1. KOSE VALLA AJALEHT, JUULI 2014 www.kose.ee
TULEMAS
• 4. juuli kell 14.00 Kose
päevakeskuse tantsupeo pea-
proovi külastus. Väljasõit kell
12.00
• 12.juulikell10.00-18.40
külastusmäng unustatud mõi-
sad 2014: Uue-Harmi mõis.
Külastustasud: pered 3,50 €;
täiskasvanud 2,00 €; laps, pen-
sionär 1,00 €
Kell10.00-20.00 püsilille-
de ja rooside päev Roosoja
talus ja Tõnise puukoolis Kar-
la külas
Kell 11.00-17.00 viikingi-
festival Kiruveres, täpsem tea-
ve www.kiruvere.ee
• 12.-13. juuli Kose päeva-
keskuse ekskursioon Kirde-
Eestisse ja Narva. Väljasõit
Kose-Uuemõisast 7.45 ja Ko-
selt 8.00
• 13.juulikell10.00-18.40
külastusmäng unustatud mõi-
sad 2014: Uue-Harmi mõis.
Külastustasud: pered 3,50 €;
täiskasvanud 2€; laps, pensio-
när 1€
• 22. juuli kell 13.30 inko-
tuba Kose päevakeskuses
• 25.juulikell10.00-18.40
külastusmäng unustatud mõi-
sad 2014: Uue-Harmi mõis.
Külastustasud: pered 3,50 €;
täiskasvanud 2€; laps, pensio-
när 1€
• 26.juulikell10.00-18.40
külastusmäng unustatud mõi-
sad 2014: Uue-Harmi mõis
Külastustasud: pered 3,50 €;
täiskasvanud 2€; laps, pensio-
när 1€
• 27. juuli-2. august Kose
päevakeskuse ekskursioon
Bornholmi saarele
• 2. august kell 10.00-
20.00 lilleralli 2014 Karla küla
aiandustaludes
• 5. august Kose päevakes-
kuse osavõtt Harju PIN suve-
päevast Nelijärvel
• 10. august kultuurireis:
väljasõit Haapsalu pitsipäeva-
le. Info ja registreerimine Kose
kunsti ja käsitöö selts, tel
507 8055, piret.aavik@gmail.
com
Ravila mõisas
• 13. juuli kell 11.00 laste-
hommik
Kell 15.00 viltimise õpitu-
ba: pitsornamendiga ridikül
või käekott
• 16.juulikell18.00 keraa-
mika õpituba
• 20. juuli kell 11.00 suur
perepäev (mängud,võistlused,
õpitoad, laat jpm)
• 23.07kell18.00 keraami-
ka õpituba
• 27.07 kell 19.00 kultuu-
rikohvik
Info ja registreerimine:
info@ravilamois.ee või
tel 507 8055
Kose kultuurikeskus
• 26.08 kell 19.00 Mono-
teater – Peeter Oja
• 30.08kell11.00 perepäev
Kose Kultuurikeskus müüb
pileteid läbi Piletimaailma.
Müügil kinkekaardid ning või-
malik osta pileteid kõigile Pi-
letimaailmas olevatele eten-
dustele üle Eesti. Saab tasuda
ka pangakaardiga.
Kose kultuurikeskus on
avatud juuli-august E-R
9.00-18.00, L-P suletud
PEO KORRALDAS KOHALIK SELTS
Valla jaanituli
Kose-Uuemõisas
Tänavuaastane
Kose valla jaanituli
toimus Kose-Uuemõi-
sas, korraldajaks oli
Kose-Uuemõisa Aren-
damise Selts. Peoplat-
siks nagu ikka Kabeli-
mägi, kus on aasta-
kümneid jaaniõhtul
jalga keerutatud ja
jaaniussi otsitud.
Eha Sepp
Kose-Uuemõisa Arendamise
Selts
Laululava on küll juba ajaham-
bast puretud, ja mis seal salata,
ka kellegi kurja käe poolt auk-
likuks lammutatud, aga jaani-
peo jaoks nagu loodud.
Jaanieelsed päevad kulgesid
külaseltsile toimekalt – vih-
mahoogude vahel oli vaja plat-
si koristada, oksaprahi ja ol-
meprügi hunnikust jaanituli
kujundada. Pidime alla neela-
ma mõru pilli – mõni meie
valla elanik arvab, et just Ka-
belimägi on see koht, kuhu
oma olmepraht maha panna.
Õnneks Ahto Levonti, kes on
meid alati aidanud, suutis ka
seekord kokkukuhjatust võim-
sa tule üles ehitada.
Vihm jäi järele
Jaanilaupäeva hommik oli
tavapäraselt vihmahoogudega
ja muutis teed poriseks, aga
peo ajaks vihm lakkas ja lasi
kokkutulnutel nautida meele-
olukat kontserti. Avasõnad ja
suupillimäng kõlasid Andres
Õisilt, seejärel lõid tantsu
meie krapsakad Murueided,
Kapak tantsis ise ja haaras ka
publiku sabatantsu kaasa.
Kuulamisrõõmu pakkus lau-
luperekond Suurkask, kelle
esinemistele saime kevadel
Perepeo saates kaasa elada.
Samal ajal said lapsed proovi-
da Kätlin Katkosilti ja Iti-Lee
Neuhausi juhendamisel oma
osavust erinevates mängudes
ja võistlustes.
Tantsuks mängis ansambel
Folkmeister. Nende meeleolu-
kas ja hoogne laul ja mäng ei
jätnud kedagi külmaks ja pea-
gi vihtusid tantsu nii väikesed
kui suured.
Võimas jaanilõke
Võidutuli saabus Kabeli-
mäele Kaitseliidu soomukiga,
saatjateks volikogu esimees
Uno Silberg ja Kose malev-
konna liige Rein Nael. Koos
külavanem Rein Valdmaaga
süüdati jaanilõke. Süttimine
võttis küll eelnenud vihmade
tõttuoodatustkauemaega,aga
kui tuli hoo sisse sai, oli vaa-
tepilt võimas.
Jaanipäeva esimestel tundi-
del võttis mängujärje üle DJ
J055 ja pidu jätkus hommiku-
ni.
Peo ajaks
vihm lakkas ja
lasi nautida mee-
leolukat kontser-
ti.
Kose-Uuemõisa Arendami-
se Selts tänab kõiki, kes meie
jaanipeole kaasa aitasid –Kose
valda, lõkkemeister Ahtot,
esinejaid. Olgu siinkohal mai-
nitud ka korraldajate tiim –
Külli Raamat, Eha Sepp, Tiiu
Valdmaa, Rein Valdmaa, Tõn-
no Tiis, Meelis Pilt ja muidu-
gi “peasüüdlane” Valter Karu,
kes kolm aastat tagasi tegi kü-
laseltsile ettepanekuhakataise
jaanituld korraldama ja on
sellesse kaasanud kogu oma
perekonna ja energia.
Ja muidugi suur-suur tänu
kõigile külalistele, kes oma hea
tuju ja rõõmsa meelega meie
peost õige jaanipeo tegid!
UUDIS
Elektrilevi
uuendab
alajaama
Elektrilevi ja ehitus-
hanke võitnud ABB
vahel sõlmitud lepingu
järgi alustatakse Kose
piirkonnaalajaama
ehitustöid juunis.
Uus alajaam maksumusega
1,06 miljonit eurot parandab
elektrivarustuskindlust ligi
2400 tarbijal Kose, Anija, Raa-
siku, Rae ja Albu vallas.
Kose 35/10 kV piirkonna-
alajaama, mis on Harju maa-
konna üks tähtsaim elektrivõr-
gu sõlmpunkt, uuendatakse
kahes etapis. Esimesena
1970ndatel ehitatud 10 kV
jaotusseade ja teine pool lä-
hiaastatel, kui on sõlmitud
vajalikud kokkulepped põhi-
võrguettevõtjaga.
“Uue alajaama täispotent-
siaal avaneb siis, kui oleme ellu
viinud Kose investeeringute
teise etapi, mis hõlmab nii ala-
jaama kui ka seda toitvate lii-
nide ümberehitamist,” ütles
Elektrilevi võrgu üldplaneeri-
ja Margus Laanetu. “Sellega
tagame piirkonnale piisavalt
võimsusi tarbimise kasvades,
samuti uutele elektrivõrguga
liitujatele.”
Ehitustööde käigus lammu-
tatakse Kose-Jägala maantee
ääres asuv amortiseerunud
automaatika- ja juhtimissead-
mete hoone, asendatakse ala-
jaama elektrivõrguga ühenda-
vad õhuliinid maakaablitega
ja ehitatakse uus kaasaegne
alajaamahoone, kuhu paigal-
datakse uus jaotusseade. Sa-
muti paigaldatakse uued au-
tomaatika- ja juhtimissead-
med, mis võimaldavad kõiki
lülitamisi teha distantsilt ja
lühendada rikete avastamise
ja kõrvaldamise aega.
Ehitaja annab uue Kose piir-
konnaalajaama Elektrilevile
üle järgmise aasta septembris.
(Elektrilevi)
Kose piirkonna
alajaam. Elektrilevi
Süttimine võttis küll eelnenud vihmade tõttu oodatust kauem aega,... 2x Eha Sepp
...aga kui tuli hoo sisse sai,
oli vaatepilt võimas.

2. 2 LK KOSE TEATAJA KOOL Juuli
Nagu juba tavaks saanud, toi-
mus ka tänavu vallavolikogu
esimehe Uno Silbergi ja valla-
vanema Merle Pussaku vastu-
võtt Kose Kultuurikeskuses
tublimatele Kose valla kooli-
lõpetajatele. Kohale oli kutsu-
tud 31 noort vanematega.
Sel aastal lõpetas Kose
Gümnaasiumi 12. klassi hõ-
bemedaliga Ingrid Lepik. Hea-
de ja väga heade hinnetega
lõpetasid gümnaasiumi Gert
Kaasik, Elis Kevvai, Tiia Rei-
nik, Kätlin Simson, Katrin
Taniste, Helena Kerstina Tint-
se, Mikk Vachtmeister ja Lau-
ra Valdma.
Kose Gümnaasiumi 9. klas-
si lõpetasid kiituskirjaga An-
na-Helena Inno ja Merili Pärn.
Edukalt lõpetasid Karl Ange-
lo Maiuri, Marlen Paris, Risto
Reiljan, Merily Takel, Kelly
Talimaa, Asko Tamm, Eliza-
beth Kivi, Henry Lemmsalu,
Aurelia Mihk, Simonetta Vah-
ter ja Mario Veelaid.
Heade ja väga heade hinne-
tega lõpetasid Oru Põhikooli
Sander Suvi, Kätlin Karu,
Gendra Melts, Kaspar Ormak
ja Caroly Veinberg. Ardu Koo-
li lõpetas edukalt Mari-Liis
Mehikas.
Sel aastal lõpetas edukalt
Kose Spordikooli Eneli Amur.
Kose Muusikakooli edukad
lõpetajad olid Roland Niidas,
Kelly Talimaa, Merily Takel ja
Ergo Oll.
Sellised suurepärased tule-
musednäitavadaastatepikkust
igapäevasttööd,kohusetunnet
ja pühendumist. Aitäh tubli-
dele õppuritele, nende õpeta-
jatele ja lastevanematele teh-
tud tubli töö eest!
