1. Euroopa Liidu strateegia
“Euroopa 2020” ja Eesti
Andres Oopkaup
Statistikaameti peadirektor
Ettekanne “Eesti statistika aastaraamat 2014” esitlusel
25. juuli 2014

2. Eesti lähiajaloost
 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti taasiseseisvumine
 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks
 13. novembril 1999 sai Eestist WTO liige
 29. märtsil 2004 võeti Eesti NATO liikmeks
 1. mail 2004 sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks
 21. detsembril 2007 ühines Eesti ühtse Schengeni viisaruumiga
 9. detsembril 2010 sai Eestist OECD täisliige
 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro
 Eesti on täielikult integreeritud Euroopasse
 Eesti arengut on mõistlik vaadata Euroopa Liidu arengu kontekstis: nii
tagasiulatuvalt kui ka etteulatuvalt
Andres Oopkaup25.07.2014

3.  Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutlikku ja kaasava
majanduskasvu strateegia. Euroopa Komisjon. Brüssel,
03.03.2010
 Konkurentsivõime kava “Eesti 2020”. Kinnitatud Vabariigi
Valitsuses 08.05.2014
 Eesti 2020 eesmärgid. Riigikantselei
Andres Oopkaup25.07.2014

4. Eesti positsioon EL-s (EL 28) strateegia “Euroopa
2020” peamiste eesmärkide tasemete seadmisel
Andres Oopkaup25.07.2014
 Eesti on strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide alusel veidi
üle EL keskmise ambitsiooniga riik.
Eesti ambitsioon: positsioon eesmärkide topis
Näitaja
20–64-aastaste tööhõive määr (2013)
Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse kogukulutused protsendina SKP-st (2012)
Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises (2012)
18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja
koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus (2013)
Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus, 30–34-aastased (2013)
Koht
7–8
4–10
7–8
10–13
10–17
Selgitus
EL keskmisest parem
EL keskmine
EL keskmisest parem
EL keskmisest parem
EL keskmine

5. Euroopa Liidu strateegia viis eesmärki
2020. aastaks
 1. Tööhõive
 20–64-aastastest elanikest töötab 75%.
 2. Teadus- ja arendustegevus
 Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKP-st.
 3. Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus
 Kasvuhoonegaaside heited on 20% (või soodsate tingimuste korral isegi
30%) väiksemad kui 1990. aastal.
 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest.
 20% suurem energiatõhusus.
 4. Haridus
 Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osatähtsuse vähendamine
nii, et see oleks alla 10%.
 Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda taseme hariduse.
 5. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega
 Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja
sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab.
Andres Oopkaup25.07.2014

6. Eesti positsioon EL-s strateegia “Euroopa 2020”
peamiste eesmärkide täitmisel
 Eesti on tugevamal positsioonil
kliimamuutuste ja energeetika
jätkusuutlikkuse näitajate osas.
 Kõige halvem on Eesti
positsioon näitaja osas, mis
mõõdab vaesust.
 Võib öelda, et Eesti on
strateegia “Euroopa 2020”
peamiste näitajate järgi üsna
keskmine EL liikmesriik.
Andres Oopkaup25.07.2014
0 5 10 15 20
Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid
siirdeid (2012)
18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega
tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate
noorte osatähtsus (2013)
Kolmanda taseme hariduse omandanute
osatähtsus 30–34-aastaste seas (2013)
Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse
kogukulutused protsendina SKP-st (2012)
20–64-aastaste tööhõive määr (2013)
Taastuvenergia osatähtsus energia
summaarses lõpptarbimises (2012)
Kasvuhoonegaaside emissioon, indeks 1990 =
100 (2012)
Koht
Eesti koht EL topis näitaja viimase teadaoleva väärtusega
aastal

7. Euroopa Liit vs Eesti. Eesti vs Setomaa
 Strateegia “Euroopa 2020” mõõdikud on
suhtarvud. Absoluutarve vaadates
saaksime hoopis teistsuguse pildi.
 Kas Eesti on suur või väike? Vastus
sõltub sageli sellest, mida näha tahame.
 Mõelgem korraks sellele, kas Setomaa on
suur või väike.
Andres Oopkaup25.07.2014
Eesti osatähtsus Euroopa Liidus ja
Setomaa osatähtsus Eestis, %
Eesti
Euroopa
Liidus
Setomaa
Eestis
Rahvaarv 0,26 0,27
Pindala 1,01 1,36

8. Statistika ei saa olla targem, kui seda
kasutavad inimesed.
Charles Wheelan´i mõte raamatust „Alasti statistika“.
Andres Oopkaup25.07.2014

9. Aitäh, et kuulasite!
Andres Oopkaup
25.07.2014
Strateegia Euroopa 2020 näitajad
 http://www.stat.ee/56929
 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-
et/euroopa_2020/#story=0
Lisainformatsiooni Statistikaameti veebilehelt

10. Kogumiku esitlus Statistikaametis
25.07.2014

11. Tööhõive: 20–64-aastastest elanikest töötab 75%
 Tööhõive määr = hõivatute osatähtsus
tööealises rahvastikus.
 Riikide eesmärgid on väga erinevad ja
jäävad vahemikku 59–80%.
 Eesti eesmärk 76% ületab ühe
protsendipunkti võrra EL keskmist
eesmärki.
 Puudub ühene vastus küsimusele,
milline on ideaalne tööhõive määra
väärtus, aga tõenäoliselt on Eesti
eesmärk üsna optimaalse lähedal:
oluliselt kõrgem eesmärk põhjustaks
ilmselt sotsiaalseid probleeme.
Andres Oopkaup25.07.2014
20–64-aastaste tööhõive määr:
riikide eesmärgid aastaks 2020
0 20 40 60 80
Horvaatia
Malta
Itaalia
Iiri
Kreeka
Rumeenia
Poola
Slovakkia
Leedu
Läti
Luksemburg
Belgia
Hispaania
EL
Tšehhi
Prantsusmaa
Küpros
Ungari
Portugal
Sloveenia
Bulgaaria
Eesti
Saksamaa
Austria
Soome
Taani
Holland
Rootsi
%

12. Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3%
ELi SKP-st
 Aastate 2000 ja 2012 võrdluses on
Eesti EL riikidest kõige rohkem
kasvatanud teadus- ja
arendustegevusse tehtud kulutuste
osatähtsust riigi SKP-s.
 Neljas riigis on teadus- ja
arendustegevusse tehtud kulutuste
osatähtsus riigi SKP-s langenud.
 Kas kulutuste kasv on parim mõõdik
teadus- ja arendustegevuse
hindamisel?
Aastaarv riigi nime taga näitab võrduse aluseks
olevat aastat. Eurostat ei ole nende riikide kohta
2000. aasta andmeid avaldanud.
Andres Oopkaup25.07.2014
-1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0
Rootsi (2001)
Horvaatia (2002)
Luksemburg
Suurbritannia
Kreeka (2001)
Rumeenia
Bulgaaria
Prantsusmaa
Slovakkia
Soome
Küpros
Läti
EL 28
Holland
Itaalia
Poola
Belgia
Leedu
Hispaania
Ungari
Saksamaa
Malta (2002)
Iiri
Tšehhi
Taani
Portugal
Austria
Sloveenia
Eesti
Muutus protsendipunktina
Teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste
osatähtsus riigi SKP-s: aastate 2000 ja 2012 võrdlus

13. Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab
kolmanda taseme hariduse
 2013. aastal oli EL-s naiste ja
meeste hariduslik lõhe suurim
Lätis. Eesti hoiab teist kohta.
 Kolmanda taseme hariduse
omandanud naiste osatähtsus
on kõigis EL riikides 30–34-
aastaste seas kõrgem kui
sama vanuserühma meestel.
Andres Oopkaup25.07.2014
0 5 10 15 20 25
Läti
Eesti
Leedu
Sloveenia
Taani
Bulgaaria
Poola
Soome
Rootsi
Belgia
Iiri
Küpros
Portugal
Ungari
Itaalia
Slovakkia
Hispaania
Prantsusmaa
Kreeka
EL 28
Horvaatia
Holland
Luksemburg
Malta
Suurbritannia
Tšehhi
Rumeenia
Saksamaa
Austria
Protsendipunkti
Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus
30–34-aastaste seas: sooline hariduslõhe — naiste
ja meeste osatähtsuse erinevus, 2013

14. Kasvuhoonegaaside heited on 20% (soodsatel
tingimustel isegi 30%) väiksemad kui 1990. aastal
Andres Oopkaup25.07.2014
Eestil on ELi seatud eesmärk täidetud. Kuidas edasi? Võiks ehk isegi
heidet suurendada?
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
%
EL 28 Eesti EL maksimumeesmärk EL eesmärk
Kasvuhoonegaaside emissioon Euroopa Liidus ja Eestis, 1991–2012 (1990 = 100)

15. Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad
vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab
 EL liikmesriikide eesmärgid pole
Eurostati veebilehel avaldatud.
 Eesti eesmärk on vähendada
suhtelise vaesuse määra pärast
sotsiaalseid siirdeid (riiklikud
toetused ja pensionid)
2020. aastaks 15%-ni.
 2012. aastal oli Eesti EL keskmisest
veidi halvema näitajaga liikmesriikide
seas teises kolmandikus.
 2009. aastal oli suhtelise vaesuse
määr pärast sotsiaalseid siirdeid
Eestis 15,8%. See on Eesti viimaste
aastate madalaim näitaja.
25.07.2014 Andres Oopkaup
0 5 10 15 20 25
Kreeka
Rumeenia
Hispaania
Bulgaaria
Horvaatia
Itaalia
Läti
Leedu
Portugal
Eesti
Poola
EL
Suurbritannia
Saksamaa
Iiri (2011)
Luksemburg
Malta
Belgia
Küpros
Austria
Prantsusmaa
Rootsi
Ungari
Sloveenia
Slovakkia
Soome
Taani
Holland
Tšehhi
%
Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid, 2012

16.  Eestis on riigisiseste teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus SKP-s
olnud kasvutrendis kogu perioodi 2000–2012 jooksul. Kas langus aastate 2011
ja 2012 võrduses näitab trendi muutust? Vastuse saame uute andmete
lisandumise järel.
Andres Oopkaup25.07.2014
Teadus- ja arendustegevus
Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3%
ELi SKPst

17. 20% suurem energiatõhusus
 Energiatarbe pikaajalisel
prognoosimisel lähtub Eesti SKP
muutusest ning sektoripõhistest
arengutest, mille tulemusena
eeldatakse, et energia lõpptarbimine
on 2020. aastal ligikaudu 3248 ktoe.
 Eesti eesmärk on säilitada aastaks
2020 energia lõpptarbimise tase
2010. aasta tasemel (ligikaudu 2866
ktoe) ehk energia lõpptarbimise
vähendamine ligikaudu 11%
võrreldes 2020. aastaks
prognoositud tasemega.
Andres Oopkaup25.07.2014