SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 35
Läänemeri
5.klass
Merilin Kõre
Andmed
•Meie kodumeri Läänemeri ehk
Limneameri kuulub Atlandi
ookeani sisemerede hulka;
•Euraasia mandrisse tungivat
Läänemerd eraldavad ookeanist
Skandinaavia ja Jüüti poolsaar.
Ühendavad aga kitsad ja madalad
Taani väinad;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus2
•Sügavaim koht asub Rootsi
ranniku lähedal Gotlandi
saare lähistel;
•Läänemeri on 373 000 km²
suur;
•Suuruselt teine sisemeri
maailmas,Vahemere järel;
•Maailma suurim
riimveekogu.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus3
"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg#/media/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg">BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md</a>". Avalik omand / <a
href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
Mõisted
• Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus4
"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Sebastian_aerea.jpg#/media/File:San_Sebastian_aerea.jpg">San Sebastian aerea</a>". Hynek Moravec; modified by Generalpoteito – Wikimedia Commons, image under Creative Commons Attribution 2.5 <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:San_sebastian_aerial_7909.JPG"
title="File:San sebastian aerial 7909.JPG">(image page)</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.5" title="Creative Commons Attribution 2.5">CCBY 2.5</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
• Saar - täielikult veega ümbritsetud maismaa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus5
https://annoyzview.files.wordpress.com/2012/03/easter-island-1.jpg
• Laid – väljakujunenud taimkattega väike saar,
tavaliselt asustamata, enamik Eesti laidusid asub
Lääne-Eestis.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus6
http://www.estonica.org/media/files/images/46/465200312334-vilsandi_laiud.jpg
• Poolsaar - piklik
ja suuremalt jaolt
veega
ümbritsetud ning
kaugele merre
ulatuvat
maismaaosa, mis
eraldab meresid
või lahtesid.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus7
• Väin ehk merekitsus on
maailmamere erinevaid osi
(ookeane, meresid, lahti)
ühendav ja maismaad
lahutav kitsas mereosa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus8
• Neem ehk maanina on
nukina merre või järve
ulatuv väike maismaa
osa. Üldjuhul on
poolsaare osa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus9
http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/userfiles/images/Kolga_rand.jpg
Rannajoon
• Arvukad lahed ja poolsaared muudavad Läänemere
rannajoone väga liigestatuks ehk käänuliseks;
• Kolm suurt lahte: Põhja- ehk Botnia laht, Soome laht,
Liivi laht;
• Väikestest lahtedest on eriti rikas meie põhjarannik;
• Saari on loendatud üle 1500;
• Suurimad saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja
Vormsi;
• „Märka merd“ rannajoone video.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus10
Rannik
• Mitme miljoni aasta jooksul rõhus Läänemerd ja selle
ümbruse maapinda mitme kilomeetri paksune
mandrijää;
• Ilmastik muutus soojemaks, jää sulas ning maapind
vabanes raskest koormast ja hakkas tõusma;
• Veel praegugi, tuhandeid aastaid hiljem tõuseb Eesti
loode-, lääne- ja põhjarannik igal aastal mõne
millimeetri;
• Merepõhi muutub madalamaks, tõusevad kivised
merepõhja kõrgendikud ehk karid ja liivakuhjatised
ehk leetseljakud veepinna lähedale.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus11
Rannik
• Veealuseid kõrgendikke on eriti palju ranniku lähedal
ning nende kohale tekivad vahused laineharjad. See
on murdlainetus, mille järgi teavad meremehed
ohtlikest kohtadest eemale hoida;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus12
http://static3.nagi.ee/i/p/658/86/16471575d6046a_m.jpg/1
Rannik
• Aastasadade- ja tuhandete jooksul kerkivad
merepõhja kõrgendikud maatõusu tõttu üle
merepinna;
• Tekivad kivised või liivased saarekesed – rahud ja
laiud;
• Lõpuks ühinevad saared mandriga ja muutuvad
poolsaarteks;
• Poolsaari eraldanud lahtedest saavad uued järved.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus13
Läänemeri on noor
• Kui mandrijää meie aladelt 10 000-12 000 aastat
tagasi sulas, laius praeguse Läänemere asemel suur
mageda veega järv;
• Mere praegune ilme kujunes mitu tuhat aastat hiljem,
siis kui tekkis ühendus Atlandi ookeaniga;
• Merevesi muutus soolaseks ning arenes tänapäevane
elustik;
• Eestis on kujunenud lauged rannikud, kus
rannikumeri muutub aeglaselt sügavamaks.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus14
Laugrannik
• Liivane ja klibune
• Kakumäe poolsaare
Kopli poolse ranniku
video.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus15
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
http://static2.visitestonia.com/images/2093718/Toila%20Martsa%20matkarada_matkamine%20mere%20aares%20Toila%20poole.JPG
Pankrannik
• Piki Põhja-Eesti
pankrannikut ja läbi
Lääne-Eesti saarte
kulgeb Balti klint;
• Kuigi see on
maapinnal kohati
väga järsk, on siiski
tegemist
laugrannikuga, sest
merepõhi muutub
sügavaks aeglaselt.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus16
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Järskrannik
• Norra fjordid;
• Laugranniku vastand, merepõhi muutub järsult
sügavaks.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus17
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PanoHardangerfjorden1.jpg#/media/File:PanoHardangerfjorden1.jpg">PanoHardangerfjorden1</a>". <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/User:Aqwis" title="User:Aqwis">Aqwis</a> – <span class="int-own-work" lang="et">Üleslaadija oma töö</span> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0"