Suur tänu ka Kose Muusi-
kakooli akordionistide an-
samblile meeleoluka kontser-
di eest. Soovime kõigile
koolilõpetajatele õnne ja edu
edaspidiseks!/MaritKottise/
Kose valla parimad lõpetajad
Kose gümnaasiumi 12. klassi parimad lõpetajad vastuvõtul. Angela Kilk
Koolilõpetajad Kose vallas kevadel 2014
Kose gümnaasiumi 12. klass
• INGRID LEPIK –
lõpetas hõbemedaliga
• GERT AASJÄRV
• MART ABEL
• ENELI AMUR
• ANNIKA ARENG
• RAINO ARJUKES
• KRISTIAN-KARLY
AVIKSON
• RAIN EINARD
• ALEX HIIS
• REELIKA IVENKOVA
• KARL-HINDREK KASK
• MADIS KESKÜLA
• GERT KAASIK
• ELIS KEVVAI
• KATRINA KILK
• KRISTIINA KLAAN
• DIANA KOROBKOVA
• LAURA-MAY LIIN
• RAILI LIIVA
• MARKUS NURMSALU
• INDREK OJAMETS
• ALLAR OLL
• EGON PEETERSMANN
• PEARU REEK
• TIIA REINIK
• KATI SALA
• KATRE SARV
• EVI SCHULTS
• KÄTLIN SIMSON
• HENRY STEINBERG
• KATRIN TANISTE
• HELENA KERSTINA
TINTSE
• OTT UUSMAA
• MIKK VACHTMEISTER
• JARMO VAIK
• LAURA VALDMA
• SANNA VASEMÄGI
• HANS KRISTIAN ÕIS
Klassijuhataja Kadri Uustalu
Kose gümnaasiumi
9.A klass
• KARL JENSEN
• JARMO JÄRVSALU
• ELIZABETH KIVI
• SANDER LAENESTE
• HENRY LEMMSALU
• LIIS-MARLEEN
METSALU
• AURELIA MIHK
• JAANIKA MÄRDIMÄE
• RIIVO NIINE
• INDREK OJAMETS
• IVONNA ETHEL PAK
• RIHO PETERSON
• HENRI ROOTS
• TANEL RÄÄK
• TANEL SAARKOPLI
• SIRLI SALUPÕLD
• BELINDA SOLL
• ITI TOMINGAS-ORAS
• SIMONETTA VAHTER
• MARIO VEELAID
• ELARI VEIDIK
Klassijuhataja Anne Kruuse
9.B klass
• ATS ALTMETS
• MIHKEL ERENVERT
• KAROLIINA HANGA
• ANNA-HELENA INNO
• JAAGUP KASEPÕLD
• ARNOLD KIVISTIK
• KAIRI KOROBKOVA
• INGRID KÄNDLA
• ATS LIIK
• HANNA-LIISA LIIN
• KARL ANGELO MAIURI
• MARLEN PARIS
• STEN PRIISALU
• MERILI PÄRN
• RISTO REILJAN
• LEMBI ROOSA
• ROBERT SCHAFFRIK
• MERILY TAKEL
• KELLY TALIMAA
• ASKO TAMM
• PIIA TAMM
• MAILIS TIIRIK
• MÄRT VAHEMÄE
• LIIS VOHNJA
• MARGUS ÕIS
Klassijuhataja Linda Teeäär
Oru põhikooli lõpetajad
• KRISTEL AALBOK
• HANNA-BRITT ALLAS
• MARIANNA BLACK
• RAGNAR HEINSAAR
• ERMO JÕGI
• KÄTLIN KARU
• RANDO LUSTI
• GENDRA MELTS
• KASPAR ORMAK
• MIIKAEL PALMSAAR
• SANDER SUVI
• KAI-KRÕÕT TINT
• ARTHUR VAKS
• CAROLY VEINBERG
Ardu kooli lõpetajad:
• REIN JANNES
• LIZAN KOIDUSTE
• MARI-LIIS MEHIKAS
• NELE ROOS
• SANDRA THAUMI
• CEN-CHRISTJAN VILL
Klassijuhataja Epp Kevvai
Oru põhikooli lõpetajad. Oru põhikool
Ardu kooli lõpetajad. Ardu kool
Kose gümnaasiumi 12. klass.
Kose gümnaasiumi 9.A klass.
Kose gümnaasiumi 9.B klass. 3x Kose gümnaasium

3. Juuli VALLAELU KOSE TEATAJA LK 3
SUVI ON TÄIS ÜRITUSI
Karla külas tegutseb neli
aiandustalu
Ausambad
korda!
Kose jaoskonna naiskodu-
kaitsjatel on alates 2003. aas-
tast traditsiooniks käia igal
kevadel enne võidupüha Kose
malevkonna territooriumil
asuvaid Vabadussõja mäles-
tusmärke korrastamas ning
sinna lilli viimas.
14. juunil asusid naiskodu-
kaitsjad koos kaitseliitlastega
omaigakevadiseleringkäigule,
kaasas trimmerid, rehad-labi-
dad ja lilled. Sarnaselt palju-
dele Vabadussõja ausammas-
tele üle Eesti kuuluvad 1990.
aastal taasavatute hulka ka
Ardu, Vetla ning Voose mäles-
tusmärgid, Kose kalmistul
asuv mälestussammas taasa-
vati aasta varem.
Vetla küla lähistel asuv mä-
lestusmärk on tõestus taasta-
jate visadusest. Sammas avati
1939, lõhuti venelaste poolt
1940, taasavati 1942, lõhuti
uuesti 1945 ning taasavati
1990. Voosel toimusid 1919.
aastal Vabadussõja otsustavad
lahingud, kus peatati Punaar-
mee pealetung. Kaitsjate mee-
lekindlus väljendub mälestus-
märgil olevas kirjas: “Siia-
maani ja mitte enam, hüüdsid
tuhandete eestlaste suud!”.
Kautla mälestusmärk püsti-
tati 1941. aastal süütult mõr-
vatutele. 1945. a see hävitati.
Uus mälestuskivi pandi 22.
aprillil 1989. Poolteist kuud
hiljem hävitati ka see. Memo-
riaali taasavamine toimus 4.
augustil 1990. Ööl vastu 5.
detsembrit 1990 saadeti Kaut-
lasse Vene sõjaväekolonn, kes
õhkis mälestussamba, tükke
oli leida paarisaja meetri kau-
guselgi. Uuesti avati Kautla
memoriaal 31. juulil 1999.
Alansi külas Lemomäel asub
Johan Pitka memoriaal. Eesti
Vabariigi merejõudude juha-
taja kontradmiral Johan Pitka
oli ülemjuhataja Johan Laido-
neri kõrval üks olulisemaid
Eesti sõjaväelasi Vabadussõjas.
24-aastaselt ookeanipurjeka
kapteniks saanud Johan Pitka
loodud laevastiku ja soomus-
rongide rolli Vabadussõjas on
raske üle hinnata. 1944. aastal
organiseeris Johan Pitka Pu-
naarmee pealetungile vastu-
panu, moodustades Admiral
Pitka nimelise löögirühma.
Pitka mehed pidasid Tallinna
kaitstes mitu lahingut, tuntu-
mad neist Vaidas, Kosel, Keh-
ras ja Raplas. Johan Pitka seik-
lusrohkest elust saab lugeda
raamatust Johan Pitka “Minu
mälestused I-IV”.
Langetagem pea Eesti vaba-
duse eest võidelnute auks.
/Diana Mihkelsoo/
Kautla mälestusmärk. KT
Ammune põhimõt-
teline vaidlus parem-
ja vasakerakondade
vahel, kas tõsta uni-
versaalseid või vaja-
duspõhiseid lastetoe-
tusi, leidis 19. juuni
ööistungil lastega
perede jaoks parima
võimaliku lahenduse
– tõusevad mõlemad
toetused.
Astrid Ojasoon
Kose vallavolikogu liige
Riik hakkab alates 2015. aas-
tast maksma pere esimesele ja
teisele lapsele igas kuus senise
19,18 euro asemel 45 euro
suurust ning kolmandale ja
enamale lapsele 100 euro suu-
rust toetust. Samal ajal tõuse-
vad vajaduspõhised peretoe-
tused ühe lapsega perele
tänaselt 9,59 eurolt 45 euroni
ning kahe ja enama lapsega
perele 90 euroni kuus.
Sotsiaaldemokraatide üks
rahaliselt mahukamaid nõud-
misi valitsuse moodustamise
läbirääkimistel Reformiera-
konnale oli lastetoetuste suu-
rendamine kolmekordseks ja
tasuta koolitoit gümnaasiumi
lõpuni. Kompromissina lepiti
kokku lastetoetuste tõus 45
euroni.
Sotsiaaldemokratliku Era-
konna esimees Sven Mikser
ütles: “Lubasime – täitsime!
See samm tuli vältimatult as-
tuda, kui me tahame vaesust
lastega peredes otsustavalt
vähendada ja aidata kaasa sel-
lele, et Eestis sünniks rohkem
lapsi. Samuti annab see piki-
silmi oodatud perepoliitiline
otsus avalikkusele selge sõnu-
mi, et lapsed on suur väärtus
ja et riik hoolib igast oma lap-
sest.”
Sotsiaalminister Helmen
Kütt ütles riigikogule vastavat
seaduseelnõu üle andes, et
tegemist on ajaloolise eelnõu-
ga, mis seaduseks saades puu-
dutab ligi 270 000 last ning
nende vanemaid ning kaudselt
ka kõiki Eesti inimesi.
Universaalsed peretoetused
on muutumatuna püsinud
piinlikult kaua – alates 2004.
aastast. Samas on perede ku-
lutused kümne aasta jooksul
oluliselt kasvanud. Lastetoe-
tuse pea 2,5-kordne suuren-
damine parandab laste heaolu
kümnetes tuhandetes Eesti
peredes. Ka valitsuse poolt
aprilli lõpus kinnitatud eelar-
vestrateegia aastateks 2015-
2018 seab üheks peamiseks
eesmärgiks laste vaesuse vä-
hendamise.
Põhjust rõõmustamiseks on
ka rohkem kui 22 000 güm-
naasiumiõpilasel ja nende
vanematel. Nimelt laieneb 1.
jaanuarist tasuta koolilõuna
ka kõigile gümnaasiumiõpi-
lastele.
Tänan sotsiaaldemokraatide
nimel kõiki, kes täitsid ankee-
di “Lastetoetused kolmekord-
seks!”. Need tuhanded toe-
tusankeedid aitasid kaasa ja
toetasid meie poliitikuid läbi-
rääkimiste ajal.
Võime tunda rõõmu – las-
tetoetuste tõus on meie ühine
saavutus!
Karla külas on
aiandustraditsioonid
kestnud juba aasta-
kümneid. Nõukogude
korra ajal müüdi
Lauristini kolhoosi
Karla küla aiandis
kasvatatud lilli nii
Tallinnas kui ka mujal
Eestis.
Täna tegutsevad Karla külas
neli aiandustalu – Roogoja,
Roosoja ja Sadevälja aiandus-
talud ning Tõnise Puukool.
