Õpihaldussüsteemid 1. osa

ÕPIHALDUSSÜSTEEMID IFI
7064:
1. SISSEJUHATUS. ÕHS
MÕISTE

Veronika Rogalevitš
Haridustehnoloog, TLÜ e-õppe keskus
veronik@tlu.ee

Loengu kava
2

 Aine tutvustus
 Õpihaldussüsteemide mõiste, olemus,
kujunemine, liigid ja võimalused.
 Õpihaldussüsteemide hankimise/paigaldamise
võimalused.
 Tutvumine Moodle keskkonnaga HAVIKE’se
serveris administraatori vaates.

Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012

Aine tutvustus
3

 3 EAP
 16 t auditoorset tööd
 4 kohtumist (ruum M-217):
 22.09.2012 kell 10.00-14.00,
 21.10.2012 kell 14.00 – 18.00,

 17.11.2012 kell 14.00 -18.00,

 16.12.2012 kell 10.00-14.00


Kursuse eesmärk
4

 Anda põhjaliku praktilist ülevaadet
enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh.
Eestis kasutusel olevatest IVA, Dippler, VIKO
ja Krihvel), keskendudes põhiliselt Moodle
süsteemile – selle moodulite haldamisele,
kursuste loomisele ja läbiviimisele


Hindamine
5

 Arvestus (arvestatud/mittearvestatud).
 Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad 3
iseseisvat praktilist tööd (40%), 1 rühmatöö
(20%) ning kirjaliku testi (40%).
 Iseseisvad tööd: vähemalt 70% ülesannetest
peavad olema korrektselt tehtud
 Test: vähemalt 60% vastuseid peavad olema
õiged
 2 võimalust testi teha: detsembris ja jaanuaris,
kolmas – individuaalse kokkuleppe alusel

Õpikeskkond
6

 Moodle (EITSA serveris): https://moodle.e-
ope.ee
 Registreerige kasutajaks (kes veel ei ole)
 Registreeruge kursusele “Õpihaldussüsteemid
2012” (Informaatika Instituudi all)
 Kursuse võti: õhs2012
 Moodle’s on kursuse programm, materjalid,
suhtlemine, ülesanded, rühmatöö ja test
 Õppija rollis

Väike diagnostiline test
7

 Milliseid õpikeskkondi olete kasutanud
õppijana?
 Õpetajana?
 Administraatorina?
 Kas tööte praegu haridustehnoloogina?


Õpihaldussüsteemi mõiste
8

 Õpihaldussüsteem, Õpikeskkond (mõistekaart), kuidas on
nende mõistetega seotud IKT ja arvuti?
Määratlusi:
 ÕHS - tarkvara rakendus, mille abil saab automatiseerida
koolitusprotsessi haldamist, jälgimist ning aruandlust. ÕHS
peaks:
 automatiseerima ja tsentraliseerima haldusprotsessi;
 võimaldama iseteenindust ning pakkuma selleks teenuseid;
 Võimaldama kiiret õppematerjalide kokkupanemist ning
edastamist;
 Pakkuma erinevaid õpitegevusi paindlikul (arendataval)
veebipõhisel platvormil;
 olema teisaldatav ning toetama standardeid;
 toetama õppeprotsessi personaliseerimist ning võimaldama
teadmiste taaskasutamist (Ellis, 2009).

Õpihaldussüsteem on…
9

 Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada
ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata
individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja
õppeeesmärke, jälgida teekonda nende
eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida
ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta
selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve
organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher,
2002).
 ÕHS hõlmab kõiki õpiprotsessi aspekte: kursuse
sisu, registreerimine, administreerimine,
õpitegevused ja aruanded.
 Termin (Learning Management Systems) on
kasutuses rohkem Põhja-Ameerikas

Veidi ajalugu
10

 ÕHS on üks võimalik lähenemine arvutite
rakendamisele hariduses, millel nähakse suurt
potentsiaali ja veel avastamata võimalusi
 ÕHS-termini eelkäija oli Integreeritud
õpisüsteem (Integrated Learning System), mis
jättis välja õppesisu ja tegeles vaid haldamise-
, jälgimise-, personaliseeritud õpetamise- ning
integreerimisega teiste süsteemidega.
 ÕHS’i terminit kasutati algselt PLATO
õppesüsteemi haldusmooduli tähistamiseks
(loodud 1960)

Virtuaalne õpikeskkond
11

 Euroopas on rohkem levinud mõiste “virtuaalsed
õpikeskkonnad”, aga ka “e-õpikeskkonnad” või
lihtsalt “õpikeskkonnad” (Põldoja, 2012)
 Süsteem, mis loob keskkonda kursuste
haldamiseks (eelkõige mõeldud õpetajale)
 Virtuaalse õpikeskkonna kujunemine ja areng on
tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega
kaugõppe võimaluste laiendamiseks ja
õppeprotsessi parandamiseks. Lähemalt saab
lugeda siit.
 Tänapäeval ei ole see mõeldud ainult kaugõppe
jaoks ning selle tähendus on laienenud