title="Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0">CCBY-SA 3.0</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
Liivarannik
• Pärnu rand;
• Tuul vormib merevee
poolt kaldale uhutud
liiva rannikul
luideteks;
• Kõige suuremad
luited on tuul
kuhjanud Pärnust
lõuna poole jääva Liivi
lahe rannikule.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus18
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Iseseisev töö
•Töövihikust lk 30 ülesanded 1,
2, 4, 5
•Õpikust lk 128-131
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus19
Vesi Läänemeres
• Läänemeri saab suurema osa oma veest rohketest
merre suubuvatest jõgedest: Neeva-, Pärnu-, Narva-,
Kasari jõgi;
• MIKS on siis merevesi soolane?
• Jõgede voolav vesi lahustab oma teekonnal
kaldakivimeid ning kannab kaasa lahustunud aineid
(sooli), mis tuhandete aastate jooksul merre
kogunevad;
• Aurumisel jäävad soolad vette ja merevesi muutubki
aegamisi soolasemaks;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus20
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Vesi Läänemeres
• Mageda vee hulka suurendavad ka rohked sademed
ja väike aurumine veepinnale (valdavalt jaheda ilma
tõttu);
• Soolane Atlandi ookeani vesi pääseb Läänemerre vaid
läbi kitsasteTaani väinade;
• Palju soolast ookeanivett paiskub Läänemerre
tugevate edelatuulte ja tormidega;
• Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli;
• Läänemere keskmine soolsus on 6-8 promilli;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus21
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Riimvesi
• Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks;
• Läänemeres elavad nii soolase kui ka mageda veega
kohastunud liigid;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus22
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Riimvesi
• Madala soolsusega vett
nimetatakse riimveeks;
• Läänemeres elavad nii
soolase kui ka mageda
veega kohastunud liigid;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus23
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Soolsuse kaart
Läänemere mõju ilmastikule
• Mere ääres on tuuline;
• Päeval puhub tuul merelt
maale ja öösel maalt
merele;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus24
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Läänemere mõju ilmastikule
• Merebriis, kuidas tekib?
• Maabriis, kuidas tekib?
• Rannikul kevad hiline, sügis pikk
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus25
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Mere mõju inimtegevusele
• Õpikust lk 136-137
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus26
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Läänemere taimed ja vetikad
• Tüüpilised meretaimed on kohastunud kasvama
soolases vees ning taluma tugevat lainetust
(veesisesed lehed);
• Lahesoppides, kuhu suubuvad jõed, võib näha ka
mitmesuguseid mageveekogudele iseloomulikke
taimi: pilliroog;
• Põhiliselt on meri mitmesuguste vetikate pärusmaa;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus27
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus28
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Pillirookõrred kasvavad tavaliselt üle 3 meetri
kõrguseks;
Sellest tehakse katuseid, mis hoiavad sooja, kuid
on tuleohtlikud;
Vetikarühmad
• Vetikaid on meres eri värvuse ja kujuga;
• Rohelised vetikad vajavad kõige enam valgust,
pruunid vähem ja punased saavad hakkama
pimedamas;
• Sellepärast on näha mere sügavuse suurenedes eri
värvi vetikate vööndeid;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus29
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Rohevetikad
• Kaldalähedased kivimid on sageli kaetud roheliste
vetikatuustidega;
• Tuntuim on karevetikas: kasvab madalas vees,
katsudes pehme nagu vatt
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus30
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Pruunvetikad
• Rohevetikate vööndist sügavamal kasvavad
pruunvetikad;
• Tuntuim on põisadru;
• Meres rohekaspruun, kaldale uhutuna tumepruun;
• Väetis;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus31
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Punavetikad
• Umbes 5 m sügavusel algab punavetikate vöönd;
• Tuntuim on agarik;
• Punavetikatest saadakse želatiinitaolist tarrendavat
ainet agarit, millest tehakse näiteks marmelaadi;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus32
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Üherakulised vetikad
• Nagu järvedes ja jõgedes, kasvavad ka mere
pinnalähedases vees üherakulised vetikad –
taimhõljum;
• Hulkraksed vetikad saavad kasvada vaid kitsal alal
rannikumeres, taimhõljumit on aga kõikjal avameres;
• Nad on kõige olulisemad tootjad – kõikide
maailmamerede vetikad annavadki suurema osa
atmosfääris leiduvast hapnikust;
• Taimhõljumist toituvad loomhõljumi pisiloomad;
• Tuhandeid erinevaid liike;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus33
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Üherakulised vetikad
• Kaks arvukamat rühma on vibruvetikad ja
ränivetikad (kõige rohkem on neid varakevadel ja
sügisel);
• Omaette rühma hõljumis moodustavad
tsüanobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks
ehk sinikuteks;
• Praegu on teadlased nad paigutanud bakterite hulka,
võivad vette eritada mürgiseid aineid;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus34
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
Iseseisev töö
•Töövihikust lehekülg 36.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus35
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt? (20)

Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Maailmameri
MaailmameriMaailmameri
Maailmameri
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Mullaorganismid
MullaorganismidMullaorganismid
Mullaorganismid
 
j6ed
j6edj6ed
j6ed
 
Eesti järved
Eesti järvedEesti järved
Eesti järved
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Kliima, kliimategurid
Kliima, kliimateguridKliima, kliimategurid
Kliima, kliimategurid
 
Läänemere linnud
Läänemere linnudLäänemere linnud
Läänemere linnud
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Loomad jões
Loomad jõesLoomad jões
Loomad jões
 
Õhu omadused 2
Õhu omadused 2Õhu omadused 2
Õhu omadused 2
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Aastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade VaheldumineAastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade Vaheldumine
 
6. tund
6. tund  6. tund
6. tund
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
 
Karst
KarstKarst
Karst
 
L%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeriL%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeri
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 

Andere mochten auch

Andere mochten auch (20)

Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Läänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteemLäänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteem
 
Läänemeri
Läänemeri Läänemeri
Läänemeri
 
Põhjavesi
PõhjavesiPõhjavesi
Põhjavesi
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Laanemeri Skeem
Laanemeri SkeemLaanemeri Skeem
Laanemeri Skeem
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 
Suguelundkond
SuguelundkondSuguelundkond
Suguelundkond
 
Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 
Läänemeri sander
Läänemeri sanderLäänemeri sander
Läänemeri sander
 