Kose Teataja küsimustele
vastas Sadevälja aiandustalu
perenaine Jana Proos.
Aednike jaoks kiire kevadaeg
on nüüd möödas?
Paraku on see nii jah, et ke-
vadel ärkavad talveunest kõik
taimed pea korraga ning see
surub ka aednikele peale ühe-
suguse kiire töörütmi. Korra-
ga on vaja korda seada puu-
kool, enda aed ning tegelda ka
igapäevase eluga... Kuid ega
aias kevadega tööd lõpe –
nüüd on tarvis peenraid rohi-
da, muru niita, väetada, kah-
juritega võidelda, taimi pal-
jundada jne.
KuidasSadeväljalaiandustalus
taimed nii lumevaesel talvel
talvitusid?
Õnneks olijaanuarikuus,kui
oli kõige külmem aeg, piisavalt
paks kiht lund maas. Olen teis-
telt aednikelt kuulnud, et Lõu-
na-Eestis oli lumepuuduse
tõttu asi kurjem olud. Kuid ka
meil tegi selline talv liiga mõ-
ningatele taimedele. Kehvalt
talvitusid veigelad, mõned ha-
ruldasemad hortensia sordid.
Pahandust tegi ka selle aasta
pikk ja vinduv külm kevad.
Kuidas see nii juhtunud on, et
üheskülastegutsebnelielujõu-
list iluaiandustalu?
Eks see vist sellest tulnud
on, et siia on asunud erineva-
tel aegadel elama-tegutsema
aiandusalase hariduse, ning
mis kõige tähtsam, sügavalt
aianduhuvilised inimesed.
Aiandus on selliste, natuke
kiiksuga inimeste hobi – palju
tööd ja hea, kui sa ots-otsaga
kokku tuled. Aga silma ja hin-
geilu annab see sulle selle eest
palju! Iluaiandus on ka selline
tegevus, mida sa ei pea väga
suureks ajama. Seda erinevalt
traditsioonilisest põllumajan-
dusest, kus toetuste süsteemid
ning riigi põllumajanduspolii-
tika on tinginud viimase 10-15
aasta jooksul väikeste põllu-
majandusettevõtmiste kiire
välja suretamise.
Millistetaimedekasvatamisega
Karlakülaaiandustaludtegele-
vad?
Roogoja talu on pikaajalise
kogemusega elulõngade ja vii-
namarjade aretamise ning
kasvatamiskogemusega koht.
Roosoja talu tegeleb roosikas-
vatusega ning Tõnis puukool
dekoratiivsete lehtpõõsaste
kasvatamisega. Sadevälja aian-
dustalu pakub okaspuu sorte,
püsililli ja lehtpõõsaid, -puid.
Mis oma aias vastu peavad,
need sordid ja liigid on ka
müügis.
Kas talusid on võimalik külas-
tada kevad-suvisel ajal kogu
aeg?
Kõik puukoolid on müügiks
avatud maikuust oktoobrini.
Kollektsiooniaiad on külastus-
teks avatud siis, kui seal kol-
lektsioonitaimed täies ilus on.
Roogoja elulõngade kollekt-
sioon ja Roosoja roosipeenrad
on valmis oma ilu külalistele
näitama juulis-augustis. Tõni-
se puukoolis saab dekoratiiv-
põõsaste lehtede ja õite värvi-
mängu imetleda samuti suve
teises pooles.
Lilleralli
korraldamise
idee sündis prak-
tilisest kogemu-
sest.
Kuna kõik ettevõtmised on
pereettevõtted, siis kogu aeg
ei saa inimesed külaliste vas-
tuvõtuks kodus valmis olla.
Tuleks enne ikka ette helista-
da ja aeg kokku leppida. Just
kevade ja suve esimese poole
nädalalõppudel on ollakse tai-
mi müümas üle Eesti toimu-
vatel aianduslaatadel.
Sadeväljal kollektsiooniaed
on avatud maist septembrini.
7. juunil toimus meil rodo-
dendronite päev. Siis said hu-
vilised vaadata mitmekümne
erinevasordijaliigi rododend-
roni õiteilu ning kuulata koo-
litusi rododest ja kultuurmus-
tikatest ning nende kasvata-
misest ja hooldamisest.
12. juulil toimub Sadeväljal
püsilillepäev, kus spetsialistid
räägivad põnevatestpüsikutest
ja nende kasutamisest aiaku-
junduses.
SamalpäevaltoimubRooso-
ja talus rooside päev – tutvus-
tatakse uusi roosimaailma
trende ja põnevaid sorte.
Kindlasti saab ka vastused
oma roosikasvatamisega seo-
tud muredele.
Korraldateselaastal2.augustil
teistkordaKarlaaiandustalude
ühisürituse Lilleralli 2014.
Kuidasselliselekoostöömõtte-
le tulite?
Kuna igal aiandustalul on
oma sortiment, mida ta kas-
vatab ja müüb, siis me ei ole
üksteisele otsesed konkuren-
did. Seetõttu oleme koostööd
teinud juba aastaid. Näiteks
soovitanud oma klientidel kü-
lastada ka teisi Karla küla puu-
koole, üksteisega jaganud ko-
gemusiningandnudhead nõu.
Aiandustaludeühiseürituse,
Lilleralli, korraldamise idee
sündis praktilisest kogemu-
sest. Esiteks oleme kõik oma
tegevuses aru saanud, et tai-
me- ja lillehuvilisi on palju,
kuid enamusel napib teadmi-
si, milline taim sobib tema
aeda, kuidas seda kasvatada
ning millist hoolt taim vajab.
Jõudsime järeldusele, et peak-
sime korraldama sellise koo-
lituspäeva, kus igas talus toi-
muvad oma ala parimate
spetsialistide eestvedamisel
koolitused. Kus praktiliselt
näidatakse ette taimede kas-
vatamise nippe ja vastatakse
ka inimeste küsimustele.
Teiseks saime ka aru, et kui
inimesed on juba Karla külas-
se külla sõitnud, siis võiks
neile pakkuda ühe toreda päe-
va siin. Oleks meelelahutust,
võimalus sel päeval külastada
kõiki talude iluaedu ja ehk ka
saada mõtteid oma aia kauni-
maks tegemiseks.
Sel aastal toimuvat Lilleral-
li üritust rahastab siseminis-
teerium kohaliku omaalgatuse
programmi vahenditest. Aitäh
neile!
Kuidas läks eelmisel aastal
esmakordselt läbiviidud Lille-
ralli üritus?
Väga hästi – sel päeval kü-
lastas Karla küla aiandustalu-
sid üle 800 inimese. Me isegi
ei oodanud sellist külastajate
hulka, kuid saime nende vas-
tuvõtuga hakkama! Ja tagasi-
side oli igati positiivne.
Kas on veel sellel suvel Kar-
la küla aiandustaludes toimu-
vas üritusi, mida tasuks tai-
mehuvilistel silmas pidada?
Lisaks eelmainitud üritus-
tele räägib 30. augustil Tõnis
Tenso Pernahansu talus tegut-
sevas Tõnise Puukoolis deko-
ratiivsete põõsaste kasvatami-
sest ning kasutamisest hal-
jastuses.
Täpsemat infot kõigi Karla
küla aiandustaludes toimuva
kohta saab ka meie ühiselt ko-
dulehelt www.aiandustalud.
weebly.com.
Lastetoetused tõusevad
1. jaanuarist 2015
17.-18. juunil toi-
musid järjekordsed
puuetega lastega pe-
redele suvepäevad.
Osalejaid oli laagris
seekord kokku 49.
Sel aastal toimusid suvepäevad
juba 11. korda. Laager toimus
teist aastat järjest Männiaru
Puhkekeskuses Oru külas, kes
andis seegi kord kogu komp-
leksi meile kasutada täiesti
tasuta. Suured tänud neile
veelkord lahke võõrustamise
eest. Tänu neile said lapsed
erinevaid sportmänge mängi-
da, oli ruumi ka tubasteks te-
gevusteks, mängimiseks ja
puhkamiseks.
Ruumi oli meil vaja palju,
sest põnevaid tegevusi jagus
mõlemaks päevaks. Ilm meid
paraku sel aastal väga ei soo-
sinud. Oli külm, saime nii vih-
ma kui ka rahet. Vahepeal pis-
tis siiski päike nina välja.
Esimesel päeval käis laste-
vanematele rääkimas Mele Viil
ravimtaimedest. Aitäh Melele
tulemast. Valdur Kalme tege-
lessamalajallastega, pakkudes
neile erinevaid sportmänge
õues. Aitäh Valdurile. Päev
lõppes meeleoluka karaoke
laulmisega. Ka sel aastal käis
käsitööõpetaja Epp Kevvai
lastele meisterdamist õpeta-
mas. Seekord meisterdati puu-
nottidest ning lõngast poku-
sid. Aitäh veelkord õpetaja
Epule. Lisaks Pokude meister-
damisele õpetas lastekaitses-
petsialist Kristel Kadapik
meisterdama pliiatsitopse.
Aitäh ka Kristelile.
Väga suured tänud Kose
Lions klubile, kes on meie te-
gemisi aastaid toetanud ning
tegi seda ka sellel aastal, toe-
tades meie laagrit 500 euroga.
Lisaks Kose Lions klubile toe-
tas meid sel aastal ka Sotsiaal-
demokraatliku Erakonna Kose
osakond, kes annetas laagrile
Kose Kutsub Külla laadapäe-
val pannkookide müügist saa-
dud tulu, mis oli 120 eurot.
Veel toetas meid MTÜ Viskla
Külaarendamise Selts, ostes
laagri jaoks ühekordseid nõu-
sid. Suured tänud kõikidele
toetajatele ja osalejatele.
/Merje Eekholm/
Puuetega lastega perede
suvepäevad 2014

4. 4 LK KOSE TEATAJA VALLAELU Juuli
28. ja 29. juunil
Kosel peetud peetud
valdade suvemängu-
dele saabus 43 esin-
dust üle Eesti. Harju-
maalt oli esindatud
tosin valda, kodus
esinenud Kose tuli
üldkokkuvõttes kahek-
sandale kohale.
Allar Viivik
koseteataja@kose.ee
22. suvemängudel võeti
mõõtu seitsmel alal ning lisaks
toimus ka juhtide võistlus.
Kose alevikus võisteldi petan-
kis, kergejõustikus, köieveos
ja mälumängus. Võrkpallikoh-
tumised naistele ja meestele
peeti Oru põhikooli väljakutel,
jalgrattakross sõideti Paunkü-
las, jahilaskmine toimus Ko-
se-Uuemõisas ning juhtide
võistlus Orus Bo:Ka pubis.
Kui avatseremoonia peetud,
algasid staadionil kahepäeva-
sed kergejõustikuvõistlused.
Tublisid tulemusi näitasid
Kose esindajad ning ka teised
harjulased. Meesveteranide
kuulitõukes olid kaks esimest
Rae esindajad: Enn Sapp tu-
lemusega 12.40 ja Kalle Suu-
rekivi tulemusega 12.10.
Kuues oli kodus võistelnud
Neeme Lugima (10.99).
