REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.

1. REGREL I prooviloendus
2016. aastal
Diana Beltadze
Statistikaameti REGREL projektijuht
Pressikonverents 03.06.2016

2. REGREL I prooviloendus loendusmomendiga
31.12.2015
Tööde algus 2. jaanuar 2016
Tööde lõpp 8. detsember 2016
Diana Beltadze03.06.2016

3. 2016. aasta prooviloenduse eesmärk
 Rahva ja eluruumide üldkogumi määratlemine ja
koostamine 22 riikliku andmekogu baasil.
 Skoobis ei ole ameti ja töökoha andmestikku.
 Alameesmärgid:
 Eluruumide ja hoonete üldkogumi moodustamine, isikutega
sidumine ning ADS ja REL2011 andmetega seostamine.
 Residentsuse määramine ja indeksi koostamine.
 Andmekogude liidestumine X-teega.
 REGREL lähteandmebaasi moodustamine.
 Kvaliteedihinnangute koostamine loenduse väljundile.
Diana Beltadze03.06.2016

4. Registrite andmete edastusviisid
Statistikaametile prooviloendusel
 X-tee (4 andmekogu)
 Serverile fail
 e-postiga fail
Diana Beltadze03.06.2016

5. REGREL registrid ja nende vahelised
seosed
Diana Beltadze03.06.2016
Eesti hariduse
infosüsteem
Töötukassa
Töötamise register,
Maksukohustuslaste
register
Riiklik pensioni-
kindlustuse register
Teised registrid
(KVKR, KIRST,
KIR,KPR,STAR, ETR )
Rahvastikuregister
SA majandusüksuste
register
RKOARR
Ehitisregister
ADS süsteem
Punane –
isikukoodiga
seostamine
Sinine –
äriregistri
koodiga
seostamine
Roheline –
aadressiobje
kti koodiga
seostamine,
Äriregister
Kinnistusraamat

6. REGREL suurim murekoht –
isikute ekslik elukoht registrites
 Sellel murel on Eestis pikk ajalugu. Pärast taasiseseisvumist muutus
elukoha registreerimine vabatahtlikuks ja kuigi praegu on see
kohustuslik, ei teadvusta seda vajadust suur osa elanikkonnast.
 Ekslikul elukoha registreerimisel on mitu põhjust:
 Kohalike omavalitsuste pakutavad erinevad hüved (tasuta
ühistransport Tallinnas, erinevad sünnitoetused);
 Teatavate teenuste (lasteaiakoht, koolikoht) elukohapõhine
määratlus;
 Võimalus kasutada Eesti teenuseid välismaal elades;
 Mugavus, hoolimatus.
Diana Beltadze03.06.2016

7. Milline on probleemi mõju?
 Ekslik rahvaarv.
 Ekslik elanike jaotus piirkonniti; ekslikud asulate elanike arvud.
 Ekslik isikute jaotus leibkonnatüüpidesse.
 Registripõhise loenduse korral moodustatakse leibkond ühes
eluruumis elavatest isikutest.
 Kui leibkonna liikmed on registreeritud erinevatesse
elukohtadesse, siis jaguneb leibkond statistikas mitmeks osaks.
 Registripõhise leibkondade arvestuse tulemusena tekkis RELi
andmetega võrreldes rohkem üksikvanema leibkondi, sest
sageli on vanemad registreeritud erinevatesse eluruumidesse.
Diana Beltadze03.06.2016

8. Tegeliku ja registreeritud elukoha vastavus
(Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu ja Eesti Sotsiaaluuringu
andmetel)
 Tegelik elukoht kattub registreeritud elukohaga 88%.
 Tegelik elukoht ei kattu registreeritud elukohaga 12%.
Isikute soojaotus, kellel tegelik elukoht kattub/ ei kattu registreeritud
elukohaga:
Diana Beltadze03.06.2016
Mehed % Naised % Kokku %
Elukoht kattub 411 200 87 453 200 89 864 400 88
Elukoht ei kattu 61 000 13 57 300 11 118 300 12
Kokku 472 200 100 510 500 100 982 700 100

9. Diana Beltadze03.06.2016
44
35
9
5 4 3
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
ei pidanud
vajalikuks
pean praegust
elukohta
ajutiseks
seotud mõne
pakutava
teenuse või
soodustusega
see on
põhjustatud
mõnest
takistavast
tegurist
soovin toetada
mõnda muud
omavalitsust
teadmata
Elukoha erinevuse peamised põhjused (%)

10. Leibkonnatüübi jaotuse muutus sõltuvalt
teabeallikast
Diana Beltadze03.06.2016
0% 10% 20% 30% 40%
Üksikvanema perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus
Üksikvanema perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane
Paaride perekonnad, kelle lapsed ei ela kodus
Paaride perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus
Paaride perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane
REL2011 REGREL 1. prooviloendus

11. Väljakutsed
Loendustunnuste rühm Probleem
Loendamisele kuuluv rahavastik Registritele on iseloomulik ülekaetus, mida põhjustab definitsioonide erinevus.
Geograafilised ja rändetunnused Praegu esineb juhtumeid, kus registreeritud ja tegeliku elukoha andmed
erinevad.
Demograafilised tunnused Kui elukoht ei vasta tegelikkusele, ei saa partnereid õigesti määrata ja leibkonna
struktuur läheb paigast ära (nt tekib palju üksikvanemate leibkondi).
Sotsiaal-majanduslikud tunnused Praegu pole Eestis registrit, mis koguks kõikselt hõivatute töökoha ja ameti
andmeid.
Leibkonna- ja perekonnatunnused Leibkonnaliikmete omavahelised seosed moodustatakse eluruumi baasil.
Eluasemetunnused Registris esineb ala- ja ülekaetust erinevate tunnuste ja üldkogumi osas.
Diana Beltadze03.06.2016

12. Kokkuvõte
 Statistikaametil, sh ka loendusmeeskonnal, ei ole võimalusi
elukohaandmete täpsustamiseks.
 Oleme küll suutnud töötada välja metoodika residentide arvu
määramiseks (rakendame residentsuse indeksit rahvastikuarvestuses),
kuid seda ei saa kasutada püsielanike täpse elukoha määramiseks.
 Eesti elanikud ei pea oluliseks tegeliku elukoha registreerimist.
Diana Beltadze03.06.2016