Meri II osa
Meri II osaMeri II osa
Meri II osa
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Projekt „putukahotell 2015
Projekt „putukahotell 2015Projekt „putukahotell 2015
Projekt „putukahotell 2015
 
Mõisted euroopa veestik
Mõisted euroopa veestikMõisted euroopa veestik
Mõisted euroopa veestik
 
Viktoriin
ViktoriinViktoriin
Viktoriin
 
Liht , koond- ja liitlause
Liht , koond- ja liitlauseLiht , koond- ja liitlause
Liht , koond- ja liitlause
 
Vene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõppVene tsaaririigi lõpp
Vene tsaaririigi lõpp
 

Mehr von MernK

Pildistamine
PildistaminePildistamine
PildistamineMernK
 
Liht-, koond- ja liitlause
Liht-, koond- ja liitlauseLiht-, koond- ja liitlause
Liht-, koond- ja liitlauseMernK
 
Vana Rooma
Vana RoomaVana Rooma
Vana RoomaMernK
 
Pildistamine
PildistaminePildistamine
PildistamineMernK
 
Nakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigusedNakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigusedMernK
 
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)MernK
 
Ristiusu teke
Ristiusu tekeRistiusu teke
Ristiusu tekeMernK
 
Trollid
TrollidTrollid
TrollidMernK
 

Mehr von MernK (8)

Pildistamine
PildistaminePildistamine
Pildistamine
 
Liht-, koond- ja liitlause
Liht-, koond- ja liitlauseLiht-, koond- ja liitlause
Liht-, koond- ja liitlause
 
Vana Rooma
Vana RoomaVana Rooma
Vana Rooma
 
Pildistamine
PildistaminePildistamine
Pildistamine
 
Nakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigusedNakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigused
 
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)
Ajaloo kordamine (maadeavastajad, kunst, luterlus, haridus)
 
