Ettekanne e-õppe võrgustikuseminaril "Võrgustik võrgutab 2009" IT Kolledžis 21.05.09.

1. Autoriõigustest reaalses elus – näiteid ja võimalusi Kaido Kikkas IT Kolledži õppejõud TLÜ sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Võrgustik Võrgutab 2009 „Appi, keegi varastab mu unenäo!“ IT Kolledž, 21.05.09

3. Independent Online Cinema 2009

4. 40-minutiline brittide lühimängufilm J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda“ ühe väikese lõigu teemal

5. ARVAKE ÄRA, KUI SUUR OLI FILMI EELARVE INGLISE NAELTES (võrdluseks – kuulsa filmitriloogia eelarve oli 285 miljonit dollarit ~ 184 miljonit naela)!

7. minu looming on minu oma

8. intellektuaalomandi seadused on paigas

9. kõik maksab!

10. ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle

12. ta omandas oma loomingule teatud õigused

13. teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma

14. loata levitamine oli paha-paha

15. KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?

17. väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata

18. maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?

20. Napster vs Metallica

22. The Pirate Bay => Pirate Party => Euroopa Parlament (ennustus: 1-2 kohta)

24. kuidas nad siis ära elavad?

25. kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?

26. AJAD ON MUUTUNUD!

28. Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm

29. Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi

30. ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA

33. igamehe ajakirjandus

34. autorite hulga plahvatuslik kasv

37. kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)

40. Cory Doctorow' ulmejutud

41. Bruce Perens Open Source Series

42. Larry Lessigi mitu raamatut

43. Karl Schroederi ulmeromaan Ventus

44. Peter Barnesi Capitalism 3.0

45. WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt

46. ...

49. Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni

50. Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)

52. Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist

53. Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?

55. ühiskondlik positsioon (social position)

58. andekas muusik

59. Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser

61. Ei suuda ohjeldada inimlikku ahnust (ravimi- ja toiduainetetööstus)

62. Econodwarf (E. Moglen) – ainult raha!

63. Seadusandluse areng jääb üha enam maha tehnoloogia arengust

64. Seadusandlus on inimesest võõrandunud

65. „Jänese sõbrad ja sugulased“

66. Ühiskond areneb eest ära

68. kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)

70. tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada

71. kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna (vrdl Toom Õunapuu)

73. lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine

74. tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima

75. Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head

77. Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!

79. Avaldab kõik enda loodud materjalid võrgus aastast 1995, a-st 2000 selge vaba litsentsi all

80. On kohanud selle aja jooksul ÜHT n.ö. varastamise juhtumit, kus üks inimene kasutas loengumaterjale litsentsi rikkudes oma raamatus – lahenes kohtuväliselt raamatu vaba litsentsi all avaldamisega

82. Seaduse mõttes on Tanelil ilmselt õigus, kuid tänapäevase kõrgkooliõppe iseloomu tõttu tuleks edaspidi muuta lepinguid nii, et materjalide õigused jäävad autorile, tööandja saab piiramatu kasutajaõiguse või avaldatakse materjal vaba litsentsi all

84. Siis tuli uus ülemus, kellega Vello läbi ei saanud ja otsustas teise ülikooli minna. Kuna kursuse õigused kuulusid ülikoolile, pidi Vello teises ülikoolis kõik uuesti tegema ja jälgima, et vanu asju ei kasutaks

85. Tema endine tööandja ei leidnud aga kursusele sobivat lugejat, kogu materjal läks lihtsalt kusagil kettanurgas hapuks

87. Tööleping sätestas materjalide avaldamise vaba litsentsiga

88. Luule läks tööle teise ülikooli, võttis materjalid kaasa ja luges seal edasi

89. Luule asemele võeti tööle Tuuli Tubli, kes kujundas Luule loodud materjalide põhjal välja uue isikupärase kursuse

91. seadusandlus on tõsiselt maha jäänud, senine autoriõiguste süsteem peab kas radikaalselt muutuma või ajalukku vajuma

92. loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust

94. http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst

95. http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst

96. http://capitalism3.com/downloadbuy – Peter Barnesi „Capitalism 3.0“ täistekst

97. http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare

98. Tänan kuulamast! need slaidid leiab lähiajal kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl