taotlused teistes
huvipakkuvates riikides
– PCT taotlus ning selle põhjal taotlused huvipakkuvates
riikides
– PCT taotlus ning selle põhjal Euroopa patenditaotlus +
taotlused teistes huvipakkuvates riikides

38. Eraldi taotlused
• Eelised:
– Saab koostada “täiusliku” taotluse riigist lähtuvalt
– Võib olla kiirem ja kindlam võimalus patendikaitse saada
• Nt kui rahvuslikele patenditaotlustele ei tehta ekspertiisi
• Sest teatud leiutised on kaitstavad vaid mõnes riigis
– Võib olla odavam kui PCT, EP või PCT + EP
• kui huvipakkuvaid riike on vähe ning suhteliselt odavad ja/või riigid
on samakeelsed
– Näide TTÜst
• diagnoosimeetodi käsitlev patenditaotlus esitati üksnes USAs
• Vähem kui 12 kuud tagasi avaldatud artikli põhjal patenditaotlus
üksnes USAs

39. Eraldi taotlused
• Puudused:
– Vajadus arvestada konkreetse riigi nõuetega;
üldjuhul nõutav vastava riigi patendivolinik
– Taotluste esitamine töömahukas (tõlgete
ettevalmistamine, asjaajamine mitmes riigis
samaaegselt)
– Kui riike ning tõlkeid palju, siis (väga) kulukas

40. Miks kasutada prioriteeti?
• Annab aega pärast esimese kaitsetaotluse
koostamist leiutise üle mõelda, seda edasi
arendada ning ette valmistada täiustatud taotlused
teiste riikide jaoks
• Lükkab edasi patendi kehtivusaastate lugemise
alguse ja seega ka patendi kehtivuse lõpu
• Lükkab kehtivuslõivude tasumise aasta võrra
hilisemaks

41. PCT
• Patent Cooperation Treaty,
patendikoostööleping
• Eesti liige alates 1994.aastast
• Võimaldab ühe taotlusega patendikaitset
taotleda ühes või mitmes PCT liikmesriigis
(üle 125)
• http://www.wipo.int/pct/en/

42. PCT taotlus
• Eesti taotleja võib esitada taotluse kas Eesti Patendiametile, Euroopa
Patendiametile või WIPO Rahvusvahelisele Büroole (IB) Šveitsis
• Taotlusele tehakse otsing (Eestis esitatud taotluste puhul Euroopa
Patendiametis)
• Taotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel prioriteedikuupäevast (WO)
• Taotleja võib tellida ekspertiisi täiendava tasu eest (Eesti taotleja
taotluste puhul Euroopa Patendiametis)
• Patendi saamiseks mõnes riigis või regioonis peab taotleja esitama
avalduse, sõltuvalt riigist või regioonist, 20 või 30(31+) kuu jooksul
prioriteedikuupäevast

43. Rahvusvaheline patenditaotlus
• Eelised
– Ühe taotlusega saab taotleda kaitset mitmes riigis
– Rahvusvaheline patendiotsingu aruande
– Lükkab põhikulutuste tegemise edasi
• Puudused
– Vahel kallivõitu
– Patendikaitse saamine aeganõudev
– Ebasobiv, kui kaitset soovitakse üksikutes riikides

44. Euroopa patendikonventsioon
• Eelised
– Kui soovitakse kaitset mitmes Euroopa
Patendikonventsiooni liikmesriigis, siis piisab ühest
taotlusest ja ühest menetlusest
– Väljaantud patent suhteliselt tugev (st uudne ja omab
leiutustaset), kuid kriitika ekspertiisi kvaliteedi osas
kasvab
• Puudused
– Väga kallis
– Menetlus võib võtta kaua aega
– Patendi jõushoidmine ja patendivaidlused riikide kaupa

45. Euroopa Patendikonventsioon
• Ei ole seotud Euroopa Liiduga
• Eesti liige alates 2002.a.
• Üle 25 liikmesriigi (sh CH)

46. US vs. Euroopa Liit “+”
• 300 miljonit elanikku • 455 miljonit elanikku alates
• USA patendiameti tasud ca 1350 laienemisest 2004.a.
USD (väikeettevõtjale) • Patenditaotluse esitamine üksikus
– päristaotlus 500USD riigis võib olla kallim kui USAs!
– avaldamine 300USD, registrisse Euroopa patendikonventsioon:
•
kandmine 700USD – Euroopa patendiameti tasud ca 5000
– Pikendamise lõivud patendi eluea EUR (sisaldab 4. kehtivusaasta
jooksul 3500 USD tasusid)
• 4 aasta eel 450USD – Kehtivusaasta tasud 8 riigis, 5-10 aasta
• 8 aasta eel 1150 USD ca 8500 EUR
• 12 aasta eel 1900 USD – Tõlketasud ca 11500 EUR (39%)
• Tõlketasud puuduvad – Voliniku tasud ca 5500 EUR
• Voliniku tasud 5000USD (saab – 20 aasta jooksul ning kõikides riikides
odavamalt, võib kallimalt) märksa kallim!

