Tuulikki Sillajõe: Andmeesitaja roll riikliku statistika tegemisel
•Als PPTX, PDF herunterladen•
0 gefällt mir•550 views
Empfohlen
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Mehr von Statistikaamet / Statistics Estonia
Mehr von Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Tuulikki Sillajõe: Andmeesitaja roll riikliku statistika tegemisel
- 1. Andmeesitaja roll riikliku statistika tegemisel Tuulikki Sillajõe Statistikaameti peadirektori asetäitja
- 2. Ettevõtja kolm “miksi” Miks kogub Statistikaamet nii palju aruandeid? Miks Statistikaamet dubleerivalt andmeid küsib? Miks just minu ettevõttelt igal aastal andmeid küsitakse? 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 3. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 4. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 5. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 6. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 7. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 8. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 9. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 10. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 11. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 12. Ettevõtete aruandluskohustus Äriühingudäriregistris Ettevõtted äriregistris 140 000 120 000 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 0 2010 2011 2012 Aruandekohustuseta Aruandekohustusega äriühinguid ettevõtted äriühinguid ettevõtted 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 13. Ettevõtete aruandekohustus suurusgrupi järgi, 2012 Hõivatute Keskmine Maksimaalne arv Aruannete Esitamis- Aruannete Esitamis- arv sagedus (12*kuu arv sagedus (12*kuu + 4*kvartal + + 4*kvartal + aasta) aasta) 1‒9 1,8 5,7 18 94 10‒19 3,1 10,8 13 74 20‒49 5,5 21,2 17 99 50+ 11,5 51,4 25 149 KOKKU 2,5 8,6 25 149 Kokku aruandeid eri nimetusi 168, esitamissagedus 771. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 14. Aruandekohustuslased aastati Äriühingud Ettevõtted Muud majandusüksused 0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 Aruandekohustus Aruandekohustus Aruandekohustus ainult 2011 nii 2011 kui ka 2012 ainult 2012 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 15. Registriandmete kasutamise viisid 1. Täielikult registriandmetel põhinevad statistikatööd Koondandmed Üksikandmed 2. Osaliselt registriandmetel põhinevad statistikatööd Hinnangute täpsustamiseks, imputeerimiseks Väiksemate üksuste jaoks andmed andmekogudest Teatud tunnused küsimustike eeltäitmiseks või ettevõttelt küsimisest loobumiseks 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 16. Registriandmete kasutamine statistikatöödes, 2012 Statistikatööde arv % Ei kasuta registriandmeid 66 40 Tuginevad täielikult registriandmetel 48 29 Kasutatakse osaliselt registriandmeid 52 31 Kogumikud, metoodilised tööd, arendustööd, s.t andmekogumist ei toimu 41 KOKKU 207 100 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 17. Registriandmete kasutamine statistikatöödes % statistikatöödest 70 60 50 40 30 20 10 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 18. Üleminek andmekogude kasutamisele Ettevalmistus üleminekuks Andmekogu metaanalüüs (kaetus, definitsioonid) Andmekogu detailanalüüs (andmekvaliteet) Andmehõive korraldamine (leping, IT-lahendus) Andekogumise ja andmetöötluse juurutamine (paralleelne tootmine) Andmekogumise struktuuri muutus Väheneb andmekogumise maht ja koormus isikutele või majandusüksustele Andmetöötluse struktuuri muutus Andmetöötluse maht suureneb tunduvalt 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 19. Andmetöötluse mahu muutus Suureneb tunduvalt üksuste arv (kordades), mis suurendab andmekontrolli mahtu Suurematelt ettevõtetelt peab andmeid edasi koguma Lisandub eri andmeallikate andmete seostamine Suureneb imputeerimise maht, sest ka andmekogudes on puuduvaid andmeid Lisandub statistiliste näitajate moodustamise vajadus 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 20. Klassikaline statistikatöö Uuringust kogutud Arvutatud VALIM andmed lisatunnused Imputeeritud 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 21. Kombineeritud statistikatöö Uuringust kogutud VALIM andmed Imputeeritud