Ristiusu teke
Ristiusu tekeRistiusu teke
Ristiusu teke
 
Trollid
TrollidTrollid
Trollid
 

Läänemeri

  • 2. Andmed •Meie kodumeri Läänemeri ehk Limneameri kuulub Atlandi ookeani sisemerede hulka; •Euraasia mandrisse tungivat Läänemerd eraldavad ookeanist Skandinaavia ja Jüüti poolsaar. Ühendavad aga kitsad ja madalad Taani väinad; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus2
  • 3. •Sügavaim koht asub Rootsi ranniku lähedal Gotlandi saare lähistel; •Läänemeri on 373 000 km² suur; •Suuruselt teine sisemeri maailmas,Vahemere järel; •Maailma suurim riimveekogu. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus3 "<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg#/media/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg">BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md</a>". Avalik omand / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
  • 4. Mõisted • Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus4 "<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Sebastian_aerea.jpg#/media/File:San_Sebastian_aerea.jpg">San Sebastian aerea</a>". Hynek Moravec; modified by Generalpoteito – Wikimedia Commons, image under Creative Commons Attribution 2.5 <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:San_sebastian_aerial_7909.JPG" title="File:San sebastian aerial 7909.JPG">(image page)</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.5" title="Creative Commons Attribution 2.5">CCBY 2.5</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
  • 5. • Saar - täielikult veega ümbritsetud maismaa. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus5 https://annoyzview.files.wordpress.com/2012/03/easter-island-1.jpg
  • 6. • Laid – väljakujunenud taimkattega väike saar, tavaliselt asustamata, enamik Eesti laidusid asub Lääne-Eestis. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus6 http://www.estonica.org/media/files/images/46/465200312334-vilsandi_laiud.jpg
  • 7. • Poolsaar - piklik ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus7
  • 8. • Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus8
  • 9. • Neem ehk maanina on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa. Üldjuhul on poolsaare osa. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus9 http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/userfiles/images/Kolga_rand.jpg
  • 10. Rannajoon • Arvukad lahed ja poolsaared muudavad Läänemere rannajoone väga liigestatuks ehk käänuliseks; • Kolm suurt lahte: Põhja- ehk Botnia laht, Soome laht, Liivi laht; • Väikestest lahtedest on eriti rikas meie põhjarannik; • Saari on loendatud üle 1500; • Suurimad saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi; • „Märka merd“ rannajoone video. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus10
  • 11. Rannik • Mitme miljoni aasta jooksul rõhus Läänemerd ja selle ümbruse maapinda mitme kilomeetri paksune mandrijää; • Ilmastik muutus soojemaks, jää sulas ning maapind vabanes raskest koormast ja hakkas tõusma; • Veel praegugi, tuhandeid aastaid hiljem tõuseb Eesti loode-, lääne- ja põhjarannik igal aastal mõne millimeetri; • Merepõhi muutub madalamaks, tõusevad kivised merepõhja kõrgendikud ehk karid ja liivakuhjatised ehk leetseljakud veepinna lähedale. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus11
  • 12. Rannik • Veealuseid kõrgendikke on eriti palju ranniku lähedal ning nende kohale tekivad vahused laineharjad. See on murdlainetus, mille järgi teavad meremehed ohtlikest kohtadest eemale hoida; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus12 http://static3.nagi.ee/i/p/658/86/16471575d6046a_m.jpg/1
  • 13. Rannik • Aastasadade- ja tuhandete jooksul kerkivad merepõhja kõrgendikud maatõusu tõttu üle merepinna; • Tekivad kivised või liivased saarekesed – rahud ja laiud; • Lõpuks ühinevad saared mandriga ja muutuvad poolsaarteks; • Poolsaari eraldanud lahtedest saavad uued järved. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus13
  • 14. Läänemeri on noor • Kui mandrijää meie aladelt 10 000-12 000 aastat tagasi sulas, laius praeguse Läänemere asemel suur mageda veega järv; • Mere praegune ilme kujunes mitu tuhat aastat hiljem, siis kui tekkis ühendus Atlandi ookeaniga; • Merevesi muutus soolaseks ning arenes tänapäevane elustik; • Eestis on kujunenud lauged rannikud, kus rannikumeri muutub aeglaselt sügavamaks. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus14
  • 15. Laugrannik • Liivane ja klibune • Kakumäe poolsaare Kopli poolse ranniku video. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus15 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1 http://static2.visitestonia.com/images/2093718/Toila%20Martsa%20matkarada_matkamine%20mere%20aares%20Toila%20poole.JPG
  • 16. Pankrannik • Piki Põhja-Eesti pankrannikut ja läbi Lääne-Eesti saarte kulgeb Balti klint; • Kuigi see on maapinnal kohati väga järsk, on siiski tegemist laugrannikuga, sest merepõhi muutub sügavaks aeglaselt. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus16 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 17. Järskrannik • Norra fjordid; • Laugranniku vastand, merepõhi muutub järsult sügavaks. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus17 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1 "<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PanoHardangerfjorden1.jpg#/media/File:PanoHardangerfjorden1.jpg">PanoHardangerfjorden1</a>". <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/User:Aqwis" title="User:Aqwis">Aqwis</a> – <span class="int-own-work" lang="et">Üleslaadija oma töö</span> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0" title="Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0">CCBY-SA 3.0</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