Tublid jõustiklased
Noormeeste kõrgushüppes
saavutas Kiur Kalme Koselt
tulemusega 1.80 kolmanda
koha. Meeste kuulitõukes oli
Rivo Tamm teine (tulemus
14.93) ning neidude kuulitõu-
kesesimeneLeanneSiimumäe
(tulemus 11.60). Kolmanda
kohasaavutasneiukõrgushüp-
pes ja seda tulemusega 1.60.
Pauliina Siimumäe saavutas
naiste odaviskes esikoha ja
seda tulemusega 37.04.
Meeste kettaheites võidut-
ses 46.03-ga Erik Luts Koselt.
Naisveteranide kettaheites aga
Heidi Siimumäe tulemusega
29.63. Kergejõustiku kokku-
võttes sai Kose igati tubli nel-
janda koha ja seda Rae ees.
Meeste võrkpallis sai esiko-
ha Kiili, Kose koht oli kahek-
sas. Jalgrattakrossis oli viies
Kiili ja kaheksas Kose. Orien-
teerumises oli neljas Kernu,
Kose koht oli kümnes. Mälu-
mängus võidutses Paikuse
Pärnumaalt, edestades Kernut
ja Ülenurmet. Kose koht oli
11.
Vallavanem 2. kohal
Jahilaskmises võidutses
Saku, Kose oli tublil neljandal
kohal. Esimest nelja võistkon-
da lahutas üks punkt. Petankis
võidutses Tartu, Kose oli viies
ning seda Rae valla ees. Köie-
veos olid tugevamad mehed
Juurust, Kiili oli kolmas, Rae
neljas ja Kose seitsmes.
Juhtide võistluses oli kavas
kuus ala: petank, mälumäng,
tennise täpsusserv, noole-
mäng, korvpalli vabavisked ja
viskemäng. Meestest oli tub-
lim Jüri Ellram Väike-Maar-
jast. Kuldar Paju Kernust oli
viies ja Kose volikogu juht
Uno Silberg seitsmes. Naiste
arvestusesolivallavanemMer-
le Pussak teine.
Üldkokkuvõttesse läksid
arvesse kergejõustiku ning
nelja parima ala tulemused.
Kahe päeva kokkuvõttes olid
esimesed kolm valda Tartu,
Audru ja Ülenurme. Rae vald
oli kokkuvõttes neljas ning
Kiili viies. Kose oli kokkuvõt-
tes kaheksas ja Kernu üheksas.
Kokku said tulemuse kirja 43
valda üle Eesti.
Vaata lisa www.joud.ee.
Kose on sportlike
valdade esikümnes
Võidutuli
Visklasse
23. juunil süütas vallavanem
Merle Pussak Kose kalmistul
ka meie külavanema käes tõr-
viku Viskla küla jaanitule
jaoks. Koselt Visklasse hakka-
sime kõigepealt tuld viima
mina – Peeba Rebeca ja Puust-
maja Oto-Ben. Kui märkasi-
me, et vihma hakkab sadama,
otsustasime panna tõrviku
autosse (ohutuse tagamiseks
oli meil saateauto), millel oli
katuseluuk. Tuld kaitsesime
tuule eest laternaümbrisega.
Saime peaaegu juba Visklasse,
kui hakkas sadama padukat.
Me ei teadnud, mida teha. Õn-
neks tuli aga Puustmaja Erkki
mõttele panna vihmavari auto
katuseluugist välja tulele kait-
seks, et tuli ei kustuks ära. Nii
jõudsime õnnelikult tulega
Visklasse./RebecaKadapik/
Võidutuli
Kose vallas
23. juunil tähistasime taas Va-
badussõja suure võidu – Võn-
nu lahingu – 95. aastapäeva.
Selleks asetati Vabadussõja
ausambale Kose kalmistul pär-
jad sõjas Eesti vabaduse eest
langenute mälestuseks.
Sel aastal anti presidendi
poolt Maakaitsepäeval süüda-
tud võidutuli vallavanema
poolt esmakordselt edasi ka
Kose valla külavanematele ja
kõigile teistele soovijatele.
Tuli, mis edasiandmiseks
süüdati, oli suure väega. Selle-
aastase võidupüha tähistami-
seks ühendati üheks võidutu-
leks sõjas langenute mäles-
tustuli, Võnnu mälestustuli,
laulupeotuli ja muinastuli.
Meie vabaduse sümboliks
on see sama tuli, mis kanti
laiali mööda kogu Eestimaad.
Selle vabaduse tule paiste
jõudku ka järgnevatel aastatel
igasse Kose valla külla ja ko-
dusse.
Swedbank teatas oma valmi-
dusest säilitada füüsiline pan-
gateenus asulates, kus alates 1.
juulist oli kavas pangakontorid
sulgeda. Tänastesasukohtades
pangakontorid samal kujul
siiski tööd ei jätka, ent panga-
teenust hakatakse pakkuma
vastavalt kokkulepetele koha-
like omavalitsustega.
Sularahateenuse tagamiseks
jäävad kõigisse kohtadesse nii
sularaha sisse- kui väljamak-
seautomaadid. Swedbank ja
Kose vallavalitsus on jõudnud
kokkuleppele, et tänase kon-
tori sulgemise järgselt 1. juulil
on pangateenused Kose klien-
tidele kättesaadavad järgmisel
moel:
• Alates 21. juulist avame
praeguse pangakontori asemel
väikekontori Kose valla ruu-
mides aadressil Pikk 22 (täna-
se pangakontori alal), kus saab
teha tavapäraseid pangatehin-
guid. Lisaks jagab pangateller
abi ja nõuandeid telefonipan-
ga, internetipanga ja sularaha-
automaatide kasutamise koh-
ta.
• Sularahatehinguid saab
teha Kosel asuvate raha sisse-
ja väljamakseautomaatide va-
hendusel.
• Kose väikekontor hakkab
olema avatud aadressil Pikk
22; Kose: E ja K 10.00-17.00
(lõuna 12.30-13.30), R 10.00-
16.00 (lõuna 12.30-13.30).
NB! 1.-20. juulini saavad
Kose kontori kliendid oma
pangakaardid kätte Tallinnast
Sikupilli kontorist (Tartu mnt
87).
Ööpäevaringselt saab infot
helistades Nõustamiskeskuse
telefonil 6 310 310.
Kõige mugavamalt on pan-
gateenused Kose klientidele
kättesaadavad interneti, mo-
biili, pangaautomaadi ning
telefonipanga vahendusel.
Tutvustame lähemalt, mis on
mis ning kuidas neid kasutada.
Telefonipank
Telefonipank on nagu pan-
gatelleri teenus ilma kontoris-
se tulemiseta, kliendina ei pea
Te oma rahaasjade ajamiseks
kuhugi minema – piisab, kui
helistate kodust telefonipanga
numbril 6 310 310. Telefoni-
pank on kiire, paindlik ja va-
hetu. Saate oma rahaasjadest
ülevaate nii sageli kui vaja.
Telefonipanga kasutamisel on
teenus oluliselt pikemalt kät-
tesaadav kui pangakontori
puhul, sest telefonipank töö-
tab varahommikust hilisõhtu-
ni, samuti laupäeviti ja püha-
päeviti. Telefonipangas suht-
lete otse telleriga.
Telefonipank töötab kõigil
tööpäevadel kell 8-20 ja näda-
lavahetustel kell 10-18.
Telefonipangas saate teha
vajalike maksetehinguid või
väärtpaberitehinguid, sulgeda
pangakaardi, küsida infot oma
kontojäägi kohta. Lisaks saate
küsida infot valuutavahetus- ja
aktsiakursside kohta.
Selleksetneidtehinguidläbi
telefoni teha, tuleb sõlmida
leping ja siis saate oma isikut
tõendada paroolikaardi, PIN-
kalkulaatori või mobiil-ID-ga.
See on sarnane pangasaalis
isiku identifitseerimiseks.
Telefonipank on turvaline.
Jälgige Teile antud juhiseid ja
saate turvaliselt korraldada
kõik vajalikud toimingud. Te-
lefonipanga kõned salvesta-
takse, nõnda on Teil alati kind-
lustunne, et võimalike vaid-
luste ja arusaamatuste korral
saab salvestust uuesti kuulata.
Telefonipangaga saate liitu-
da Swedbanki kontoris. Pärast
lepingu sõlmimist saate paroo-
likaardi ning seejärel saategi
kohe mugavalt oma tehinguid
tegema hakata.
Telefonipangaga liitumine
on tasuta ning kuutasu maks-
ma ei pea. Tehingute eest tee-
nustasud on samad, mis pan-
gakontorist sama tehingut
teostades. Telefonipanga ka-
sutamisel on vajalik nuppude-
ga lauatelefon või mobiiltele-
fon.
Internetipank
Swedbanki internetipank on
koht, kus pääsete oma mak-
seid ja lepinguid sõlmima mis
tahes kellajal ja mis tahes ko-
hast – tähtis on vaid, et saate
kasutada internetiühendusega
arvutit. Internetipangast leia-
te infot nii meie teenuste kui
ka Swedbanki kui organisat-
siooni kohta. Samuti saate siin
sõlmida lepinguid ning teha
pangatehinguid. Internetipan-
gas on paljude tehingute tege-
mine soodsam kui kontoris.
Internetipanga kasutajaks saa-
te, kui sõlmite pangakontoris
lepingu.
Mobiilipank
Mobiilipank – pank alati
taskus. Mobiilipanga kaudu
on igalt poolt kiirelt kättesaa-
davad kontojääk, väljavõte,
maksed, pangaautomaatide
asukohad, väärtpaberitehin-
gud.
Lisaks veel mugavad mobiil-
maksed ja kontojäägi info.
Mobiilmakse on kõige sood-
sam, kiirem ja mugavam või-
malus eraisikutevaheliseks
sularahata arveldamiseks, sest
mobiilmakse on tasuta, mak-
sate vaid kõneajatasu oma
mobiilsidefirmale. Mobiil-
makse laekub otsekohe, sh
nädalavahetustel ja riigipüha-
del, ning ka eri pankade vahel,
kes seda makset pakuvad
(praegu Swedbank ja SEB).
Saate mobiiltelefoni vahendu-
sel raha üle kanda igal ajal ja
igal pool. Makse tegemiseks
piisab saaja mobiilinumbri
teadmisest.
Saldo mobiilis
Helistades mobiiltelefonilt
numbrile 1503, saate igal ajal
küsida telefoni teel infot oma
kontojäägi kohta. Nii ei pea Te
olema teadmatuses, kas kontol
on ikka piisavalt raha soovitud
ostu tegemiseks. Mobiiltele-
foni kaudu konto jäägi küsi-
mise eest tuleb tasuda vaid
mobiilsideoperaatori kehtes-
tatud teenusenumbri minuti-
tasu. “Saldo mobiilis” lepingu
saate sõlmida internetipangas
ja pangakontoris. /Swed-
bank/
Swedbank Kosel
Sitked mehed Raest said köieveos lõpuks Kiili valla järel
neljanda koha. Allar Viivik
22. Eesti Suvemängude kergejõustikuvõistluste programmi mahtus ka Eesti MV
10 000 m jooksus, pildil meeste jooksu võitja Roman Fosti. Erik Horn
Toimus 14.
Ardu Kirves
Pildil on Ardu Kirve 14. võist-
luse võitjad Krestina Valdma
ja Marek Säinas. Kohtume
järgmisel jüripäeval 15. Ardu
Kirvel! (Ardu Huvikeskus,
foto Egle Tänav)
Tule süütamine. Kose VV

5. Juuli VALLAELU KOSE TEATAJA LK 5
SPORT
KõueKood
VI võitsid
Rava Otid
20. aprillil jõudis
lõpule Kõue Külade
Seltsi korraldatud
mälumänguturniiri
Kõue Kood 6. aasta-
ring. Möödunud ok-
toobrist kuni selle
aasta aprillini peeti
Kõue Rahva Majas
maha seitse ägedat
mäluraginat.
Lõppenud hooajal osales 10
võistkonda. Neist neli mängis
kaasaüheskunineljasmängus.
Võitjate selgitamiseks liide-
ti kuuest paremast mängust
pälvitud punktid.
Kokku esitati turniiril 140
küsimust, millest 122-le leid-
sid võistkonnad õige vastuse.
Jaotati 11 “kuldmuna” – neile
võistkondadele, kellele mõni
küsimus ainsana jõukohaseks
osutus. Küsimusi oli erineva-
test ainevaldkondadest, nagu
kilbadel ikka tavaks. Oli pildi-
küsimusi, iga mängu viimane
loetelu võimaldas teenida oht-
ramalt punktilisa.
Debüüdil võitjaks
Võitjana väljus Rava Otid,
kes osales kilval esmakordselt.
Kuue parema mängu tulemu-
sena saadi 174 punkti. Võist-
konna põhimängijad olid Aare
Mölder, Siiri Kiiver ja Alvar
Kasera. Varumängijad Merle
Pussak ja Eerik-Niiles Kross
võistlesid kumbki ühes män-
gus.
Teise koha pälvis – nagu ka
möödunud aastal – võistkond
Ardu Kuked koosseisus Kei
Andresen, Anti Salura ja And-
res Salura. Nende saagiks jäi
167 punkti.
Kolmandale kohale platsee-
rus 166 punktiga võistkond
Kõue Kõbusad, eelmiste tur-
niiride 4-kordne võitja. Võist-
konda kuulusid Arvi Avikson,
Jüri Lõoke, Tiiu Lõoke.
Tublid olid ka võistkonnad
Pala Pirakad, Rõõsa Kännud,
Virla Vinged, Kolm Karu,
Kadjakad, Aela ja Paunaste.
Algab taas oktoobris
Kolme parimat võistkonda
autasustati medalitega. Auhin-
naraamatu said valida kõik
võistlejad. Rändauhinna Öö-
kulli ulatasid mullused võitjad
Rava Ottidele.
Koos otsustati, et Kõue
Kood VII saab avapaugu ok-
toobri kolmandal pühapäeval
kell 3, ikka Kõue Rahva Majas
ja nii läbi talve mõnusalt koos
– iga kuu 3. pühapäev kell 3!
Aitäh Aino Kärnerile ja Tiiu
Lõokesele, kes iga mängu al-
guseks värskeid küpsetisi ja
kuuma kohvi pakkusid!
Küsimused koostas ja punk-
tid luges kokku “peatargaks”
nimetatud Sirje Saulep. Suur
tänu kõige suurema vaeva nä-
gijale! Ootame sügisel lisaks
uusi võistkondi – värsket verd!
/Kõue Külade Selts/
Aastatel 2012-
2014 osalesid Kose-
Uuemõisa Lasteaed-
Kooli õpilased ja õpe-
tajad projektis “Ha-
ving culture as a kite,
we travel European
skies”. See on olnud
väga teguderohke
aeg.
Sirje Lepik
Projekti koordinaator
Projekti teine tööaasta algas
külaliste vastuvõtuga meie
koolis. Novembris tegeldi rah-
vakalendri tähtpäevade uuri-
mise ja joonistamisega. Laste
joonistuste ja tekstide põhjal
valmis ühiskalender.
Tänavu 20.-26. veebruaril
viibis kolm meie kooli õpeta-
jat Itaalias Stiglianos. Külasta-
sime Stigliano, Aliano ja Gor-
goglione algkoole. Meelde-
jäävad olid väljasõidud Mate-
rasse (Sassi koobaslinn) ja
Pietrapertosasse.
Projekti üks töö oli tutvus-
tada oma riigi muinasjuttu.
Valisime Eestit esindama J.
Kunderi jutu “Suur Peeter ja
väike Peeter.” Poola saatis mei-
le loo “Krakovi draakon”,
Küpros “Spanos ja 40 draako-
nit”, Rumeenia “Sool meie
toidus”, Itaalia “Pinoccio”,
Kreeka müüdi Euroopa sün-
nist. Iga klass valis lavastami-
seks ühe muinasjutu, mida sai
näha 8. mail teatripäeval Ko-
se-Uuemõisa külakeskuses.
Nii nagu ikka, oli saal rahvast
tulvil. Rõõmuga elati kaasa
kõikidele lavastustele. Eten-
dused on jäädvustatud DVD-
le ja neid on võimalik näha
projekti kodulehel comenius-
havingculture.jimdo.com.
Aprillist maini kirjutasid ja
illustreerisid kuue kooli lapsed
ühisjuttu. Valmis muinasjutu-
raamat.
Projektlõppesõpilaste jaoks
Comeniuse päevaga 3. juunil.
Tehti kokkuvõte projekti jook-
sul läbiviidud töödest, oma
teadmisi sai proovile panna
viktoriinis. Näitusel olid väljas
kingitused partneritelt ja ma-
pid materjalidega erinevate
tegevuste kohta.
Viimane töökoosolek toi-
mus Küprosel 5.-12. juunini.
Jällenägemisrõõm oli suur.
Kahe aasta jooksul on koos
niivõrd palju huvitavat läbi
elatud. Küpros rõõmustas
meid sooja külalislahkuse ja
ilmaga, pakkus avastamisrõõ-
mu ja äratundmist, et kuigi
elame üksteisest nii kaugel, on
meil väga palju ühist. Külasta-
sime Mathiatise algkooli, koh-
tusime õpilaste ja nende va-
nematega. Meid võttis vastu
Mathiatise omavalitsuse esi-
mehe Th. Tsatsosega. Saime
nautida ajaloohõngu Nikosias
ja Paphoses, loodusvaateid
Troodose mäestiku jalamil
Omodose külakeses ning su-
pelda türkiissinises vees Agia
Napa lähedal.
Ja läbi see põnev lend ongi,
kuid sõbrad ja mälestused jää-
vad. Suur tänu kõigile, kes
meiega tuulelohel kaasa len-
dasid ja kes meid abistasid.
7. juunil toimus Ravila karja-
kastellis teine pärandipäev.
Nagu eelmiselgi aastal oli päe-
vamärksõnakspaljudeinimes-
te ja organisatsioonide koos-
töö.
Kose Kunstikeskuse õpeta-
ja Margit Miku juhendamisel
sai katsetada põnevat tehnikat
– väikevormide betoonivalu.
MTÜ Lammas Ruudus oli
väljas kraaside, vokkide ja vil-
timise töötoaga. Laste hulgas
väga populaarses loomade
nurgakeses sai näha kitsi, kal-
kuneid ja kanu. Suureks mag-
netiks oli Kaitseliidu tehnika,
mida tutvustas Rein Nael.
Vanimaks masinaks oli tõeline
uunikum – 1942. aasta mude-
li põhjal 1952. aastal valminud
soomuk Scania.
Maitsvat suppi pakkusid
Kose jaoskonna naiskodu-
kaitsjad. Naiskodukaitse orga-
nisatsioon on Ravilas samuti
pärandi kandjaks – ajalooüri-
kute andmetel asutati Ravilas
oma jaoskond 1928. aastal
ning sinna kuulus 17 liiget.
Päeva muutsid meeleolu-
kaks esinejad – Kose Muusi-
kakooli folkansambel Pillipii-
gad, Ravila rahvatantsurühm
Kaitrall, Viskla-Ravila suupil-
liansambel, ansambel Üllatus
Ardust ja Laheda Laulu Koor
Orust. Külalisi oli terve päeva
jooksul 200 ringis, mis näitab,
et teist aastat peetav pärandi-
päev Ravilas on edukaks tra-
ditsiooniks kujunemas. Täna-
me toetuse eest kohaliku
omaalgatuse programmi, Kose
valda ning kõiki, kes päeva
kordaminekule kaasa aitasid!
/Diana Mihkelsoo, Ave
Nael/
Esimest korda andis Kose
Gümnaasiumi vilistlaskogu
välja stipendiumid “Kose edu-
kas õpilane” ja “Kose õpetaja”.
Stipendiumid andis üle Kose
Gümnaasiumi vilistlaskogu
juhatuse esimees Vello Jõgisoo
12. klassi lõpuaktusel abitu-
rient Katrin Tanistele ja Kose
Gümnaasiumi algklassiõpeta-
jale Marju Pärnale.
Stipendiumi eesmärgiks on
toetada Kose Gümnaasiumi
õpetajaid ja innustada õpilasi
veel parematele tulemustele
õppetöös ja huvitegevuses.
Katrin Taniste on oma koo-
liaastate jooksul osalenud ak-
tiivselt kooli elus, olles õpila-
sesinduse president ning
väljaspool kooli saavutanud
hulgaliselt häid kohti karates.
Lisaks sellele tegeleb ta tree-
nerina, töötades nii lasteaia-
kui ka koolilastega. Katrin
lööb kaasa ka Maheda Muu-
sika Õhtute korraldamise tii-
mis.
Marju Pärna näol on tege-
mist õpetajaga suure algustä-
hega. Õpetaja Marju Pärna
ainetunnid on metoodiliselt
alati hästi ettevalmistatud. Li-
saallikate, fotode, filmide,
mängude jne otsimine kuulub
Marju igapäevaste tunniette-
valmistuste juurde. Õpetaja
Marju koostab ise palju inno-
vaatilisi õppematerjale, tunnis
on enamasti oskuslikult lõimi-
tud mitu erinevat ainet. Õpe-
taja Marju Pärnal on ainsana
Kose Gümnaasiumis kaunilt
kujundatud ja väga informa-
tiivne oma klassi kodulehe-
külg.
Lisaks korraldab vilistlasko-
gu 16. oktoobril Kose Güm-
naasiumis “Tuleviku päeva”.
Antud päeva eesmärk on tut-
vustada koolinoortele erine-
vaid võimalusi nii ülikoolide,
kutsehariduskeskuste poolt
pakutava kui ka ettevõtluse
näol. Sõna saavad erinevad
oma ala spetsialistid ja Kose
valla ettevõtjad, et tutvustada
noortele oma tööd ja anda
neile ideid tulevikuks.
Ootame kõiki vilistlasi Kose
Gümnaasiumi vilistlaskogu
liikmeks. Kose Gümnaasiumi
vilistlaskogu liitumise avaldus
on üleval Kose Gümnaasiumi
kodulehel.
Vilistlaskogu tegevust saate
toetada endale sobiva summa-
ga arvelduskontol Swedbank
a/a EE432200221059488504.
