1. Kutse- ja kõrghariduse
omandanute edukus tööturul
Kaia Kabanen,
Statistikaameti analüütik
Pressiesitlus 11.10.2013 Statistikaametis

2. Eesti kõrgharidustasemed
 Rakenduskõrgharidusõpe — kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane
omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku
pädevuse.
 Bakalaureuseõpe — kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab
oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja
töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumise eelduseks on keskhariduse või
sellega võrdsustatud kutsehariduse lõpetamine. Bakalaureuseõppe lõpetamine on omakorda
eelduseks edasisele õppele magistri tasemel.
 Magistriõpe — kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab
erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi
ja oskusi. Sisseastumistingimuseks bakalaureuseõppe või sellega võrdsustatud
haridustaseme lõpetamine.
 Doktoriõpe — kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab
iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.
Sisseastumise eelduseks on magistrikraadi olemasolu.
11.10.2013 Kaia Kabanen

3. Eesti kutseharidustasemed
 Defineerimata baasharidusega kutseõpe — õppima asumise eeltingimuseks ei ole
ühegi haridustaseme varasem lõpetamine.
 Põhiharidusel baseeruv kutseõpe — põhiharidust eeldav kutseharidus. Õppe käigus
ei omandata lisaks kutsele keskharidust.
 Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil — õppele sisseastumise eeltingimuseks
on põhihariduse olemasolu. Õppe käigus omandatakse lisaks kutsele keskharidus.
Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud
kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduses.
 Keskharidusel baseeruv kutseõpe — kutsekeskharidus keskhariduse baasil,
kutseharidus keskhariduse baasil.
11.10.2013 Kaia Kabanen

4. Veel olulist…
 Tabelisse on paigutatud isikud vastavalt omandatud kõrgeimale haridusele.
 st isiku, kes on nn kooli nn eriala lõpetanud, aga kes on varem või hiljem
omandanud kõrgema haridustaseme, ei lähe selle kooli ja selle eriala
lõpetanute hulka.
 Töine sissetulek — kuu keskmine brutosissetulek, mis sisaldab palka, juhatuse liikme
tasu ja töövõtulepinguga saadud tulu (Maksu- ja Tolliameti andmed). Tunnus on leitud
aastase sissetuleku summa jagamisel kuude arvuga milles seda sissetulekut on
saadud.
 Koolitusala — õppeprogrammi sisu/teema. Põhineb ISCED 97 klassifikaatoril. Haridus-
ja Teadusministeeriumi dokumentides kasutatakse selle kohta terminit „õppesuund“.
11.10.2013 Kaia Kabanen

5. Kutseharidustasemega inimesed
Kaia Kabanen11.10.2013
Arv Meeste
osatähtsus
Maakutsekoolide
osatähtsus
Baashariduseta kutseõpe 617 84% 55%
Kutseõpe pärast põhikooli 1 356 65% 59%
Kutsekeskharidus 20 038 67% 50%
Kutseõpe pärast keskkooli 16 522 37% 44%
Kokku 38 533 67% 48%

6. Kutsekeskhariduse ja keskhariduse järgse kutseõppe lõpetanute
kuu keskmine brutosissetulek koolitusala järgi, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Tervis
Keskkonnakaitse
Turvamine
Ärindus ja haldus
Isikuteenindus
Kunstid
Tootmine ja töötlemine
Transporditeenused
Arhitektuur ja ehitus
Põllumajandus, metsandus ja kalandus
Tehnikaalad
Arvutiteadused
Eurot
0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000
Kutsekeskharidus
Kutseõpe pärast
keskharidust

7. Kutsekeskhariduse lõpetajate kuu keskmine
brutosissetulek koolide kaupa, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Rakvere Ametikool Eurot
Tallinna Balletikool
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
Hiiumaa Ametikool
Tallinna Ehituskool
Tallinna Tööstushariduskeskus
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool
Tallinna Polütehnikum
Eesti Mereakadeemia
0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000

8. Keskhariduse järgse kutseõppe lõpetanute kuu
keskmine brutosissetulek koolide kaupa, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Tallinna Majanduskool
Tallinna Transpordikool
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool
Luua Metsanduskool
Tallinna Polütehnikum
Sisekaitseakadeemia
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Eesti Mereakadeemia
0 200 400 600 800 1000 1200 1400
Eurot