47. Patenditaotlus vahetult
huvipakkuvas riigis
• Eelised
– Kõige paindlikum ja kiirem võimalus patendikaitse
saamiseks enamikes riikides
– Paljudes riikides lisaks patendile ka Eesti kasulikule
mudelile sarnanev süsteem (st odavam, kiirem)
• Puudused
– Erinevad protseduurireeglid ning tavad
– Nõutav esindaja igas riigis
– Asjaajamine samaaegselt mitmes riigis töömahukas
ning kulukas

48. Järeldus – iga ettevõte, iga leiutis
on unikaalne ning sobiva
patendikaitse strateegia valik
kriitilise tähtsusega. Enamasti on
võimalik leida hinnalt ja
vajadustelt sobiv strateegia

49. Eesti, innovatsioon ja
patendikaitse – mõned numbrid
ja mida võib neist järeldada

50. Eesti Euroopa keskmisest, % “+”
• 25–64-aastaseid kõrgharidusega elanikke 143
• Lairibaühenduste (kiirus suurem kui 144 Kbit-s) hulk 100
• 20–24-aastaste arv, kellel on vähemalt keskharidus 107
• Ülikoolide T&A kulutused, mida rahastab erasektor 109
• Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on välja
tulnud innovatiivsete omatoodetega 115
• Teiste firmadega innovatsioonialast koostööd tegevate
väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osatähtsus 123
• Kulutused info- ja sidetehnoloogiatele võrrelduna SKT-ga
137

51. Eesti Euroopa keskmisest, %, “-”
• Varasesse arengustaadiumi investeeritav riskikapital SKP
suhtes 0
• Erasektori T&A kulutused SKP suhtes 22 (avalik sektor
77)
• Euroopa Patendiametisse antud patenditaotlusi võrreldes
rahvaarvuga 7
• USA patendiametis registreeritud patente võrreldes
rahvaarvuga 4
• Nii Euroopas, Jaapanis kui ka USA-s registreeritud patente
võrreldes rahvaarvuga 7
• Euroopa Liidus kaitstud kaubamärke võrreldes rahvaarvuga
25
• Euroopa Liidus kaitstud tootedisaine võrreldes rahvaarvuga
6

52. Leiutiste kaitsmise “aktiivsus”
Eesti ettevõtjate poolt:
Patenditaotlused Kasuliku mudeli Kokku leiutisi
taotlused
2006 I 15 32 47
2005 23 74 97
2004 27 78 105
2003 18 61 79
Viimase kolme aasta trend langev! Miks?

53. Järeldused eelmistest slaididest:
• Riik eraldab raha
• Alus- ja rakendusuuringud käivad,
ettevõtlust toetatakse (eel- ja
rakendusuuringud), aga kaitstavat
(patenditavat) tulemust praktiliselt ei teki

54. Kaitstavat tulemust ei teki, aga
• Muid tulemusi näib olevat: nt TTÜ ja TÜ
eelretsenseeritavates väljaannetes avaldatud
artiklite arv
– eeldus: artikli avaldamise on heaks kiitnud
teadustoimetajad – eksperdid (sh nö “peer review”)
– TTÜ: eelretsenseeritavad artiklid 470, ISI web of
science 276
– TÜ: ISI/CC: 2004.a. 544
• Patenditaotlusi TTÜ 2005: menetluses 14, TÜ
2004: ? (kokku patendiportfell ca 10)

55. Info ei tunne riigipiire
• Patendita puudub põhjus, et õnnestunud lahendused
rakendatakse Eestile tulutooval moel (nt siin teatud
tüüpi ettevõtluse tekke läbi või litsentsi/tehnoloogia
müügi kaudu)
• Info on vaba ja riigipiirideta, rakendatakse seal, kus
parim efektiivsus ja jõulised turud
Järeldus:
• Kui riigi poolt kulutatud $ tekitatud kaitstud
tööstusomandi osakaal ei kasva, on riigi seisukohalt
mõttekam raha investeerida teisiti, kasvõi teiste riikide
võlakirjadesse - pensione on vaja maksta ka tulevikus ja
kaitsmata T&A-sse läinud raha on raisatud raha

56. Miks riigi investeeritud $ genereerib
nii vähe kaitstud tulemust?
• Hüpotees 1: meil ei ole piisavalt leiutisi
– Autor ei nõustu; leiutisi on palju, me võib-olla ei tunne neid ära
• Hüpotees 2: tegeleme jalgratta leiutamisega
– Autor nõustub osaliselt: üsna paljud ettevõtted on alles üle minemas nö
efektiivsuse faasist innovatiivsuse faasi ja seetõttu ülevaade nö tehnika
tasemest puudulik
• Hüpotees 3: puudub kogemus kaitsmiseks
– Autor nõustub – alustamine on raske, kuid kes on alustanud, esitab
taotlusi mitme leiutise kaitsmiseks igal aastal. St potentsiaali tegelikult on
• Hüpotees 4: puudub piisav kvalifitseeritud tööjõud
– Autori arvates üks olulisemaid, kuid tajumata muna-kana tüüpi probleem:
Eestis on vähe patendivolinikke, nad on üsna hõivatud, mistõttu ettevõtjal
on raske leida abi. Teisest küljest, kuna leiutiste kaitsetaotluste arv on
väga väike, ei ole praegustel patendivolinikel võimalik palgata ja välja
õpetada uusi spetsialiste

57. Tänan Teid tähelepanu eest!
Täiendavad küsimused ja karm kriitika:
Mart Enn Koppel
Patendibüroo Koppel OÜ
Postiaadress: Kajaka 4-10, 11317 Tallinn
Tel: 6774136, Faks: 6774138
mkoppel@koppelpb.com;
http://www.koppelpb.com