Registri Arvutatud andmed lisatunnused Mudelitega prognoositud või imputeeritud andmed 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 22. SA arendused registriandmete kasutuselevõtuks Elektroonilise majandusaasta aruande (MAA) andmete kasutamine statistiliste aruannete eeltäitmiseks Käibemaksudeklaratsiooni andmete kasutamine statistikatöös ―Müügitulu‖ (410 ühe hõivatuga jaekaupmeest vabad aruande esitamisest) Väliskaubandusandmed väikesemahulise sisse ja väljaveo kohta võetakse MTA-st Postiside ja postiteenuste andmed Konkurentsiametilt (alates 2012 ca 50 ettevõtet vabad) Elektroonilise side andmed Konkurentsiametilt (alates 2012, ca 150 liinide omanikku ja 15 operaatorit vabad) Energia tarbimise aruanne (alates 2008, riigi raamatupidamiskohuslased- energia tarbijad, ca 2000 üksust vabad) 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 23. MAA eeltäitmise tulemused 2012 MAA baasil eeltäideti 52% EKOMAR-i aruannetest Keskmiselt 80% aruande lahtritest oli eeltäidetud ja 20% pidi raamatupidaja ise täitma raamatupidajad tegid parandusi keskmiselt 3% eeltäidetud lahtrites, suurte ettevõtete puhul 21% EKOMARi täitmiseks kulunud aja mediaan: Tühja aruande korral – 3 tundi Eeltäidetud aruande korral – 1,5 tundi 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 24. Organisatsioonilised küsimused palgastatistika näitel 1. Definitsioonide erinevus SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. 2. Ajaline nihe — nt dets palk kajastub veebruari deklaratsioonis, SA peab juba veebruaris avaldama. 3. MTAs puuduvad näitajad võrreldava statistika tegemiseks. Nende lisamine suurendab ettevõtete koormust oluliselt. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 25. Andmekogumise arengusuunad Andmeesitamise mugavamaks muutmine, sh elektrooniline andmekogumine Registriandmete järjest laialdasem kasutamine Andmekogumine otse ettevõtete raamatupidamisprogrammidest 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 26. Majandusüksuste aruannete laekumine kanaliti Paber Xls sisestuseks Xls otse infosüsteemi 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 27. Järgmised konkreetsed sammud koormuse vähendamisel Intrastat – ühe voo andmeesitus (ilma kaupade impordita andmeesitusele üleminek 2016‒2020) – vähendaks väliskaubandusstatistika koormust kuni poole võrra. MAA kasutamise edasiarendus – eesmärgiga mikroettevõtete aruandekoormust vähendada. TSD kasutamine palgastatistikas – teostatavuse täpsemad analüüsid, täiendavate näitajate lisamise kaalumine MTA andmekogudesse. Aruannete eeltäitmine eSTATis varemesitatud andemetega. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 28. Teabenõuete ja tellimustööde esitajad, 2011 Muu (välisesindused, välismaa äriühingud jms) 6% Haridus ja teadusasutused 6% Avalik haldus ja riigikaitse 9% Eraisikud 40% Ettevõtted 38% 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 29. 63% andmeesitajatest on kasutanud Statistikaameti tooteid, teenuseid järgmiselt … Infotelefon Andmebaas veebilehel Valmistabelid veebilehel Väljaanded Pressiteated THI kalkulaator Piirkondliku statistika portaal Teabekeskus Rahvastikupüramiid Tellimustööd Jätkusuutlikkuse näidikulaud % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 30. Statistikaameti tootmisprotsess (aruanded, (andmebaas, küsitlused, väljaanded, andmekogud) pressiteated, https://estat.stat.ee teabenõuded ja klienditugi@stat.ee tellimustööd) 625 9100 http://www.stat.ee stat@stat.ee 625 9300 Teabekeskus 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 31. Tänan tähelepanu eest! 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 32. Arutelu Mida Statistikaamet saaks veel teha, et muuta andmeesitamine ettevõtjale mugavamaks? Mida Statistikaamet saaks teha, et ettevõtja saaks riiklikust statistikast võimalikult palju kasu? Millist statistikat ettevõtja vajab? 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
- 33. 4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
Hinweis der Redaktion
- 4/5 majandusüksustest andmeesitajatest on ettevõtted. Statistikaametile esitas aastal 2012 aruandeid ca 30% äriregistris olevatest ettevõtetest, s.o 127 000st 36 000, mis teeb ca pool ca 80 000st tegutsevast ettevõttest.