/Laura Jõgisoo/
Eesti Mõisakoolide Ühendus
ja Külastusmäng “Unustatud
Mõisad” tähistas sügisel küm-
nendat aastapäeva. Mõisa-
mäng jätkub ka tänavu ja sel
hooajal osalevad külastusmän-
gus 23 mõisa, Harjumaalt
osaleb neli mõisakooli.
Uue-Harmi mõis, milles te-
gutseb Harmi põhikool, on
osalenud mängus eelnevalt
neljal korral. Selleks, et kogu-
konda kaasata kooli tegemis-
tesse, jagada teavet meie toi-
metamistest ja rõhutada
mõisakooli omapära, otsusta-
sime sel hooajal jälle mõisa-
mängus kaasa lüüa.
Mängureeglid näevad ette,
et igal täistunnil toimub giidi-
ga jalutuskäik, koolimajas
eksponeeritakse piirkonna
kunstimeistrite töid, avatud
on töötoad ja kohvik. Kohvi-
kus saab lisaks muule suupis-
tele maitsta mõisa kooki ning
kaasa antakse retsept. Uue-
Harmi mõisa koogiks on või-
leivatort “Saksa soolane suu-
täis”. Vastavalt väljakuulutatud
kavale toimuvad saalis erine-
vad kontserdid ja etteasted.
Esimene mõisapäev oli juba
29. mail. Kuna tegemist oli
argipäevaga ning koolitundide
ajaga, siis ei osanud me kooli-
pere nii palju külastajaid oo-
datagi. Õpilased esinesid eri-
nevate etteastetega, rõõmu
tundsid nii vaatajad kui esine-
jad. Osalesid aktiivsed lapse-
vanemad. Mõisakoolihuvili-
sed külalised olid enamasti
Tallinnast.
Külastades erinevaid mõi-
sakoole, saab koguda voldi-
kusse templeid ning osaleda
loosimises.
Täpsem info on www.unus-
tatudmoisad.ee ning meie
kohapealsetest üritustest saab
teavet kooli kodulehelt, Face-
book’i lehelt ning müürileh-
tedelt.
Mõisad on avatud: 12.-13.,
25.-26 juuli ja 9. august kell
10.00-18.40. Kohtumiseni
Harmis! /Harmi põhikool/
Muinasajalugu – Harmi kooli eripära. Harmi kool
Külastusmäng
“Unustatud mõisad”
Vilistlaskogu andis välja
stipendiumid
Ravilas toimus teine
pärandipäev
Projekti partnerid kuuest riigist. Comenius
Lend lohel
sai otsa

6. 6 LK KOSE TEATAJA TEATED Juuli
Sünnipäevad
85
Asta Kallasmaa
Tähte Palmik
80
Asta Kaelas
Ellen Kaskla
Enno Kivi
Leonilla Nettan
Hille Virkus
75
Vello Kautsaar
Helme Lõbu
Vaike Suurhans
70
Kaljo Esko
Elle Leedmaa
Virgo Ormak
Lea Pajusoon
Helgi Põld
Rene Reismann
Peeter Vachtmeister
Virve Vaher
65
Tõnu Kink
Rein Nael
Valentina Viinamägi
60
Ene Dedeško
Maie Enok
Urmas Haamer
Liia Kelnik
Irja Mesila
Harri Niidas
Ilmar Roosnurm
Sündisid
Simon Nael
Karl Arten Pajusoon
Elli Kivistik
Yasmiin Meinvald Cabral
Lahkusid
Richard Aava
Osvald Kotkas
Viktor Rungi
Saima Vainola
Peeter Varik
In memoriam
Saima Vainola
4.01.1931-15.06.2014
Olgu koit Sulle küünlatuleks,
õhtulambiks ehajoon.
On lahkunud unustamatu õpetaja ja kauaaegne Kose keskkooli
direktor ning Harjumaa hariduselu edendaja.
Saima Vainola on sündinud Virumaal. Koolitee algas Kurtnas, jätkus
Väike-Maarja keskkoolis, mille lõpetamise järel 1949. aastal algas
tema haridustöötaja tee.
Kogu oma elu on Saima Vainola pühendanud Harjumaa koolidele.
Alustas õpetajana Kallavere 7-klassilises koolis, siis määrati Jõgisoo
algkooli juhataja kohale, toodi üle Ääsmäe 7-klassilise kooli direkto-
ri ja eesti keele õpetaja kohale. Töö kõrvalt lõpetas Saima Vainola
Tallinna pedagoogilise instituudi eesti keele ja kirjanduse osakonna.
Järgnevad aastad tõid Saima Vainola juba Kose kanti: direktoriks
Tuhala 7-klassilise kooli. Alates 1960. aastast töötas Kose keskkoolis
direktorina ja eesti keele õpetajana kuni aastani 1986 ning jätkas
eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1992. aastani.
Saima Vainola oli suurepärane tugeva metoodikaga eesti keele
õpetaja. Tema tunnid olid erakordselt emotsionaalsed, veel iseloo-
mustab tema tunde suur aktiivsus ja õppematerjali igakülgne äraka-
sutamine õpilaste mitmekülgseks arendamiseks. Ta õpetas lapsi
analüüsima, juurdlema ja nägema elu enda ümber. Tema õpilased on
õppinud armastama oma emakeelt ja kirjandust. Oma kogemusi on
ta jaganud meelsasti nii lähematele kolleegidele kui ka maakonna
ning vabariigi tasandil.
Saima Vainola on olnud suurte pedagoogiliste võimetaga, erudeeri-
tud kollektiivi juht. Tema juhtimisel alustati tõsist tööd kooli kui oma
piirkonna kasvatuskeskuse väljakujundamiseks. Kose keskkooli kol-
lektiiv läks ühena esimestest üle õppetöö organiseerimisele kabine-
titingimustes ja pälvis selle töö eest vabariigis tunnustuse.
Saima Vainola oli energiline koolijuht, kes suunas õpetajaid analüü-
sima oma töötulemusi, leidma uusi teid ja võtteid õppe-kasvatus-
protsessi täiustamiseks. Kose keskkoolis oli tema juhtimisel hästi
korraldatud sisemetoodiline töö.
Tollele ajale vastavalt lõi Saima Vainola tihedad sidemed kohalike
majandite ja ettevõtetega. Kooli juurde moodustati šeffide nõukogu,
mis aitas koolil lahendada nii kasvatustöö küsimusi kui materiaalseid
probleeme.
Saima Vainola isiklikud ja ametialased saavutused on õigustatult
hinnatud paljude kõrgete autasudega: haridusministeeriumi aukirjad,
orden “Austuse märk”, aunimetus “Haridustöö eesrindlane”. Saima
Vainolal oli teenelise õpetaja aunimetus.
Saima Vainolat jääb leinama tütar perega.
Sügavas leinas langetame pea Saima Vainola austusekd ja mälestu-
seks ning avaldame siirast kaastunnet tema lähedastele.
Kose gümnaasiumi koolipere
Alates 25. juunist 2014 kuni 31. august 2014
regulaarset sotsiaaltöötajate vastuvõttu Ardus
ja Habajal ei toimu. Vajadusel on võimalik kokku
leppida aega individuaalseteks vastuvõttudeks
samades piirkondades tel 633 9327 või
633 9328.
Lugupidamisega, Kose valla sotsiaalosakond
Kuulutame välja konkursi POISTE TÖÖÕPETUSE
ÕPETAJALE (osalise koormusega).
Tööle asumine 01.09.2014. a.
Kandideerimiseks esitada sooviavaldus, CV ja
kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate
dokumentide koopiad hiljemalt 13. juuniks 2014.a.
aadressil Lasteaia tee 4, Ardu, Kose vald, 75001
Harjumaa või e-aadressil info@ardukool.ee.
Teostame väikesemahulisi
transporditeenuseid erinevate
järelhaagistega (kuni 3t).
Liiva, killustiku ja mulla müük,
transporditeenus.
Müüme ka väikeses koguses
saematerjali ja võrkkottidesse
pakitud saepindasid, halupuid.
Tel 525 1989
info@haagisterent.ee
www.haagisterent.ee
TEATED
• Keila kütteladu müüb saetud-lõhutud
toorest lehtpuukütet. Hind alates 36 €/rm.
Info 5554 1063
---------------------------------------------------
• Korstnapühkimisteenus, Korstnasõber OÜ.
Peep Sõber, tel 5650 5189, korstnasober@
gmail.com
---------------------------------------------------
• Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega
kask 40 eurot/rm, lepp 35 eurot/rm, metsa-
kuiv okaspuu 35 eur/rm. Tel 509 9598
---------------------------------------------------
• Müüa maasikaid Orus. Tel 505 6993
---------------------------------------------------
• Müüa soodsalt talusea liha ja suitsu-
lihatooteid kojutoomisega. Tel 507 0150
---------------------------------------------------
• Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus-
ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel
5551 2104, www.puuhooldaja.ee
---------------------------------------------------
• Ostame ära Teie kasutu sõiduki. Tuleme
järgi, pakume head hinda. Tel 5695 5775
---------------------------------------------------
• Ostan põllu- ja metsamaad. Tel 503 2821
---------------------------------------------------
• Pakume veoteenust kastiautoga, kast
2,1x4 m, kandejõud kuni 2,5 t, 15 eurot
tund. Tel 5647 3720
---------------------------------------------------
• Projekteerimine, ehituslubade taotlemine,
energiamärgised, liitumisprojektid, tehno-
süsteemide projektid. Lisainfo tel 5650 9395,
erki.maidre@gmail.com
---------------------------------------------------
• Telli korstnapühkija. Tel 5885 6367
---------------------------------------------------
• Üks tubli kokk, tule meile tööle! Svemark
OÜ, Kolu pood, telefon 5650 1296
Asukoht
Paldiski mnt 21, Keila (Harju KEK territooriumil)
Suurim kivide väljapanek Eestis
Kohaletoimetamine 5 päevaga
Koha peal üle 200 kivi
Personaalne teenindus
www.edurus.ee
Kontaktid:
5886 5950
Info@edurus.ee
Väravad
Hinnad
alates
99 €
31. mail toimus Kose Kultuu-
rikeskuses omalaadne üritus
“Klaver kutsub külla”, mille
organiseerijateks ning ellukut-
sujateks olid Kose Muusika-
kooli klaveriosakonna õpeta-
jad.
Ajendiks oli muusikaõpin-
gute avalikustamine, klaveri
kui soolopilli propageerimine
ja huvitavate külaliste tutvus-
tamine Kose rahvale. Lisaks
andis see suurepärase võima-
luse kasutada Kose Kultuuri-
keskuse uut heakõlalist klave-
rit, mis on pianistidele eriti
oluline.
Meie oma väikeste” tõrukes-
te” kõrval esinesid nii muusi-
kaõpingutel edasijõudnud kui
ka päris professionaalid. Vai-
mustav Rahmaninovi “Etüüd
pilt” kõlas Hendrik Ojasaare,
praeguse Otsa-kooli õppuri
esituses. Šostakovitši “Valss”
ning duetina J. Brahmsi “Un-
gari tants” tulid ettekandele
õp. Karin Kivisilla Tallinna
õpilase Thyle Keldri poolt.
