Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).

1. Leibkondade
sundkulutused 2015
Tiiu-Liisa Rummo
Statistikaameti analüütik
Pressikonverents 10.10.16

2. Sundkulutused
 Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mis oli
106 eurot rohkem kui kolm aastat varem.
 Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid
kogukuludest 40%.
 Toit ja mittealkohoolsed joogid moodustasid kogukuludest
23% ja eluasemekulud 17%.
 2012. aastal moodustasid sundkulutused kogukuludest 45%
(27% toit ja 18% eluase).
 Toidule kulutas leibkond ühe liikme kohta 83 eurot kuus (10 eurot rohkem
kui kolm aastat varem) ja alkoholita jookidele 7 eurot kuus
(1 euro rohkem kui kolm aastat varem).
 Eluasemele kulutas leibkonnaliige 65 eurot kuus (14 eurot rohkem kui
kolm aastat varem).

3. Kulutused toidule
 Toidule kulutas leibkond ühe liikme kohta 83 eurot kuus.
 Suurimad kulugrupid:
 lihatooted (18 eurot kuus leibkonnaliikme kohta)
 piimatooted ja munad (14 eurot)
 teraviljasaadused (13 eurot)
 Leibkonnaliikme kohta kulus kuus:
 puuviljadele 8 eurot
 aedviljadele 8 eurot
 suhkrule ja maiustustele 7 eurot
 kalatoodetele 5 eurot
 õlidele ja rasvadele 2 eurot

4. Kulutused alkoholita jookidele
 Alkoholita jookidele kulus 2015. aastal keskmiselt 7 eurot
leibkonnaliikme kohta kuus. Sellest kulus keskmiselt:
 kohvile 2,5 eurot
 mahladele 1,4 eurot
 veele 90 senti
 teele 60 senti

5. Kulutused eluasemele
 Eluasemele kulutas leibkond ühe liikme kohta 65 eurot
kuus:
 elektrile, gaasile ja muule kütusele 34 eurot
 veevarustusele ja teistele teenustele 11 eurot
 remondile 10 eurot
 üürile 7 eurot

6. Sundkulutused linnas ja maal
 Leibkonnaliikme sundkulutused linnas olid 161 eurot ja
maal 149 eurot. Sundkulude osatähtsus kogukuludest oli
nii linnas kui ka maal 40%.
 Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt
13 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude
osatähtsus kogukuludest moodustas linnas 17% ja maal
15%.
 Maal olid pisut suuremad kulud aga toidule ja alkoholita
jookidele. Toidu ja alkoholita jookide osatähtsus
kogukuludest moodustas linnas 23% ja maal 25%.

7. Sundkulutused eri maakondades
 Maakonniti olid suurimad sundkulutused Harjumaal
(169 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, s.h Tallinnas 171 eurot).
 Kõige väiksemad olid sundkulutused aga Valgamaal
(135 eurot kuus leibkonnaliikme kohta), Põlvamaal (142 eurot)
ja Ida-Virumaal (142 eurot).
 Kui vaadata aga sundkulutuste osatähtsust kogukuludes, siis
see oli kõige kõrgem Ida-Virumaal (51%) ja kõige madalam
Rapla ja Tartu maakonnas (mõlemas 37%).

8. Sundkulutused hariduse ja töölkäimise järgi
 Kõrgharidusega leibkonnapeaga leibkonna sundkulud
leibkonnaliikme kohta olid keskmist 172 eurot kuus, kesk- ja
kutseharidusega leibkonnapeaga leibkondades 150 eurot
ning põhiharidusega või sellest madalama haridusega
leibkonnapeaga leibkondades 142 eurot. Sundkulude
osatähtsus kogukuludes oli vastavalt 36%, 41% ja 50%.
 Töötu leibkond kulutas kuus keskmiselt sundkuludele
131 eurot liikme kohta, vähemalt ühe töötava liikmega
leibkond 155 eurot. Sundkulude osatähtsus kogukuludes oli
vastavalt 49% ja 37%.

9. Kokkuvõte
 2015. aastal moodustasid sundkulutused ehk kulutused toidule ja
eluasemele kogukuludest 40% (kolm aastat varem 45%).
 Toit ja mittealkohoolsed joogid moodustasid kogukuludest 23% ja
eluasemekulud 17%.
 Toidule kulutas leibkond ühe liikme kohta keskmiselt 83 eurot kuus,
alkoholita jookidele 7 eurot ja eluasemele 65 eurot.
 Linnas olid suuremad kulutused eluasemele, maal toidule ja alkoholita
jookidele.
 Sundkulutuste osatähtsus kogukuludes oli suurim Ida-Virumaal (51%),
madalaima haridusega leibkonnapeaga leibkondades (50%) ja töötutes
leibkondades (49%).

10. Aitäh kuulamast!
Tiiu-Liisa Rummo
Analüütik
E-post: tiiu-liisa.rummo@stat.ee
Telefon: 625 8425