  • 18. Liivarannik • Pärnu rand; • Tuul vormib merevee poolt kaldale uhutud liiva rannikul luideteks; • Kõige suuremad luited on tuul kuhjanud Pärnust lõuna poole jääva Liivi lahe rannikule. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus18 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 19. Iseseisev töö •Töövihikust lk 30 ülesanded 1, 2, 4, 5 •Õpikust lk 128-131 APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus19
  • 20. Vesi Läänemeres • Läänemeri saab suurema osa oma veest rohketest merre suubuvatest jõgedest: Neeva-, Pärnu-, Narva-, Kasari jõgi; • MIKS on siis merevesi soolane? • Jõgede voolav vesi lahustab oma teekonnal kaldakivimeid ning kannab kaasa lahustunud aineid (sooli), mis tuhandete aastate jooksul merre kogunevad; • Aurumisel jäävad soolad vette ja merevesi muutubki aegamisi soolasemaks; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus20 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 21. Vesi Läänemeres • Mageda vee hulka suurendavad ka rohked sademed ja väike aurumine veepinnale (valdavalt jaheda ilma tõttu); • Soolane Atlandi ookeani vesi pääseb Läänemerre vaid läbi kitsasteTaani väinade; • Palju soolast ookeanivett paiskub Läänemerre tugevate edelatuulte ja tormidega; • Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli; • Läänemere keskmine soolsus on 6-8 promilli; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus21 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 22. Riimvesi • Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks; • Läänemeres elavad nii soolase kui ka mageda veega kohastunud liigid; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus22 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 23. Riimvesi • Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks; • Läänemeres elavad nii soolase kui ka mageda veega kohastunud liigid; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus23 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1 Soolsuse kaart
  • 24. Läänemere mõju ilmastikule • Mere ääres on tuuline; • Päeval puhub tuul merelt maale ja öösel maalt merele; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus24 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 25. Läänemere mõju ilmastikule • Merebriis, kuidas tekib? • Maabriis, kuidas tekib? • Rannikul kevad hiline, sügis pikk APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus25 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 26. Mere mõju inimtegevusele • Õpikust lk 136-137 APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus26 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 27. Läänemere taimed ja vetikad • Tüüpilised meretaimed on kohastunud kasvama soolases vees ning taluma tugevat lainetust (veesisesed lehed); • Lahesoppides, kuhu suubuvad jõed, võib näha ka mitmesuguseid mageveekogudele iseloomulikke taimi: pilliroog; • Põhiliselt on meri mitmesuguste vetikate pärusmaa; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus27 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 28. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus28 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1 Pillirookõrred kasvavad tavaliselt üle 3 meetri kõrguseks; Sellest tehakse katuseid, mis hoiavad sooja, kuid on tuleohtlikud;
  • 29. Vetikarühmad • Vetikaid on meres eri värvuse ja kujuga; • Rohelised vetikad vajavad kõige enam valgust, pruunid vähem ja punased saavad hakkama pimedamas; • Sellepärast on näha mere sügavuse suurenedes eri värvi vetikate vööndeid; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus29 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 30. Rohevetikad • Kaldalähedased kivimid on sageli kaetud roheliste vetikatuustidega; • Tuntuim on karevetikas: kasvab madalas vees, katsudes pehme nagu vatt APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus30 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 31. Pruunvetikad • Rohevetikate vööndist sügavamal kasvavad pruunvetikad; • Tuntuim on põisadru; • Meres rohekaspruun, kaldale uhutuna tumepruun; • Väetis; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus31 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 32. Punavetikad • Umbes 5 m sügavusel algab punavetikate vöönd; • Tuntuim on agarik; • Punavetikatest saadakse želatiinitaolist tarrendavat ainet agarit, millest tehakse näiteks marmelaadi; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus32 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 33. Üherakulised vetikad • Nagu järvedes ja jõgedes, kasvavad ka mere pinnalähedases vees üherakulised vetikad – taimhõljum; • Hulkraksed vetikad saavad kasvada vaid kitsal alal rannikumeres, taimhõljumit on aga kõikjal avameres; • Nad on kõige olulisemad tootjad – kõikide maailmamerede vetikad annavadki suurema osa atmosfääris leiduvast hapnikust; • Taimhõljumist toituvad loomhõljumi pisiloomad; • Tuhandeid erinevaid liike; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus33 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 34. Üherakulised vetikad • Kaks arvukamat rühma on vibruvetikad ja ränivetikad (kõige rohkem on neid varakevadel ja sügisel); • Omaette rühma hõljumis moodustavad tsüanobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks; • Praegu on teadlased nad paigutanud bakterite hulka, võivad vette eritada mürgiseid aineid; APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus34 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
  • 35. Iseseisev töö •Töövihikust lehekülg 36. APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus35 http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1