ÕHS peaks…
12

 Tegema koostööd teiste organisatsiooni
süsteemidega
(ÕIS, raamatukogu, personalijuhtimise ja
raamatupidamise süsteemid jm.)
 See aitab mõõta ÕHS-i kasutegurit, tasuvust
(tasulise süsteemi puhul) ja tõsta tulevikus
õppeprotsessi efektiivsust
 ÕHS-i valikul tuleb alati analüüsida
organisatsiooni vajadusi nii kitsamalt kui
laiemalt (nt koostöö teiste
organisatsioonidega) V. Rogalevitš 21.09.2012
Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut,

ÕHS’i omadused
13

 Õppeesmärgid on seotud loengute või
tundidega;
 Teemad ja tunnid on kirjas organisatsiooni
standarditele vastavas õppekavas;
 Õpitulemusi on võimalik mõõta erinevatel
tasanditel ning see protsess on järjepidev;
 Haldussüsteem korjab ja haldab õppijate
tulemusi;
 Tundide (teemade) omandamine toimub
vastavalt õppija individuaalsele õpiprogressile
või õpitulemustele (Bailey, 1993)

ÕHS funktsioonid erasektoris
14

 Integreerimisvõimalus personalijuhtimise
süsteemiga;
 Sisseehitatud vahendid kasutajate halduseks
(registreerimine profiilid), õppekavade ja
sertifikaatide süsteemi seadmiseks , tuutorite
määramiseks, eelarve haldamiseks,
tunniplaanide ettevalmistamiseks õppijatele,
koolitajatele ning ruumide kohta;
 Tagatud juurdepääs õppesisule olenemata
ruumist (klass või veeb), õppemeetoditest ja
õppijatest; TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
Õpihaldussüsteemid,

15

 Õppesisu loomise, säilitamise ja vahendamise
võimalused;
 Sisu integreerimisvõimalused kolmandate
osapoolte õppesisu pakettidega (teiste
kursustega);
 Tühimike tuvastamine õppijate
kompetentsides ning puuduvate
kompetentside saavutamise
võimaldamine, samuti hetkeolukorra
(progressi) analüüs
 Hindamise ja erinevate õpitegevuste
võimaldamine ja toetamine

16

 Erienevate e-õppe standardite toetamine
(SCORM, AICC), mis võimaldab sisu
importida/eksportida olenemata ÕHSi
platvormist ja tootjast;
 Võimalus konfigureerida ja arendada ÕHSi, et
see teeks koostööd olemasolevate
organisatsiooni süsteemidega ja arvestaks
siseprotsessidega
 Turvalisuse tagamine (paroolid, krüpteerimine)


LMS või CMS
17

 Course Management System e. kursuste
haldussüsteem
 Palju ühisjooni, väga raske defineerida nende
vahelist erinevust, kasutatakse
sünonüümidena
 Üks nägemus: LMS – erasektoris ja lühiajaliste
kursuste/koolituste puhul; CMS – hariduses,
pikemad ainekursused
 Arendatud erinevatel eesmärkidel
 LMS, CMS, LCMS (Learning Content
Management Systems), VLE (Virtual Learning
Environments)

Watson &Watson näevad seda
18
nii
ASIO
Tudengit
e AB ÕIS

Õpihaldussüsteem
(LMS)
CMS Raamatu-
(Moodle, pidamise
EduFeedr süsteem
LCM
S
(Exe)


Tõde on kusagil vahepeal…
19

Tänapäeva õppimise paradigma põhisuundumused:
 IKT kasutamine

 Standardid (SCORM, Common Cartridge)

 Õppijakeskus, personaalne lähenemine

 Õpiobjektide vm sisu loomine (nii süsteemisiseselt
kui ka erivahendite abil), taaskasutamine
(metaandmed, repositooriumid)
 Avatud lähtekoodiga rakendused (soodustavad
kogukonna tekkimist ja kiiremat arendamist
rahvusvahelises mõõtmes)


Ideaalne ÕHS peaks:
20

 Pakkuma konstruktivistliku lähenemist
õpetamisele, keskendudes paindlikkusele ning
õppija-kesksetele eesmärkidele;
 Toetama koostööpõhist õpet nii auditooriumis
kui väljaspool (õpikeskkonna laiendamine);
 Pöörama rohkem tähelepanu õppija
individuaalsele hindamisele, tagasiside
andmisele, õpiprogressi jälgimisele ning õppija
vajadustele reageerimisele;


21

 Olema süstemaatiline, sujuvalt integreeritud
teiste süsteemidega;
 Toetama huvirühmade (sh õppejõudude)
vajaduste välja selgitamise ja arendamise
võimalusi;
 Parandama kuluefektiivsust kogu
organisatsioonis.