Marianne Laumets, kes on
olnud K. Kivisilla õpilane ja
praegu lõpetamas Eesti Muu-
sika- ja Teatriakadeemiat, töö-
tas ühe aasta meil kontsert-
meistrina – seega samuti oma
inimene. Tema esituses kõla-
sid Rahmaninovi kaks prelüü-
di ja G. Bacewiczi “Sonaadi”
teine osa. Selliste tippude
kuulamine annab väikestele
pianistidele motivatsiooni
harjutamiseks, sest hea taht-
mise juures on kõik võimalik.
Klassikalise muusika kõrval
kõlas kergemuusika näiteid,
laule ja muudki põnevat. Emil
Raja on alles Otsa kooli jazz-
osakonda astumas, kuid oma
muusikutee alguses juba väga
omanäoline ja suurte püüd-
lustega jazzpianist. Riho Pe-
terson, meie kooli vilistlane,
on leidnud oma raja laulupõl-
lul, ise esitades ja luues.
Kontserdile lisasid vürtsi
külalised oma majast. Tsükkel
“Tsirkusemuusika” sai lustaka
esitluse Olev Roosa puhkpil-
liansambli poolt. Jätkas trom-
petite trio ning kõlas meele-
olukas “Veneetsia karneval”
Jüri Saarna klarnetiklassi õpi-
lase Johanna Maria Roometi
ning kontsertmeistri Natalja
Lunjova ettekandes. Akordio-
nistid olid tõelised üllatajad,
sest nad olid laval kogu osa-
konnaga, lisaks veelvilistlased.
Solistide Liisbet Estra ja Alari
Altjõe järel astus üles vilistlas-
te kvartett, seejärel täienesid
nende read poco a poco, kuni
lava oli pilgeni akordioniste
täis. Väga võimas! Ansamblit
toetasid klahvpillil Marika
Raja ja löökriistadel Margus
Suuman, õpetajaks Karin Sa-
rapuu.
Erinevaid osasid aitas ma-
heda jutu ja intervjuudega
kokku siduda klaveriosakonna
juhataja Maarja Laas. Kuid
sellega veel üritus ei lõppenud.
Kõrval tantsusaalis oli lauake
end katnud kohvi, suupistete
ja uhke tordiga. Suur tänu las-
tevanematele, kes selle eest
hea seisid! Meeleolu tõstmi-
seks saime kuulda veel tore-
daid laulunumbreid Kerli Sil-
la laululaste Liisbet Estra ja
Ester Ojasaare esituses. Samu-
ti esinesid Hans Kristian Õis,
Riho Peterson ja Emil Raja.
Andsime teatepulga üle
akordioniosakonnale, et järg-
misel aastal korraldada kont-
sert “Akordion kutsub külla”.
Täname kõiki esinejaid, toe-
tajaid ja lapsevanemaid. Lille-
dega sponsoreeris meid Löö-
ra Lilled, korraldamisel oli
abiks nõu ja jõuga Kerli Sild,
helitehnika eest hoolitses vi-
listlane Joosep Seppi oma
meeskonnaga ning moraalselt
toetas Marit Kottise. /Maiu
Roosa/
Kevadel tuli taas kutse regist-
reeruda “Teeme ära” talgupäe-
vale. Oli ka meie kodukandis,
mida korrastada, ja siis sai
otsus tehtud, et vaja laululava
ja selle ümbrus korda teha.
Külaseltsi aktiivne liige Kris-
tina Kozlovskaja võttis kätte
ning hakkas talgujuhiks ja re-
gistreeris meie talgud. Samu-
ti tegi ta üleskutseid Faceboo-
kis ja infostendidel.
Üleskutseolijärgmine:“Tal-
gupäeval koristame ära talvest
räämas laululava ja seda ümb-
ritseva platsi, riisume lehti ja
kulu, tõrjume võsa. Meelise
juhendamisel teeme puutööd
ning vahetame ära katkised
lauad laululava seintel ja põ-
randal. Samuti teeme värsken-
duskuuri küla teadetetahvlil:
sinna saavad pandud uued
lauad. Lisaks rõõmsale mee-
lele ja heale tahtele võta kaasa
kõik see, mida kevadistel ko-
ristustöödeks tarvis (kindad,
reha, saag, traktor, käru jne).
Jaanipäev pole enam kaugel,
seega tule ja jaga oma lahkeid
abikäsi Sinagi! Vaid nii, panus-
tades kõik üheskoos, saame
korras ja hästi hoitud laulula-
val pidada toredaid suveüritu-
si.
Kõigile talgulistele pakume
tervislikku turgutust/vahepa-
la ning imelist võluvett!
Õhtul on talgulised oodatud
kodukinoõhtule külakeskuses-
se Fresko, kus vaadatakse värs-
ket Eesti filmi “Risttuules”.
Kõigile Habaja küla talgulis-
tele on sissepääs PRII!”
Kõik see, mis plaanis oli,
saigi ära tehtud tänu kohale-
tulnud talgulistele. Talguliste
hulgas olid lausa mitmed pe-
redväljas,misoliväga meeldiv.
Võib tõdeda, korraarmastus
algab juba maast madalast.
Külaselts on ülimalt tänulik
neile talgulistele, kes panusta-
sid kodukandi korrastamisele.
Külaselts tänab talgujuhti
Kristina Kozlovskajat, Oras ja
KO-d puitmaterjali eest ja
Meelis Uustalu laululava ja
infostendi ehitusliku poole
eest. Kohtume järgmine aasta
uutel talgutel! /Habaja Kü-
lade Selts/
Talgutega laululava korda
Klaver kutsus külla

7. Juuli TEATED KOSE TEATAJA LK 7
Väljaandja: Kose vallavalitsus – Hariduse 1, 75101 Kose, Harju maakond,
tel 633 9300, faks 675 6177, e-post vald@kose.ee. Toimetus: koseteataja@kose.ee.
Reklaam: tel 646 2214 või reklaam@harjuelu.ee. Kujundus ja kirjastamine:
Kirilille Kirjastuse AS. Trükk: AS Printall.
Kose Teataja ilmub iga kuu esimese täisnädala neljapäeval. Toimetusel on õigus avaldamisele minevaid kaastöid lühen-
dada ja redigeerida. Reklaamide ja kuulutuste hinnakiri vt www.kosevald.ee/hinnakirjad. Kaastööd saata e-posti aadressi-
le koseteataja@kose.ee hiljemalt lehe ilmumise eelse nädala esmaspäevaks.
Südamlik kaastunne
Eha Naritsale
ÕE
surma puhul.
Töökaaslased Oru
Taimeõlitööstusest
Avaldame kaastunnet
Nataljale
PEETER VARIKU
kaotuse puhul.
KÜ Kuusiku 23
Avaldame kaastunnet
RIHARD AAVA
surma puhul laste peredele
ja kõikidele omastele.
Eakateklubi Sügisrõõm
Südamlik kaastunne tütar
Sallile perega kalli ema,
ämma, vanaema ja vana-
vanaema
SAIMA VAINOLA
kaotuse puhul.
KÜ Pikk 20 elanikud
Avaldame kaastunnet
lähedastele kauaaegse Kose
gümnaasiumi direktori
SAIMA VAINOLA
lahkumise puhul.
Kose vallavolikogu
Kose vallavalitsus
Kõik tuled põlevad kord lõpuni. Sigrid Undset
Mälestame kauaaegset Kose keskkooli
direktorit ja eesti keele õpetajat
SAIMA VAINOLAT.
04.01.1931-15.06.2014
Avaldame sügavat kaastunnet omastele.
Kose gümnaasiumi koolipere
EELK Tuhala Kaarli kogudus
ja õpetaja mälestavad meie
kauaaegset kiriku liiget
NATALIE
ASVEID.
Avaldame siirast kaastunnet
lähedastele.
Avaldame sügavat
kaastunnet perekond
Kotkasele abikaasa, isa, äia,
vanaisa ja vanvanaisa
OSVALD
KOTKASE
surma puhul.
Õed peredega
AMETLIKUD TEATED
Kose Vallavolikogus 19.06.2014
Volikogu istungist võtsid osa volikogu liikmed Uno Silberg, Vello
Jõgisoo, Ants Kari, Alvar Kasera, Eero Leedmaa, Tiiu Lõoke, Tiit
Mae, Olja Markova, Aivar Pohlak, Siim Pohlak, Kalle Pormann,
Margus Proos, Ly Renter, Ruttar Roht, Ants Salura, Janno Jõffert.
Puudus Sven Andresen. Istungit juhatas volikogu esimees Uno
Silberg.
Kuulati Ida-Harju Koostöökoja tegevjuhi Tiina Sergo ettekannet
teemal “Leader programm 2014-2020”.
Otsusega nr 78 korraldatakse Ravila Noorte- ja Vabaajakeskus,
Oru Avatud Noortekeskus, Kose-Uuemõisa Noortetuba, Palvere
Noortetuba ümber Kose Avatud Noortekeskuseks.
Määrusega nr 33 kinnitati Kose Avatud Noortekeskuse põhi-
määrus.
Määrusega nr 34 tunnistati osaliselt kehtetuks Kose Vallavoli-
kogu 21.10.2010 määrus nr 41 “Kose-Uuemõisa Külakeskuse
põhimäärus”.
Määrusega nr 35 tunnistati osaliselt kehtetuks Kose Vallavoli-
kogu 27.03.2008 määrus nr 106 “Palvere Külakeskuse põhi-
määruse kinnitamine”.
Otsusega nr 79 kehtestati Sillaotsa kinnistu detailplaneering,
millega on kavandatud toitlustushoone, seda teenindava taris-
tu ehitusõiguse seadmine ja Pirita jõe ehituskeeluvööndi vähen-
damine. Planeeringuala pindala on 1,3 ha.
Otsusega nr 80 otsustati mitte nõustuda Harju maakonnapla-
neeringu “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määrami-
ne” 13C ja 13B-II trassialternatiiviga.
Otsusega nr 81 kinnitati Kose valla 2013. aasta konsolideeri-
misgrupi majandusaasta aruanne.
Otsusega nr 82 kinnitati Kõue valla 2013. aasta konsolideeri-
misgrupi majandusaasta aruanne.
Otsusega nr 83 lõpetati Kose valla 2014. aasta I lisaeelarve
esimene lugemine, suunati Kose valla 2014. aasta I lisaeelar-
ve teisele lugemisele 30.06.2014. Parandusettepanekute esi-
tamise tähtaeg on 26.06.2014 kell 9.00.
Otsusega nr 84 otsustati teha taotlus Swedbank AS laenule-
pingu nr 12-052470-JK maksepuhkuse saamiseks ajavahemikul
01.09-31.12.2014 ning laenulepingu nr 12-052470-JK alusel
väljastatud laenu tagasimakse tähtaja pikendamist kuni
14.08.2015.
Otsusega nr 85 otsustati muuta vallavolikogu 22.08.2013 ot-
suse nr 219 “Kinnisasja kaasomandi valdamise ja kasutamise
kokkuleppe tingimuste määramine” punkti nr 1.3 ning sõnas-
tada see järgmiselt: “Ruumide varustamine elektriga ja veega
tagatakse seniste ühenduste kaudu neid vajalikult ümber ehi-
tades. Kogudus varustatakse elektriga läbi peakaitsme suuru-
sega 20A”. Kogudusele tagatakse elektrivarustus kaitsme ni-
mivooluga 20A.
Otsusega nr 86 otsustati moodustada vallavolikogu eelarve- ja
majanduskomisjoni juurde ettevõtluse arendamise töörühm
koosseisus: Olja Markova, Jüri Lakspere, Margus Proos, Tarmo
Pihkanen, Jevgenia Paju, Juri Kovalevski, Mirko Kiison, Piia Pä-
rsik, Eleri Lopp-Valdma, Anne-Mari Alver, Jaanus Saadve, Karol
Ahja, Janno Jõffert, Sulev Piirsalu, Martin Kruusmaa, Annely
Tisler.
Üldinformatsioon. Volikogu istung toimub 30.06.2014 kell 8.00
Kose Kultuurikeskuse väikeses saalis. Täpsem ülevaade voli-
kogus toimunud aruteludest ja hääletamisest koos vastuvõetud
otsuste ning määrustega on kättesaadav valla kodulehelt kose-
vald.ee märksõna “volikogu/protokollid” ja “volikogu/vastuvõe-
tud/otsused/määrused” alt.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kose vallavolikogu otsus nr 80: Harju maakonnaplaneeringu
“Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” 13C
ja 13B-II trassialternatiiviga mittenõustumine
Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173
Harju maakonnaplaneeringu “Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine”, vastavalt millele algatas Harju maavanem
19.04.2012 korraldusega nr 661-k maakonnaplaneeringu kesk-
konnamõjude strateegilise hindamise.
Vastavalt planeerimisseaduse § 7 lõikele 5 tuleb maakonnapla-
neeringu koostamisel arvestada kehtestatud üldplaneeringute-
ga või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse
korral ettepanek nende muutmiseks.
Planeeritava raudtee trassialternatiividel 13C ja 13B-II on mõju
looduskeskkonnale võrreldes alternatiivsete trassikoridoridega
suurem, kuna 13C ja 13B-II trass on pikemad võrreldes 10E
trassialternatiiviga ca 8 km, millest rohevõrgustiku ala moodus-
tab ca 60%.
Harju maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused” ning Kose valla üldplaneerin-
gu kohaselt, lõikub trassivariant 13B rohevõrgustiku koridoriga
(Kolu põdrakoridor), tekitades reaalse ohu koridori toimimisele.
Rohevõrgustiku Kolu põdrakoridori toimimise tagamiseks on
koos Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2 maantee Aruvalla-Kose lõigu
rekonstrueerimisega 2013 rajatud ökodukt. Ökodukt on õigus-
tatud vaid juhul, kui loomi ökoduktile suunav rändetee püsib
loomadele läbipääsetavana ja säilib. Kõne all olev ökodukt on
piirkonnas ainus suurulukite ülepääs Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
2 maanteest.
Eesti Looduse Infosüsteem EELIS andmetel on Tuhala karstiala,
Natura loodusala toitealaks Mahtra soostik. Tegemist on tund-
liku veerežiimiga alaga. Kavandatav raudtee trassialternatiiv
13C ja 13B-II jääb Nõiakaevust ca 3 km kaugusele. Raudtee-
tammi ja sellega kaasneva kuivendussüsteemi ehitamine võib
kaasa tuua põhjavee veerežiimi kahjustamise, mille tulemusena
võib Nõiakaev jääda ilma piisava veeta.
Rail Baltic raudtee ehitamine trassile 13C ja 13B-II häirib ja
lõhub väljakujunenud asusutusstruktuuri, lahutades Kose valla
kaheks eraldi funktsioneerivaks osaks, muudab oluliselt Kose
valla traditsioonilist maastikku.
Kose kultuurikeskuses 29.01.2014 toimunud Nabala piirkonna
täiendavate trassialternatiivide (13A, 13B, 13C) tutvustamisel
leidis kinnitust, et trassialternatiivide eelistuse olulise võrdlus-
kriteeriumina lisandus trassi sobivus kohalikuks rongiliikluseks.
Koos uue kriteeriumiga lisandusid võrdlusbaasi kaks uut trassi
Nabala piirkonnas (13A, 13B, 13C).
09.06.2014 Harju Maavalitsuse kodulehel avaldatud töös “Rail
Balticu trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustus” ja
11.06.2014 Rail Baltic KSH vahearuandes ei ole eelistatud
trassialternatiivi valikul analüüsitud ega ka arvestatud kohaliku
rongiliikluse võimalikkusega Harjumaal.
Trassivariantide 13C ja 13B-II sobivust kohalikuks rongiliikluseks
Harjumaal ei ole kaalutud (sh nt Harjumaa piires Rail Baltic
raudteemaa alale kolmanda rööpapaari hilisema lisamise või-
malus). Nimetatud kaalutluse puudumine ei võimalda hinnata
planeeringulahenduse ja trassialternatiivide 13C eelistamise
ning 13B-II vastavust Harjumaa ja Kose valla tasakaalustatud
arengu põhimõtetele.
Arvestades eelnevat ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 6 lg 1, 22 lg 1 p 37
OTSUSTAB KOSE VALLAVOLIKOGU
1. mitte nõustuda Harju maakonnaplaneeringu “Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine” 13C ja 13B-II tras-
sialternatiiviga.
2. otsus teha teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maanteeametile, Harju
Maavalitsusele ning avalikustada Kose Teatajas ja valla veebi-
lehel.
3. otsus jõustub teatavakstegemisest.
4. otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päe-
vast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või
oleks pidanud teada saama, esitades vaide Kose Vallavoliko-
gule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud
korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada
kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadus-
tiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kose Vallavalitsus müüb suulisel enampakkumisel Kose vallale
kuuluva kinnistu: 677/1000 kaasomandist (katastritunnus
33701:001:0601, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%,
pindala 30 190 m2
), asukoht Oru mõis Oru küla Kose vald Har-
jumaa, alghinnaga 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) eurot.
Enampakkumise tingimused:
• osavõtutasu on 50 (viiskümmend) eurot;
• tagatisraha on 10 % alghinnast;
• osa võivad võtta nii juriidilised kui füüsilised isikud.
Suuline enampakkumine toimub 21.07.2014 kell 11.00 Kose
vallamajas, Hariduse tn 1, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa.
Pakkumise toimumise ajaks peab olema tasutud osavõtutasu
ja tagatisraha Vallavalitsuse a/k EE872200001120132608.
Kinnistute vaatamiseks ja täiendava info saamiseks ühendust
võtta tel 633 9300 või 507 8984.
Kose-Uuemõisa lasteaed-kool kuulutab välja konkursi
LASTEAIAÕPETAJATE
ametikohtade täitmiseks
(üks lapsehoolduspuhkuse ajaks).
Kandidaatidelt ootame kvalifikatsioonile vastavat
haridust, tahet töötada lastega, suhtlemis- ning mees-
konnatöö oskust.
Tööle asumine 28. augustist ja 1. septembrist 2014.
Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
koopiad esitada 14. augustiks 2014 aadressile
Pargi 6 Kose-Uuemõisa 75102 Harjumaa või
e-postile signe@kose.ee.
Info telefonil 675 1401, 522 3623
Augustikuu
Kose Teataja
ilmub 7. augustil.
Kaastööd palume
saata hiljemalt
31. juuliks kose-
teataja@kose.ee!

8. 8 LK KOSE TEATAJA REKLAAM Juuli
müübliiva
kruusa
killustikku
sõelutud mulda
Transpordivõimalus
Täpsemalt
telefonil 5648 3838
ja kodulehel
www.mell.ee
K-U TREIMER OÜ
EHITAB,
REMONDIB:
ehitus- ja remonditööd
eramute ehitus
katuste ja fassaadide
ehitus ja remont
sanitaartehnilised tööd
18 m noolega au-
to-korvtõstuki rent
tel/faks 675 1230
GSM 511 5482,
501 2601
e-mail:
treimer.treimer@mail.ee
ootab oma kooliperele lisa!
Kõikides klassides – 1.-9. klas-
sini on vabu õpilaskohti. Kui
Sulle meeldiks õppida väi-keses
mõnusas koolis, siis tule meile!
Sind ootavad vahvad koolikaas-
lased, toredad õpeta-jad ja
palju huviringe.
Info: info@ardukool.ee, tel
608 3201, www.ardukool.ee.
Leia meid Facebookis www.
facebook.com/ardu.kool.5.
Bioküttega tegelev OÜ Raja KT
ostab virnastatud ja kasvavat võsa
ning raieõigust. Teostame metsa- ja
võsaraiet (kraavikaldad, põlluääred
jne). Hinnad kokkuleppel, tasumine
kiire ja garanteeritud! Helista ja
küsi lisa, ning teeme koostööd.
Tel 514 9668 armin@rajakt.ee
Tel 504 8655 mikk@rajakt.ee
ORU TEHNOÜLEVAATUS
Rehvitööd info 5622 1499
Avatud E-R 9.00-19.00
L 9.00-16.00 P suletud
PLEKK-KATUS pakub
• katuseplekid,
• sileplekid,
• lisaplekid,
• plekksepatööd.
Vajadusel paigaldus.
Väga hea hind!
Tel. 506 5659, 656 5782
Kadaka tee 4, Tallinn
Maxima Eesti OÜ pakub tööd
järgmistele ametikohtadele:
• MÜÜJA
• KORISTAJA
• LETITEENINDAJA
• PEAKASSAPIDAJA
• VAHETUSE VANEM
• MÜÜJA-KASSAPIDAJA
Ettevõte pakub tasuta lõunasööki
erialast tasuta koolitust
sõidukulu kompensatsiooni
Tule ise, kutsu kaasa oma sõbrad ja saad iga
kutsutud sõbra eest preemiaks 45 eurot/brutos!
Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel
WWW.MAXIMA.EE
Täpsema info saamiseks pöörduge
kaupluse direktori poole või saatke CV
PERSONAL@MAXIMA.EE
Infotelefon 623 0690, 602 3116
11. juuli 20.00 Kõue mõisa aed
Lavastaja:
EERO SPRIIT
Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.
MERILIN
KIRBITS
ANTI
KOBIN
( SA NUKU)
TAAVI
TÕNISSON
( SA NUKU )
VANA BASKINI TEATRI
Clèment Michel (Prantsusmaa)
Ametlik infotelefon:facebook.com/vanabaskiniteater
Oru lasteaed “Mesimumm” kuulutabOru lasteaed “Mesimumm” kuulutab
välja konkursi LASTEAIAÕPETAJAvälja konkursi LASTEAIAÕPETAJA
kahele vabale ametikohale (töölekahele vabale ametikohale (tööle
asumine alates 4. august 2014).asumine alates 4. august 2014).
Kandidaatidelt eeldame vastavustKandidaatidelt eeldame vastavust
kvalifikatsiooninõuetele.kvalifikatsiooninõuetele.
Avaldus ja CV esitada 31. maiksAvaldus ja CV esitada 31. maiks
e-aadressilee-aadressile
mesimumm66@gmail.commesimumm66@gmail.com
või saata (tuua) Oru küla, Kosevõi saata (tuua) Oru küla, Kose
vald, Harjumaa 75103.vald, Harjumaa 75103.
Info telefonil 607 9124Info telefonil 607 9124
(E-R kell 9.00-15.00)(E-R kell 9.00-15.00)