9. Rakenduskõrghariduse lõpetanud (1)
11.10.2013
Koolitusala Koolid Kuu keskmine
brutosissetulek
(koolitusalade põhjal)
keskmine 987,03 eurot
Meeste
osatähtsus
keskmine
30%
Hõivatute
osatähtsus
keskmine
83%
Transporditeenused Eesti Lennuakadeemia,
Eesti Mereakadeemia,
Tallinna Tehnikakõrgkool
1 385,67 eurot 67% 74%
Arvutiteadused Eesti Infotehnoloogia
Kolledž, Tallinna
Tehnikaülikool
1 312,24 eurot 78% 87%
Turvamine (militaarõpe;
vara-ja isikukaitse)
Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused,
Sisekaitseakadeemia
1 261,41 eurot 76% 95%
Tehnikaalad Eesti Lennuakadeemia,
Eesti Mereakadeemia,
Tallinna Tehnikakõrgkool
1 181,66 eurot 91% 82%
Arhitektuur ja ehitus Tallinna Tehnikakõrgkool 1 129,93 eurot 69% 87%
Kaia Kabanen

10. Rakenduskõrghariduse lõpetanud (2)
11.10.2013
Koolitusala Koolid Kuu keskmine
brutosissetulek
keskmine 987,03
eurot
Meeste
osatähtsus
keskmine
30%
Hõivatute
osatähtsus
keskmine
83%
Õigus Sisekaitseakadeemia,
Tallinna
Majanduskool
1 071,36 eurot 22% 89%
Tervis (õendus) Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool, Tartu
Tervishoiu kõrgkool
973,27 eurot 4% 85%
Sotsiaal- ja
käitumisteadused
Eesti
Ettevõtluskõrgkool
Mainor
958,10 eurot 6% 84%
Kaia Kabanen

11. Rakenduskõrghariduse lõpetanute kuu keskmine
brutosissetulek koolitusala järgi, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Sotsiaal- ja käitumisteadused
Tervis
Õigus
Arhitektuur ja ehitus
Tehnikaalad
Turvamine
Arvutiteadused
Transporditeenused
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600
Naised
Mehed
Kokku
Eurot

12. Bakalaureuseõpe
Kaia Kabanen11.10.2013
Koolitusala Koolid Kuu keskmine
brutosissetulek
keskmine 968,1
eurot
Meeste
osatähtsus
keskmine
32%
Hõivatute
osatähtsus
keskmine
80%
Arvutiteadused Tallinna Tehnikaülikool
Tartu Ülikool
1 570,61 eurot 76% 88%
Transporditeenused Tallinna Tehnikaülikool
(transpordiehitus,
logistika)
1 295,28 eurot 54% 83%
Õigus Tartu Ülikool 1 216,97 eurot 32% 82%
Tehnikaalad Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool
1 172,03 eurot 82% 86%
Ärindus ja Haldus Estonian Business
School, Tartu Ülikool
1 123,14 eurot 32% 80%

13. Bakalaureuseõppe lõpetanute kuu keskmine
brutosissetulek koolide kaupa, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia
Tallinna Ülikool
Eesti Maaülikool
Tartu Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Estonian Business School
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800
Naised
Mehed
Kokku
Eurot

14. Magistriõpe
11.10.2013
Koolitusala Koolid Kuu keskmine
brutosissetulek
keskmine 1270,4
eurot
Meeste
osatähtsus
keskmine
30%
Hõivatute
osatähtsus
keskmine
85%
Arvutiteadused TTÜ, TÜ, TLÜ 1 909,85 eurot 70% 90%
Ärindus ja haldus
(juhtimine ja haldus,
turundus, pangandus ja
rahandus)
EBS, TTÜ, TÜ, TLÜ 1 703,75 eurot 29% 85%
Turvamine Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused,
Sisekaitseakadeemia
1 658,35 eurot 95% 100%
Õigus TÜ, TTÜ, TLÜ 1 606,06 eurot 32% 91%
Kaia Kabanen

15. Magistriõppe lõpetanute kuu keskmine
brutosissetulek koolide kaupa, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Maaülikool
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Eesti Mereakadeemia
Sisekaitseakadeemia
Estonian Business School
0 500 1000 1500 2000 2500
KokkuMehedNaised
Eurot

16. Doktoriõpe
 Doktoriõppe lõpetanute seas on kõrgeim keskmine kuine
brutosissetulek õigusteaduste lõpetajatel.
 Lisaks tulevad esile arhitektuuri ja ehituse ning tervise
koolitusalad.
 Doktoriõppe lõpetanute kuu keskmine brutosissetulek on
1690 eurot.
Kaia Kabanen11.10.2013

17. Kas kõrgharidus tasub ära? Lõpetanute kuu
keskmine brutosissetulek, 2012
Kaia Kabanen11.10.2013
Kokku
Tervis
Arhitektuur ja ehitus
Ärindus ja haldus
Arvutiteadused
Õigus
0 500 1000 1500 2000 2500 3000
Rakendus-
kõrgharidusõpe
Bakalaureuse-
õpe
Magistriõpe
Doktoriõpe
Eurot

18. 11.10.2013 Kaia Kabanen