 Õppeprotsessi kaasajastamine ja selle
paradigma TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 kasutada
Õpihaldussüsteemid,
muutmine võimaldaks ära
ÕHS’i täispotentsiaali

Moodle kui ÕHS
22

 Moodle e. Modular Object-Oriented Dynamic
Learning Environment vastab ÕHS’i määratlusele
väga suurel määral
 Nimetab end CMS-ik, kuid tuntud ka kui LMS ja
VLE
 Tasuta veebirakendus, mille abil saab luua
veebipõhiseid õpikeskkondi või õppeotstarbelisi
saite
 Toetub konstruktivistlikele õpetamise ja õppimise
mudelitele
 On paindlik,TLÜ Informaatika Instituut, V. mooduleid, kergesti
Õpihaldussüsteemid, sisaldab palju Rogalevitš 21.09.2012

Martin Dougiamas
23

 Moodle on arendatud
Martin Dougiamas ’e poolt
2002.a.
 Elab ja töötab Austraalias,
Perthis
 Tegeleb Moodle
arendamisega ning uurib
sotsiaalkonstruktivistlikke
teooriad ja nende
rakendusvõimalusi e-õppes
 Koduleht:
http://dougiamas.com/


Moodle praegu
24

 Viimane versioon 2.3.2 (10. sept 2012)
 68 097 Moodle saiti
 220 erinevas riigis
 Üle 6,5 mln e-kursuse
 Vaata siit:http://moodle.org/stats/
 Eestis: 158 saiti (millest 40 on privaatsed):
http://moodle.org/sites/


Kust saab Moodle’t endale?
25

 Saab allalaadida oma serverisse:
http://download.moodle.org/
 Nõutud serveri skriptimiskeel : PHP 5.3.2,
andmebaasimootor: MySQL 5.1.33 või
Postgres 8.3 või MSSQL 2005 või Oracle 10.2
 Keegi võiks seda paigaldada, hallata ja
arendada (administraator vm it-spetsialist)
 Saab tellida ja kasutada teenusena (tasuline):
http://digitaalmeedia.ee/ ,
http://www.codespot.ee/

Võimalused Eesti
26
haridusasutustele
 Hariduse virtuaalkeskkond (HAVIKE):
http://havike.eenet.ee
 Loojaks ja haldajaks on EENet e. Eesti Hariduse ja
Teaduse Andmesidevõrk
 HAVIKE on tasuta teenus, mille kasutajateks
kvalifitseeruvad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused
ning nende valdkondade projektid
 Põhiteenused:
 pakkuda veebirakendusi, mis toetavad õpitegevust;
 muuta tarkvara kasutamise esimene samm - paigaldamine
- niipalju lihtsaks, et sellega saab hakkama iga arvutialaste
põhiteadmistega inimene;
 propageerida Eestis valminud ja eesti keele toega
tarkvara.
 HAVIKE-se toetajaks on Tiigihüpe SA

HAVIKEse teenuste kirjeldus
27

HAVIKEse kasutajakonto võimaldab:
 luua kuni 3 veebi kasutaja kohta;

 paigaldada kuni 3 veebirakendust veebi kohta;

 suunata kuni 3 domeeni ühele veebile;

 laadida korraga üles kuni 20 MB andmeid;

 kasutada kettaruumi kuni 2 GB.

 Moodle versioon 2.1.3.


E-Õppe Arenduskeskuse serveris
28
(haldab EITSA)
 https://moodle.e-ope.ee/
 Versioon 2.2.5
 Eesti kutsekoolid ja kõrgkoolid
 Iga kooli admin (Manager-rollis) saab
administreerimisõigusi vaid oma
rubriigi/kategooria piirides: kategooriate
loomine/kustutamine; kursuste
loomine/kustutamine


Meie Moodle
29

 http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/
 Hetkel mõeldud meile õppimiseks
 Haldab TLÜ HTK (Mart Laanpere)
 Kõik administraatori õigused
 Arendamine käib läbi HAVIKEse


Kasutatud kirjandus
30

 Ellis, R.K. (2009). A Field Guide to Learning Management Systems. American
Society for Training & Development (ASTD).
http://cgit.nutn.edu.tw:8080/cgit/PaperDL/hclin_091027163029.PDF (11.09.2012)
 Szabo, M., & Flesher, K. (2002). CMI theory and practice: Historical roots of learning
management systems. Paper presented at the E-Learn 2002 World Conference on
E-Learning in Corporate, Government, Healthcare, & Higher Education, Montreal,
Canada.
 Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid.
http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
(21.09.12)
 Bailey, G. D. (1993). Wanted: A road map for understanding Integrated Learning
Systems. In G. D. Bailey (Ed.), Computer-based Integrated Learning Systems (pp. 3-
9). Englewood Clifs, NJ: Educational Technology Publications.
 Watson, W. R. & S. L. Watson. (2007). What are Learning Management Systems,
What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, Vol 51, nr 2.


Õpihaldussüsteemid 1. osa

Empfohlen

Empfohlen

Weitere ähnliche Inhalte

Ähnlich wie Õpihaldussüsteemid 1. osa

Ähnlich wie Õpihaldussüsteemid 1. osa (20)

Mehr von Veronika Rogalevich

Mehr von Veronika Rogalevich (7)

Õpihaldussüsteemid 1. osa