- Aruandekohustuslased aastati varieeruvad. Võrreldud on kahe aasta aruandekohustuslasi: 12 000 esitas aruandeid ainult 2011 ja 13 000 ainult 2012. Mõlemal aastal pidi aruande esitama 23 000 äriühingut.NB! Joonis ei näita ettevõtetest andmeesitajate koguarvu, s.t see ei ole kummalgi aastal ca 48 000. Ettevõtted (äriühingud) – äriühing, täisühing, usaldusühing, osalusühing, aktsiaselts, tulundusühistu, Euroopa äriühing (id. Societas Europea), Euroopa majandushuviühing, välismaa äriühingu (või muu juriidilise isiku) filiaalMuu – sihtasutus, mittetulundusühistu, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus, muuFIE – füüsilisest isikust ettevõtja, talupidamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja
- Kui saame koondandmed, siis on meil kõige väiksem töömaht, eeldab definitsioonide täielikku sobivustkoondandmete kasutamisvõimalused on tänaseks juba ammendumas, puuduvad võimalused andmete linkimise abil statistikaametis andmetele lisaväärtust anda.Osalise kasutuse korral on kindlasti vaja andmekogust saada üksikandmed. See on tulevikusuund
- Registriandmete kasutamine suureneb aasta-aastalt – veel 2011 ei kasutatud registriandmeid 44% statistikatöödes.
- Halduskoormus ja selle vähendamine on aktuaalne teema nii EL tasandil kui ka Eestis. Euroopa Komisjoni tellitud uuring on näidanud, et 72 õigusaktis sätestatu täitmiseks on EL-s hinnanguliselt kokku halduskoormus rahalises vääringus 124 miljardit eurot, sellest 0,8 miljardit eurot ehk 0,6% tuleneb statistika valdkonda kuuluvate õigusaktide täitmisest (Communication on the "Action Programme for Reducing Administrative Burdens in the EU - Sectoral Reduction Plans and 2009 Actions" – COM (2009) 544 final. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0544:FIN:EN:PDF)Saab eeldada, et Eesti riigi puhul kehtib sama või ligilähedane proportsioon. Hoolimata 1% lähedal olevast osatähtsusest kogu halduskoormuses on SA üks prioriteete andmeesitaja aruandluskohustuse vähendamine.
- Kõige suurem lisakulu on ettevalmistuse osa, mis eeldab teatud aja paralleeltootmist
- Müügitulu jaoks ei saa KMDd kõigi ettevõtete puhul kasutada, sest definitsioonid erinevad ja suurte ettevõtete puhul, kes avaldavad statistilisele tulemusele mõju on oluline järgida täpset definitsiooni. Väliskaubandus: alla teatud piiri (nn statistiline lävend - kauba lähetamise käive 120 000 eurot) ei pea esitama aruannet – võtame andmed MTAst. Enamasti on ka teistes riikides see praktika, et suurtelt ettevõtetelt küsitakse andmeid, väikeste puhul, kelle tulemus ei mõjuta statistikat oluliselt, kasutatakse admin andmeid ja hinnanguid.
- Eeltäitmine on võimalik eSTATis juhul kui MAA on esitatud elektrooniliselt ja ettevõtte tegevjuhtkonna liige on selle kinnitanud. Eeltäidetud andmeid saab eSTATis vajaduse korral parandada.
- 1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse. 3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
- Väliskaubandusstatistika andmekogumise lihtsustamine, liikmesriikidevaheline andmevahetus (liikmesriikide vahel üksikandmete vahetamine toimub ainult statistika tegemise eesmärkidel – kehtestatakse konfidentsiaalsuse reeglid). Hinnanguliselt annab impordi-ekspordi aruanne 50% aruandekoormusest. Selle lihtsustamine võib vähendada koormust kuni poole võrra. Eesti väiksus võib siin probleemiks saada, sest impordistatistikat peaks tootma teiste riikide ekspordi andemete põhjal, aga mingite riikide eksport Eestisse (nt Saksamaal vm suurriigil) võib olla nii väike, et seda riik ei kogugi. MAA – väikeettevõtete MAA-st puuduolevate näitajate hindamise metoodika väljatöötamine 2013, juurutamine 2014-2015. Siis saab väikeettevõtted hulga aruannete esitamisest vabastada – andmed saadakse MAAst ja puuduvad näitajad hinnatakse vastavate mudelite abil. TSD – praegu puuduvad töötunnid, samuti info osalise v täisajaga töötamise kohta. Teeme aktiivset koostööd MTAga TSD ja töötajate registreerimise süsteemi täiendamise teemal. Tulemused palgastatistika jaoks aastaks 2015. Aruannete eeltäitmine eSTATIs varemesitatud andemetega - kasutatakse rohkem kui 40 aruandes praegu ja arendatakse edasi.
- Näidata veebilehelavaleht: andmebaas, väljaanded, pressiteatedBlogiOstujõu kalkulaatorTeenused